Senbi, 28 Qantar 2023
Ádebiyet 8441 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2015 saghat 08:34

MAHABBATTYNG MÁNGILIK MÚNARASY

Qazaqta «mәngilik» dep aitylatyn kiyeli sóz bar. Kiyesi sol – ony kez-kelgen uaqytta, kez-kelgen jaghdaygha oray paydalana almaysyn. Sebebi, Alla taghalanyng ózi jer betinde eshnәrseni mәngilik etip jaratpaghan. Eger bәri de ótkinshi, bәri de uaqytsha bolsa, onda «mәngilik» sózining qajeti qansha degen saual tuyndauy zandylyq emes pe? Mine, osy arada jaqsylap oilanugha tura keledi...

 Bizde «mәngilik ghúmyr» deytin sóz tirkesi qalyptasqan. Ony «o dýniyege» qatysty aityp jatady. Alayda, ózining úly isterimen, danghayyr darynymen halyqtyng jýreginen óshpestey oryn alghan jaratylysy bólek túlghalar bolady. Olar dýniyeden ótkende «Endi onyng mәngilik ghúmyry bastaldy» dep jatady júrt. Últymyzdyng úly aqyny, Qazaqstan Respublikasynyng Halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Fizuly atyndaghy halyqaralyq týrki dýniyesi syilyghynyng iyegeri Túmanbay Moldaghaliyevqa qatysty әngime órbigende osy «mәngilik» degen sóz til úshyna orala bergen. Nege deysiz ghoy?...

 

 Dana Abay: «Tughanda dýnie esigin ashady ólen...» demep pe edi. Sol aitqanday, bizding úrpaq ta qazaq degen aqyn da sazger halyqtyng asyl jyrlaryna, әuezdi әuenine terbelip ósti. Mening әkem hat tanymasa da kókiregi oyau, tabighy jady myqty jan bolatyn. Bir estigenin jattap alyp, janylmastan qaytara aityp beretin qasiyetin san kórgenbiz. Temirjoldyng temirdey qatal tәrtibine oray júmystan sharshap kelse de, keshqúrym shaygha qanyp alghannan keyin ózi qoldan dombaldap jasap alghan dombyrasyn bir qaghyp qoyyp, qazaqtyng qissa-jyrlaryn úzaq tolghaytyn edi-au. «Enlik – Kebek», «Qalqaman – Mamyr» siyaqty úzaq dastandar men batyrlar jyryn qarip tanymay túryp jaryqtyq әkemizding auzynan estigenbiz. Sodan keyingi tyndaytynymyz keregede iluli túratyn tabaq siyaqty radio. Kýndiz-týni qosuly túratyn osy bir sanghyrlaghan aspaptan janalyqty da, aua rayyn da, uaqyttyng qansha bolghanyn da bilip otyratynbyz. Al, osynday biz úgha qoymaytyn habarlamalar arasynda jýrekke jylylyq qúiyp, kónildi terbetetin әnder shyrqalatyn. Túmanbay Moldaghaliyevtyng esimin de túnghysh osy radiodan estidim, bilem.

   Ásem әuendi qabyldau ýshin, oily da kórkem ólendi úghu ýshin bilimning qajettigi shamaly-au, sirә. Ol ýshin sezimtal jýrek pen úshqyr qiyal bolghany әldeqayda tiyimdi. Áytpese «Konservatoriya bitirmegen» dep Qúrmanghazyny, «Uniyversiytet tәmamdamaghan» dep Mahambetti joqqa shygharar ma edik. Mine, sym jeliler arqyly biz ýshin beymәlim Almaty degen qaladan qan tamyrday tarap, keng baytaq elimizding týkpir-týkpirindegi әr auyldyng boyyna әsemdik núryn qúyatyn syrly sazdar jýregimizge inkәrlik otyn osylay jaqqan bolatyn.

  Uaqyt jyljyp ótip jatty. Bizder eseyip, er jettik. Endigide es bilgeli estip ósken tamasha әuenderdi dýniyege әkelgen adamdardyng aty-jónderin anyqtap biletin boldyq. Múqan Tólebaev, Shәmshi Qaldayaqov, Núrghisa Tilendiyev, Erkeghaly Rahmadiyev, Ábilaqat Esbaev, Áset Beyseuov syndy kompozitorlar men Qasym Amanjolov, Qadyr Myrzaliyev, Túmanbay Moldaghaliyev, Múhtar Shahanov  qatarly aqyndar ózderin kórmesek te jaqyn tuystarymyzday qimastarymyzgha ainalghan. Radiodan esimderi qashan atalady eken dep elendeuli kýy keshetin jaghdaygha jetkenbiz. Solardyng ishinen Túmanbaydyn  sózine jazylghan әnder birden jýrekterdi baurap, halyqtyq әuenge ainalyp bara jatty. Áli búl dýniyening jalghan ekenin týsinbegen shaqta:

Qústar, qústar syzyltyp әn salady,

Sol әnimen terbetedi dalany,

Al adamdar kýlip bastap ómirin,

Keterinde jylay da almay qalady... – dep syzylttyq. Nege jylay almay qalatynynda sharuamyz joq, solay aitylghan, bitti... Endi birde bozbala bolyp:

Kel biyleyik, ketpe mening qasymnan,

Qyzghaldaghym, tang núrymen ashylghan.

Sezim shirkin aq janbyrgha úqsaydy,

Almatyda jana jauyp, jana jauyp basylghan... – dep әuelettik. Auylymyzda alty ay jazda birer mәrte ghana jauatyn janbyr Almatydan bizge auyssa ghoy dep armandaghan da bolarmyz, bәlkim. Qalay bolghanda da әn mәtini qara siraq auyl balalaryn alystaghy kókjiyekke kóz tigip, aqyn jyrlaghan arman qalagha shaqyrghanday bolatyn. Jazdyng tymyrsyq týnderi ýide aua jetpegendikten tamnyng tóbesine tósek salyp, aghayyndy bes-alty bala qatar jatqanda:

Kuә bol júldyzdar jymyndasqan,

Kuә bol әppaq ai, ashyq aspan.

Kuә bol Alatau baqytyma,

Armangha kezinde esik ashqan... – dep qosyla әndetkenimiz esimizden qalaysha ósher. Osylaysha júldyzdarmen, aimenen Túmanbaysha syrlasudy ýirendik. Al:

Alataudyng eteginde tuypsyn,

Alataudyng búlaghynday túnyqsyn.

Tau sekildi minezing bar araylym,

Saghan ýnsiz qyzyghumen qaraymyn... – degen shumaqtardy tyndaghanda ózimizding bolashaq sýigenimiz sol taudyng eteginde jýrgendey sezinip, bizding auyldan múnartyp kórinetin Alataugha jetudi ansamaushy ma edik?! Keyin, eseyip jigit bola bastaghan shaqta mektepte ózinnen tómen oqityn qara kóz qyzgha ólerdey ghashyq bolyp:

Qúrbym, jan qúrbym, bala kezinnen,

Baqyt kórushi em, qara kózinnen.

Ketting úmytyp, mýldem úmyttyn,

Jibin ýzding ghoy nәzik ýmittin... – dep ýzile әndetkenimiz imanday shyndyq. Osynyng bәri Túmanbaydyng jyry  bolghanymen әrbir bozbalanyn, әrbir boyjetkenning jeke, ózine ghana tanys, jýrek týkpirindegi qúpiyasy bolatyn. Aqyn soghan til bitirip, bizding atymyzdan aitushy ghana dep oilaytynbyz.  Qazaq dalasy Shәmshining , Núrghisanyng әnderimen terbelse, Túmanbaydyn, Qadyrdyng ólenderimen tebirenetin. Mine, biz tanymaytyn, bet-jýzin kórmegen Túmanbay Moldaghaliyev osynday óshpes ólenderimen býkil qazaq dalasyndaghy әrbir tirshilik iyesining jýreginen mәngilik oryn alyp jatty.

                h       h       h

    Sonau sәby shaghymyzdan sanamyzgha sinip, sezimimizdi bauraghan kórkem jyrlar bolmasa óleng jazugha degen qúshtarlyghymyz oyanar ma edi, qayter edi? Qalay bolghanda da poeziyagha degen talpynysymyzdy oyatugha agha buyn aqyndardyng qatty әser etkeni anyq. Mektep kitaphanasyndaghy kórkem shygharmalardy týgesip, auyl kitaphanasyna jazylghanymyz da býgingidey esimde. Sol kezderi qalyn-qalyng romandardyng arasynan pyshaqtyng qyrynday ghana júqa óleng kitaptary kezdesip qalatyn. Tez arada oqyp shyqqanynmen oy salmaghy auyr, qúrylymy tamasha ólender jan dýniyendi bauray týsushi edi. Túmanbay Moldaghaliyevtyng «Student dәpteri» dep atalatyn túnghysh jyr jinaghy osylaysha qolyma ilikti, bilem. Búl bala kezderimde әkemning tizesine otyryp alyp tyndaytyn batyrlar jyryna, mahabbat dastandaryna mýldem úqsamaytyn, sezimning qylyn shertetin tumysy bólek ólender bolatyn. Sonau zar-zaman aqyndarynan bastap, keshegi bizderge oqytatyn Sәkennin, Iliyastyng jazghandaryna da úqsamaydy. Jalyndaghan jas jigitting súlu qyzdyng qúlaghyna sybyrlap qana aitatyn syrlary sypayy әri jarasymdy jazylatynyn qaytersiz.

Ay da býgin alasaryp tóbemizden tónedi,

Sәuleshimdi rúqsatsyz qayta-qayta kóredi.

Kólegeylep jabar edim albyraghan jar betin,

Biraq mening ózimning de kóre bergim keledi, – deydi aqyn. Yapyr-au, sezimindi, jaqsy kóretinindi sýigenine osylay da jetkizuge bolady eken-au deymiz. Oqy berseng sezimning túnghiyghyna bata beresin, dәl solay ghashyq bolyp, dәl solay mahabbattyng mashaqatyna bólenging keledi.

    Ótken ghasyrdaghy eluinshi jyldarydyng sony men alpysynshy jyldardyng basynda shygharmashylyqqa kelgen jastar sóz joq, qazaq әdebiyetining altyn ghasyryn aishyqtaugha sýbeli ýles qosty. Aldynghy buyn aghalardan keyin aidyngha shyqqan Oljas, Qadyr, Túmanbay, Múqaghali, Júmeken, Tólegen, Fariza, Marfugha syndy aqyndar shoghyry ózderining bar ekenderin, zor ekenderin әigiley kelgen. Solardyng ishinde últtyq jana lirika tughyzuda, jәne oghan ózgeshe óng berip, syrshyldyq ruhta jyrlauda Túmanbaydyng orny alabóten bolatyn.

   Osyghan deyin sayasatqa qyzmet etip, sosialistik jýieni, kýn kósemderdi jyrlaugha mәjbýr bolghan qazaq ólenine toqtau týsip, adamnyng ishki jan-dýniyesin, sezimin, mahabbaty men qayghy-múnyn aitudyng basynda Túmanbay túrghany anyq. Ol osynysymen barsha qazaq qauymy ýshin mahabbattyng aqyny atanyp ketti. Búl jayynda Ábdilda Tәjibaev: «Jastar bizding mahabbatymyzdyng aqyny dep Túmanbaydy kóbirek dәripteydi. Ol shynynda da mahabbat ólenin ózgemizden kóbirek jazghan aqyn» – deui tegin emes. Al Ábish Kekilbaev bolsa odan terendetip: «Ony (Túmanbaydy) mahabbat jyrshysy desedi. Dese degendey. Onyng barlyq kitaptarynyng negizgi mazmúny – mahabbat... Onyng jyrlarynda mahabbat – adam ómirining aiyryqsha joghary qúndylyghy, saf altyn qasiyeti, kýlli tirshilikting negizgi mәn-maghynasy retinde san-salaly tolghanys tapty. Ol jyrlar әrkimning óz jan syrynday, óz jýrek lýpilindey sezindi. Olardyng japay әnge ainalyp, halyqtyng auzynda jýrui sondyqtyn» dep jazdy.

    Alghashqy albyrt jyrlaryn Alla taghalanyng adamzatqa syilaghan eng asyl sezimi – mahabbattan bastaghan aqyn jasy  úlghayghan kezde de osy baghytynan auytqymaghany tandandyrady. Múqaghali: «Poeziya mahabbattan bastalyp, parasatpen ayaqtalady...» dese, Túmanbaydyng býkil jazghandaryn bir ghana sózge syighyzyp: «Ghashyqtyq dastany» dese bolghanday. Áriyne, óz Otanynyng adal perzenti retinde eli men jerine, últyna degen sýiispenshiligin әrkez jyrgha qosyp otyrghanymen, әielge degen inkәrlik Túmanbaydyng býkir tvorchestvosynyng óne boyynan angharylyp otyrady. Jәn ony ózi de jasyrghan emes:

Men osy әiel ýshin aqyn bolyp,

Ómirdi әiel ýshin jaqsy kórem! – deui bekerden-beker bolmasa kerek. Jәne, kópshilikting pikirinshe nәzik jandylar jayly, mahabbar turasynda Túmanbaydan asyryp aitqan aqyn qazaqta kezdespeydi. Qaranyzshy:

Túrghan kezde basymda baq-talabym,

Ot izdedim, ómirden ot qaradym

Áyteuir men ólgennen keyin daghy,

Áyel halqy tútynar zat bolamyn.

 

Myng quanyp, kýnige myng jýdeymin,

Ómirimdi ózgege ýlgileymin.

Qyzghaldaq bop túramyn qyr ýstinde,

Qyzdar ýzip alsyn dep ýlbireymin.

 

Ruhyna búiyryp kiyeli alan,

Mýmkin jolda ósetin shie bolam.

Shie erindi qyzdargha búiyramyn,

Kólenkemmen sharshasa sýiep alam, –

nemese:

Ay qarady kógildir kól betine,

Qyz qarady kóldegi kelbetine.

Qosyldy da qos sәule qúshaqtasty,

Móldir tolqyn tósinde terbetile...–

dep keletin shumaqtar eshkimdi de beyjay qaldyrmaydy.

Búlay dep jazu ýshin aqyn shyn ghashyq boluy kerek shyghar. Al, Túmanbay ómirge degen inkirligin bir sәtke de suytpaghan aqyn.

                H        h      h

Almatyoblysy, Enbekshiqazaq audanynyng Kazatkom degen auylynda dýniyege kelip, әkesi maydannan qaytpay qalghan jas bala anasy Qymqaptyng tәrbiyesinde óskeni belgili. Ony anasyna arnaghan, әkesi jayly tolghaghan, әpkesin saghyna eske alghan jyrlarynan aiqyn angharamyz. «Etik» atty әigili óleninde anasymen bir etikti qalay kezektesip kiygeni jayly tebirene jazady. Sol siyaqty, «Ákemmen әngime», «Mening anam», «Jengeme», Óshpey qalghan sәuleler», «Hattar, hattar» atty poemalarynda aqyn súm soghys salyp ketken auyrtpalyqty shynayy jyrlap, oiyndy bilmey ósken balalyq, әke qamqorlyghynan ada jetimdikting taqsiretin jetkizuge tyrysady. Shygharma keyipkerlerimen әngimelese otyryp, opasyz soghysqa laghnet aitady. Onyng óleninde tughan auyl, ósken ortasy, kórgen ómiri,  Otany men eli qapysyz kórinis tabady. Lirikalyq qaharmany – balalyghyn soghys kezinde ótkizgen, әkesi maydannan qaytpaghan, joqshylyq, jetimdik kórgen jas adamdar. Jәne onysy abstaktilik úghym emes, shynayy tirlik iyeleri bolyp keledi.

    Osynday joqshylyq pen ashtyqtyng azabyn tarta jýrip, kýn sәulesin ansaghan tal shybyqtay kókke úmtylghan bolashaq aqyn boyyna izgilik ataulyny qalay sinire bergen desenizshi. Qazir ghoy, bolyp-tolyp túrghan zamanda adamdardyng qatigezdigi jan týrshiktiredi. Al, qiyndyq atauly tirshilik iyesin bir-birine jaqyn bolugha, jaqsylyq jasaugha ýiretetini ras bolsa kerek. Joq әlde búl aqyndargha tәn  minez be eken? Osyndayda Núrlan Orazalinnin: «Adaldyq degen perishte qúbylys – aqyn ataulygha Alladan búiyrghan baq. Adaldyq – qúdaydyng suretkerge tartu etken alabóten syiy. Búl dausyz aqiqat. Adaldyq amanda – jyr aman» degen sózi oigha oralady.

     Túmanbay aqynnyng taghy bir ereksheligi –  ólenderining denin birinshi jaqtan jazugha mashyqtanghany. Qanday oqigha, nendey qúbylysty sóz etse de ortasynda ózi jýredi. Sol jaygha qatysty oiyn aityp, tebirenisin jetkizumen bolady. Ishki tolghanysymen bólisedi. Birde Túmanbay bolyp, endi birde Túmash nemese Túman bolyp júrtqa nazyn aityp jatady. Jәne eshkimge úqsamaytyn búl qylyghy ózine jarasymdy, shynayy shyghatynyn qaytersin. Onyng búl ereksheligi jayly Sheriazdan Eleukenov: «Qazaq lirikasyna Túmanbaydyng «meni» qosylghaly poeziyamyzdyng últtyq ajary ashyla týsti. Móri qashqan, sudyraq, jaramsaq tirkesterge, stilistikalyq oray-oralymdargha búl aqynnyng poeziyasynan oryn tabylmay qaldy. Sonyng esesinen qazaqy týsinik, kendik, jylylyq, aqyldy әzil óz jýiesin tauyp, oiyndy ósirip, janyndy jadyratar joldar әdeby qorymyzgha san jyldar tolassyz qúiyluda...» degen bolatyn.

    Túmaghang әnge arnalghan mәtinderdi óte kóp jazghan aqyn. Teginde, әuening qansha jerden tamasha bolyp túrsa da, eger sózi kelispese onday әn jýrekterge jetpeydi. Ánning mәtini tilge jenil, kónilge qonymdy, týisikke týsinikti bolsa ghana halyqtyng mahabbatyna bólenedi. Búl talassyz aqiqat. Sondyqtan kompozitorlar myqty aqyndargha sóz jazdyrugha mýddeli. Al múndayda Túmaghana jeter jýirikter az. Erkeghalidan bastap Núrghisa, Shәmshi, Áset syndy saz ónerining sanlaqtary arnayy tapsyryspen Túmanbaygha әn mәtinin jazdyruy tegin emes. Mysaly, «Qústar qaytqanda» әnining sózin Núrekeng Túmanbaydy ýiine shaqyryp alyp jazdyrypty. Aldymen kýisandyqta oinap, әuenin tyndatqan eken. Solan keyin aqyn otyra qalyp, az uaqytta mәtinin dayyn etken. Ózi qaytys bolarda  Alashtyng asa tughan ardaqtysy Núrghisa: «Meni shyghararda Maygýl Qaztúrghanovanyng oryndauynda «Qústar qaytqanda» әni oinap túrsyn!» dep amanat aituyn óleng men әuen qúdiretin moyyndau dep týsingen jón shyghar.

    Al, kóptegen halyqtyq әnderine óleng shyghartqan Shәmshi Túmaghana әuenin ynyldap aityp, mazmúny qanday bolu kerek ekenin eskertetin bolghan. Bir joly kezdesuge shaqyryp, bir sazdy aita jónelipti. Sonynan: «Búl ózi biylep jýrip aitatyn әn bolsyn» degen tilegin qosa jetkizgen.  Taban astynda tughan ólenge «Baqyt qúshaghynda» degen at berilip, umashtalghan qaghazdy Shәmshi: «Sen basqa bireulerge berip qonyng mýmkin» dep qaltasyna salyp alghan kórinedi. «Qayran mening jýregim, jas jýregim», «Ghashyq jýrek, qayda aparyp soghasyn», «Eki júldyz», «Dos turaly jyr», «Jazdyng kýni barqyt edi әdemi», Shaqyrady kóktem», «Jýregim menin» siyaqty әldeqashan halyqtyng qasiyetine ainalyp ketken әnder osy Túmaghannyn jýregining bir bólshegi ekenin moyyndauymyz kerek.

    IYә, Túmanbay aqyn arnau ólenderdi de kóp jazghan. Osy ýshin syn tezine alynghan kezderi de az emes. Alayda, ghúmyry – jyrgha, jyry – ghúmyryna ainalyp ketken aqyngha «Sen nege tilekti qara sózben emes, ólenmen aitasyn?» – dep kinә qongha bolady ma?!. Eng bastysy ólenge degen adaldyghyn ómirine shamshyraq etken aqyn arnaularyna da ýlken men bergen, onyng kórkem de sapaly shyghuyn úmytpaghan. Osy arnaularynan-aq býtindey bir ghasyrdyng adamdarynyng kórkem portretin jasap shyghugha bolar edi. Al búghan da ólsheusiz daryn men uaqyt kerek-au. Qúdaydyng ólshep beretin qysqa ghúmyrynda 40 tomnan asa ólenmen jazylghan mahabbat dastanyn jazyp qaldyru әr aqynnyng qolynan kele bermeytin auyr da azapty, sóite túra rahaty men lәzzaty mol júmys bolsa kerek. Ol Túmaghang siyaqty tuma talanttar ghana atqara alatyn sharua.

         H        h       h

Sóitken aqyn osydan tura tórt jyl búryn ómirdegi dosy, ónerdegi әriptesi, aralaryna qylau týspegen qúrdasy Qadyrdy aldyna salyp, qonyr kýzding aqyrghy jaymashuaghyna ilesip attanyp kete bardy. Túmanbayday aqyn tumaydy dedi qaraly jiyngha kelgender. Keyingiler jete tuar, kete tuar, bәlkim óte tuar... Qalay bolghanda da Túmanbay dara qalpynda, jalghyz qalpynda, múndy qalpynda, qorghansyz qalpynda qala bermek. Tek, osy jalghyzdyqty halqynyng oghan degen mahabbaty sezdirmeydi. Qazaq degen halyq jer betinde aman túrghanda Túmanbay aqyn ólmeydi. Onyng mәngilik ghúmyry – jyr ghúmyry ózi sheksiz sýigen elimen birge jasay beredi!!!

    P.S. Osy maqalany dayarlau kezinde Túmanbay Moldaghaliyev 25 jylday jetekshilik etken «Baldyrghan» jurnalynyng qara shanyraghyna da bas súqqanmyn. Basylym tizginin aghasynan qabyldap alyp, endi aqynnyng 80 jyldyghyna arnalghan estelik kitap dayyndap otyrghan bas redaktor Dýisen Maghlúmovpen kezdesuding sәti týsken. Ángime arasynda synar qozyday bir jýrgen qazaqtyng qos shayyrynyng biri – Qadyr Myrza-Álige jerlesterining kórsetip jatqan qúrmeti de aityldy. 80 jyldyq mereytoyy dýrkirep ótip, Oral qalasynda aqyn atyndaghy Mәdeniyet jәne óner ortalyghy ashyldy, danqty jerlesine eki jerden eskertkish ornatyldy. Mektepter men kóshelerge esimi berilgeni óz aldyna jeke әngime. Al, biz bolsaq, Túmanbaygha qatysty osynyng birin de jasamaghanymyz jasyryn emes. Dayyn túrghan kitaptyng taghdyry da kýmәndileu kórinedi.  Osyndayda jyr Qúlageri Iliyastyn: « Óz úlyn, óz erlerin eskermese, el tegi qaydan alsyn kemengerdi...» degen sәuegeylik jyry oigha oralady. Degenmen, Almaty oblysy da asylyn ardaqtaugha qabiletti degen senim kókiregimde qolamtaday mazdap jatty!

Quat Qayranbaev,

«Jetisu» gazeti

Almaty oblysy.

 AQYNDAR AQYN TURALY...

...Búl Túmanbay – tanghajayyp aqyndyghymen qosa tanghajayyp adam. Ol adamdy sýy ýshin, oghan senu ýshin tughan...

Ábdilda Tәjibaev.

   ...Túmanbaydyng lirikalyq keyipkerining jýregi – qylau týse qoymaghan sәbiyding minezindey. Nesin de bolsyn jasyrmay jayyp salady, qaltarys-búltarysy joq...

     ... Túmanbaydyng aqyndyghynyng ózi onyng sengishtiginde. Quana da, kýiine biletindiginde, ózin-ózi saryla zerttegishtiginde...

Múqaghaly Maqataev.

...Bizding poeziyamyzda ýlkendi-kishili aluan әuendi aqyndar bar. Sol әuenderding arasynan asa bir nazdy nәshpen, nәzik syrmen esetin lebiz – Túmanbay Moldaghaliyev jyrlary. Óleng әlemine alghashqy ýn qosqan albyrt shaghynan bastap-aq Túmanbay ózining lirikalyq tebirenisimen óleng sýigish jas qauymdy, biz sekildi aqyn aghalaryn da airyqsha sýisindirgen jan. Túmanbay – poeziyamyzdyng kórnekti, mereyli aqyny...

Qalijan Bekhojiyn.

...Túmanbay sekildi aqyny bar qazaq poeziyasy baqytty poeziya. Qashanda onyng baqytyn jasaytyn osynday-osynday iri aqyndar ghoy...

Ghafu Qayyrbekov.

...Túmanbay óleni tógilip túrady. Tau búlaghynyng aghysynday tabighi, zandy, әri ekpindi, lepti, әrә taza, móldir. Kidirissiz, mýdirissiz, sýrinissiz. Shynshyl, býkpesiz, ashyq-jarqyn. «Osyng jalghan-au, әy qaydam?!» degizbeydi. Jetkizbey aitqan jerleri bar shyghar. Orta jolda ýzgen tústary da tabylar. Al búra sóilegen, búldyr sóilegen kezderi kezdespeydi desem, oghan kýdiktenushiler tabyla qoyar ma eken?...

Múzafar Álimbaev.

Túmanbay Moldaghaliyev – óte ónimdi aqyn. Qashan kórseng de miua jemisin kótere almay, bútaqtarymen jer tiregen alma aghashy siyaqty. Onyng berip ýlgergenin jinap ýlgermeytin kezderimiz de bolady. Jasyratyny joq,Túmanbay Moldaghaliyevtyng osynsha «ashqaraq» shygharmashylyq tәbetine әrkim әrtýrli qaraydy. Ár jana jinaghy sayyn endi ne aitar eken, endi qayter eken dep otyrghan oqyrman. Jemis mol bolghan sayyn úsaq bolady deushiler de kóp... Ony Túmanbaydyng ózi de estip jýr. Keyde onday-onday pikirler aqyn tabysyn joqqa shygharsa, aqyn ólenderi onday pikirlerding ózin joqqa shygharyp keledi. Ónerdegi Túmanbay maghan osynysymen qymbat...

Qadyr Myrza Áliy.

 

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3106
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2080
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1898