Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Ádebiyet 5578 0 pikir 10 Qyrkýiek, 2015 saghat 11:26

ÚIGhYR AUDARGhAN ÁDEBIYETTI QAZAQ AUDARA ALMAY MA?

Qytaydaghy memleketi joq úighyr aghayyndardyng ózi әlemge mәshhýr shygharmalardy týrli seriyalarmen, sapaly qaghazdarmen, qayta-qayta audarghanymen qoymay, qoldaryna shyraq alyp audarargha kitap tappay jýr. Sonyng arqasynda olardyng әdebiyetining qazir biraz jerge baryp qalghany anyq. Al biz tәuelsiz el bolsaq ta, tribunagha shyghyp alyp, «qazaq әdebiyeti  úly» dep auyz kópirshite aighaylaghannan arygha  bara almay jýrmiz.

Álqissa... Alash kósemi Ahmet Baytúrsynov «kórkem sóz – kónil tili, jalang sóz – zeyin tili» dese, taghy bir  kórnekti Alash qayratkeri Ghúmar Qarash «әdebiyeti joq últtyn, óneri de órshimeydi» deydi. Al akademimk Zeynolla Qabdolov: «Ádebiyet – aqiqat ómirding syrly sureti, halyqtyng kórkem tarihy» deydi. Endeshe osy ghúlamalardyng kózimen qaraghanda «әdebiyet» degen úly úghymdy (qazaq әdebiyetin alyp aitsaq) damytatyn eng negizgi faktordyng kórkem audarma ekeni aqiqat. Jәne osyghan deyin әdebiyetimizding damuyna da, eleuli yqpal etkeni barshagha ayan. Audarma bolghanda da qanday audarma?!. Qazirgi tandaghy kóptegen adam sharshatatyn audarma emes, Áuezov, Mýsirepovter zamanyndaghy, odan bergi Ábish Kekilbaev, Sherhan Múrtaza, Qalihan Ysqaqov, Orazbek Sәrsenbay, Didahmet Áshimhanúly qatarlylargha kelip tirelgen sapaly audarma.

Múhtar Áuezov audarghan IY.Turgenovtyng «Dvoriyan úyasy»,  D.Londonnyng «Aq azuy», Chehovtyng «Aqqasqasy», Qalihan Ysqaqovtyng I. Buninning «Arsenovtyng ómiri», Orazbek Sәrsenbay, E. Zoliiyadanyng «Shabyty», Ábish Kekilbaev, G. Mopassannyng «Ómiri», Ghabbas Qabyshev, Áziz Nesinning «Futbol koroli», Á.Ábiltaev V.Gogolidyng «Taras Búlbasy» Didahmet Áshimhanúly, D.Londonnyng «Tekting saryny» jәne kóptegen әngimelerin izdep jýrip  oqymau mýmkin emes. Sofy Smataev audarghan V.G.Korolenkonyng alaqanday ghana «Paradoks» degen әngimesin oqyghanda tilining ótkir, sóilemining shymyr, әserining sheksizdigine tang qalasyn. Tipti tól әdebiyetindi oqyp otyrghanday bolasyn. Sebebi múny has jazushy audaryp otyr.

Ayta bersek Ábilmәjin Júmabaev, Rymghaly Núrghaliyev, Múhtar Janghali, Niyaz Syzdyqov, B.Omarov, J.Altaybaev bastaghan basqa da kóptegen qalamgerlerding audarma salasyndaghy enbegi úshan teniz. Kenes Yusupovting G.Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghy» jәne basqa әngime povesteri, Mәtkәrim Ákimjanúlynyng V.Folknerding «Sartoriys», «Aiy», «Aruaqty qorlauy», Qúrmanghazy Karamanúly audarghan Hemingueyding «Hosh bol maydany», Nyghymet Ghabdulin audarghan «Shal men tenizi»,  Nәbiyden Ábutaliyev audarghan «Kilimandjoro qarly tau», «Qyzyghy mol sol jyldar» búlar kýlli әlemdi dýr silkindirgen, ýlken janalyqqa toly әlemdik әdebiyetting jauharlary. «Atalmysh shygharmalardy jogharydaghy audarmashylar audarmaghanda әdebiyetimiz ýshin ýlken qasiret bolar ma edi?» dep oilaysyng keyde. Degenmen, dәl qazir osy ýrdis jalghasyp jatyr ma?

 Áste mýmkin emes der edim. Sebebi qazir audarmanyng sapasy syn kótermeydi. Qalamgerlik qarymy shamaly, auyz-eki audarma salasynyng adamdarynyng kórkem audarmagha qalam terbeui kýlkili jaghday, meyli ol kýlli әlemning tilin erkin mengerse de... Auyz toltyryp aitqanymyz bolmasa, әlemde songhy jazylyp  jatqan kórkem shygharmalardan mýlde beyhabarmyz. Azdap audarylyp jatqandaryn oqyp kórip jýrmiz, birdene týsinu bylay túrsyn, basyng ainalyp jyghylyp qala jazdaysyn. Shyryshtay ghana  mongholdardyng ózi, Sovet ýkimetinen beri kórkem audarmadan bizdi shang qaptyryp keledi. Álemde qanday myqty shygharma jazyldy, birden audaryp ýlgiredi. Týrkiya, Qytay, Resey, Amerika taghy basqa kóptegen eldermen kórkem audarma turaly sóz talastyru tipti ýreyindi úshyrady. Atalmysh elder kórkem audarmagha nege sonsha mәn beredi? Nege sonsha ólip-óshedi? Biz oghan mýldem bas qatyryp kórmedik. Eptep aqsha bólindi delik, baspager kóken, әdebiyetke shynayylyq tanytudyng ornyna, tilmәsh tuys-jegjaty, qúda-qúdaghiyn izdep әlek bop jýr. Sebebi basymyzgha qara aspan bop tóngen bir, jabayy psihologiyadan aryla almay-aq kettik.

Bәrin tizsek úyalyp qalarmyz. Songhy biraz jyl ishinde irkes-tirkes «Noveli» syilyghyn enshilegen jazushylardan birnesheuin aita ketsek, sol da jetkilikti bolar dep oilaymyn. Aytalyq, Kanadanyng Chehovy atalghan, qysqa janrdyng sheberi, әiel jazushy  Elis Monrony, Týrkiyalyq Orhon Pamukty, Qytaylyq Mo Yandi, Amerikada eng kóp oqylatyn, alghashqy romany jaryq kóre salysymen 48 tilge audarylghan últy aughan, Halit Huseyinning ózin audara almay jatyrmyz. Anyghy audaru oiymyzgha da kirip shyqpady. Tipti mýiizi qaraghayday keybir әdebiyetshilerimizding ózining beyhabar ekenin kórip jýrmiz. Masqara bolghanda osy avtorlardy, otany joq, qytaydaghy úighyrlarynyng ózi (biz qúsap orysshadan emes) kóp jaghdayda, týp-núsqadan bayaghyda audaryp tastady. Biz әriyne audararmyz, eng әueli orysshagha jýginerimiz shyndyq. Sosyn audarmamyz bәribir «Sorpanyng sorpasy, qúdanyng qúdasy» bop ketip jatady. Olardyng audarmasynyng damyghany sonsha, Elis Monoronyng «Qashqyn», «Áshkere qúpiyalyq», «Sýiding azaby» qatarly ýsh kitabyn,  Halit Huseyinning «Batpyrauyq qughan bala», «Myng týsti kýn núry», Mo Yanning Noveli syilyghyn enshilegen «Baqa» jәne «Sharap eli», «Usarmsaq jyry» t.b shygharmalaryn, Genry Devid Toronyng (Amerikalyq) «Ualdin kóli», Tony Morrisonnyng «Jan qozym», Edit Uorton (Amerika) «Kirshiksiz jyldar», Molierding (Fransiya) dramalar jinaghy men Genrik Yuhan Ibsinning (Norvegiya), dramalar jinaghyn (әigili shetel dramalarynyng kóp tomdyghyn),  Mak Kullinning (Avstraliya) «Tiken qús», Genry Rayder Haggardting (Angliya) «Sýleymenning qazynasy», Heminguey  (Amerika) «Kýn kýnde kóteriledi», Bernard Shou (Angliya) «Kiyeli qyz Djuan», IYhsan Ábdi-Qúddústyng (Mysyr) «Qúlay sýy», Genry Filingting (Angliya) «Tom Djons» Kafkanyng «Qala», romanyn Orhon Pamuktyng Noveli syilyghyn enshilegen «Mening atym Qyrmyzysy» men qosa basqa da әlemge mashhýr shygharmalaryn, týrli seriyalarmen, sapaly qaghazdarmen, qayta-qayta audarghanymen qoymay, qoldaryna shyraq alyp audarargha kitap tappay jýr. Sonyng arqasynda olardyng әdebiyetining qazir biraz jerge baryp qalghany anyq. Eng masqarasy Qytaydaghy bir jarym million qazaqtyng ózi, úighyrlarmen jarysyp atalmysh kitaptardyn, әsirese  biz bilmeytin, әlemde eng kóp oqylatyn jana avtorlardy jappay audaryp jatqany bolyp otyr. Al biz tribunagha shyghyp alyp, «qazaq әdebiyeti  úly» dep auyz kópirshite aighaylaghannan arygha  bara almay jýrmiz. Ayghay dúrys-aq. Mәsele biz qazaq әdebiyetining eng myqty jauharlaryn shet tiline audaryp, nasihattay aldyq pa? Qysqasy dәleldedik pe? Ol jaghynan qyrghyzdardyng ózi bizdi shang qaptyryp ketken joq pa? Sosyn әlem әdebiyetimen tolyq tanyspyz ba? Olardan qanshalyqty ýirene alyp jatyryz. Aqyn-jazushylarymyz shet tilin qanshalyqty mengerdi. Bizding shetelderde júmys istep jatqan әdeby agentterimiz bar ma? Osy jәne basqa da shart jaghdaylar tolyq iske asqan son, «Qazaq әdebiyeti úly» dep aighaylau biraz jarasatyn siyaqty.

O.Balizak, G.Mopassan, L.Tolstoy, A.Chehov, V.Gogoli, IY.Turgenovtar qayda dep oilap qalmanyz. Olardy әriyne aitpadyq. Sebebi bizge әbden tanys. Búlardi bizding iygi jaqsylardyng der kezinde jabyla jýrip audarghanyn jogharyda aittyq. Jәne aitqymyz keletini Qytaydaghy úighyrlardyng audarmasyn, zerttegenim, jipke tizip zerdelegenim de joq. Ózim ústap, iyiskep kórgen, eptep oqyghan, sonyng ishinde esimde qalghandaryn ghana aityp otyrmyn. Esimnen kóterilip ketkenderi qanshama. Qytaygha baryp kitaphanada otyryp alyp, tizimin jasaugha jýregim daualamas edi. «Kórkem audarmamyzdy» Qazaqstan siyaqty tәuelsiz, ayaq-qolyn bauyryna alghan memleketti memleketi joq úighyrlarmen salystyru úyat ta shyghar. Biraq, aqiqat osy... «Óner aldy – qyzyl til» dep babalarymyz aitqan. Sóz óneri «klassikalyq bes ónerding biri» dep europa ghalymdary nýkte qoyghan. Al biz kýni býginge deyin aqyn men jazushynyng «óner adamy» ekenin esimizge týsire almay kelemiz. Halyqty izgilikke jeteleytin «Ádebiyet» atty klassikalyq ónerimizdi damytyp, әlemdi moyyndatu ýshin «audarma» auaday qajet. Poeziyany – aqynnyn, prozany-jazushynyng audarghany tipti de qajet.

Erbolat Ábikenúly, jazushy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar