Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Biylik 4305 0 pikir 20 Qyrkýiek, 2014 saghat 13:03

Qazaqstandyqtardyng 90,5 payyzy integrasiyalyq sayasatty qoldaydy

Juyrda ghylymy zertteulerding qorytyndylaryn jariyalaghan Qazaqstan strategiyalyq zertteuler institutynyng (QSZI) mamandary osynday habar taratty. QSZIY-nyng ghalymdary Qazaqstannyng jahandyq integrasiyalyq ýderisterge qatysuyn halyqtyng qoldau dengeyin anyqtau maqsatymen sosiologiyalyq zertteu jýrgizgen. Búl zertteuge elimizding barlyq aimaqtarynan 2000 adam qatysypty. QSZI-ynyng әleumettik-sayasy zertteuler bólimining mengerushisi Mәdina Núrghaliyevanyng aituynsha, zertteu qorytyndylary kórsetkendey, qazaqstandyqtradyng 90,5 payyzy memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng integrasiyalyq sayasatyn qoldaydy eken.

Atap aitarlyghy, integrasiyalyq bastamalargha qoldau bildirude qalalyqtar belsendilik tanytqan. Eger ónirlerge bólip qarastyratyn bolsaq, elimizding integrasiyalyq sayasatyna joghary dengeyde qoldau bildirgenderding 85,9 payyzy – Almaty qalasynyn, 84,5 payyzy – Jambyl oblysynyn, 83,7 payyzy – Ontýstik Qazaqstan oblysynyn, 81,6 payyzy – Manghystau oblysynyng túrghyndary ekenin kóremiz. Sonyng ishinde, memleketting integrasiyalyq bastamalarymen kelisetin әrbir ekinshi respondent múnday ústanym arqyly Qazaqstan ózara tiyimdi yntymaqtastyq mehanizmderine qol jetkize alady dep sanaydy. Sonymen qatar, olardyng 41,1 payyzy halyqaralyq jobalar memleketting damuyna erekshe serpin beretinine senimdi. Al, súrau salynghandardyng 38,2 payyzy – integrasiyalyq ýrdister aldynghy qatarly tehnologiyalargha qol jetkizuimizge mýmkindik beredi dese, 40,5 payyzy – «jalghyzdan jalghyz ómir sýru qiyngha soghady» degen pikirin bildirgen. Ayta ketelik, saualnamagha qatysqandardyng 5,6 payyzy integrasiyalyq ýderisterge jaghymsyz bagha bergen. Olardyng kópshiligi óz oilaryn memleketaralyq odaqtardyng teng qúqyly boluyna senimsizdik tanytuymen jәne elimizding egemendigine tónetin qauippen baylanystyrghan.

Áleumettik zertteu kórsetip bergendey, qazaqstandyqtardyng kópshiligi elimiz qatysatyn memleketaralyq qúrylymdardyng qyzmetimen jaqsy tanys. Ásirese, otandastarymyz TMD-daghy (53,9 payyzy) jәne Keden odaghyndaghy (42,3 payyzy) ýderisterden habardar. Sonymen birge, respondentterding 41,6 payyzy memleketting últtyq mýddesine qatysy joq integrasiyany jaqtaydy. 27,7 payyzy, yaghni, әrbir tórtinshi respondent ókilettikterding bir bóligin beruge kelisedi, alayda ol ókilettikter eshqashanda memleket egemendigin qozghamauy qajet. «Qazaqstannyng qay elmen odaqtas bolghany jón?» degen súraqqa zertteuge qatysqandardyng kópshiligi, bizding Keden odaghyndaghy әriptesterimizdi, atap aitsaq, 64,2 payyzy – Reseydi, 35,8 payyzy – Belarusity ataghan. Solardyng ishinde 73,3 payyzy Keden odaghynyng júmysyn ong baghalaghan. Al, atalghan odaqtyng qyzmetining nәtiyjesinde bolghan әleumettik-ekonomikalyq ózgeristerdi baghalaugha kelgende halyqtyng pikiri qarama-qayshy: 38,5 payyzy – jaghymdy ózgeris әkeldi dese, 47,6 payyzy – ol ózgeristerdi eleuli emes dep sanaydy. Degenmen, respondentterding 43,4 payyzy – «Keden odaghy qazaqstandyq tauarlargha jana naryqtardy ashyp berdi» dese, 29,2 payyzy – «Keden odaghy elderining bәsekelestikke qabilettiligi arta týsti» dep esepteydi.

Jalpy alghanda, Euraziyalyq integrasiyalyq ýderisterden qazaqstandyqtardyng habardar boluynyng dengeyi jyl sayyn artyp keledi. Mәselen, Euraziyalyq integrasiya institutynyng mamandary aghymdaghy jyldyng mausym aiynda әleumettik zertteu qorytyndylaryn jariyalap, qazaqstandyqtardyng 79,2 payyzy Qazaqstan, Resey jәne Belarusityng Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúrghanynan habardar ekenin mәlimdedi. Ári ótken jylmen salystyrghanda halyqtyng EEO jóninen habardar bolu dengeyi 20 payyzgha artqan. Eger jogharydaghy zertteumen salystyratyn bolsaq, Qazaqstandaghy 17 qala men 27 auyldyq eldi-mekenderding túrghyndaryn qamtyghan saualnamagha qatysqandardyng 74,6 payyzy – «Keden odaghynyng alghashqy nәtiyjelerine kónilimiz tolady» jәne 71,8 payyzy – «Keden odaghy әlemdik arenadaghy salmaqty kýshte ainaldy» dep jauap bergen.

 

Ámirlan Álimjan.

Abai.kz 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5981
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7589