Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Biylik 5629 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2014 saghat 11:34

BÝGIN - QAZAQSTAN HALQYNYNG TILDER KÝNI MEREKESI

Býgin - Qazaqstan halqynyng tilderi kýni. 1998 jyldyng 20 qantarynda elimizde QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen 22 qyrkýiek - Qazaqstan halqy tilderining kýni bolyp jariyalandy. 

Jyl sayyn búl merekeni Qazaqstanda túratyn últ ókilderi men úlystar toylap keledi. Atap aitqanda, Qazaqstanda 100-den asatyn últtardyng birazynda óz tilderin oqytatyn mektepteri bar jәne olardy mәdeniy-ruhany qoldau baghytynda Qazaqstan halqy Assambleyasy da júmys istep túr.

Alayda bir kýnning ishinde, әriyne, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda túryp jatqan ondaghan halyqtardyng búl baghyttaghy jetistikterin kórsetu mýmkin emes. Sondyqtan barlyq oblystarda tilder aptalyqtary, onkýndikteri, ailyqtary, festivalidary ótedi. Elimizdegi birlik pen kelisimdi bildiretin sharalar ayasynda óner sheberlerining konsertteri, tilderdi mengeru boyynsha konkurstar, dóngelek ýstelder men ghylymy konferensiyalar ótedi.

Sonymen qatar býginde Qazaqstanda últtyq әlipbiydi latyn qarpine kóshiru ýrdisi ayasynda tiyisti júmystar atqarylyp jatyr. «Qazaq tili - bizding ruhany negizimiz.Bizding mindetimiz - ony barlyq salada belsendi paydalana otyryp damytu. Biz úrpaqtarymyzgha babalarymyzdyng sandaghan buynynyng tәjiriybesinen ótip, bizding de ýilesimdi ýlesimizben tolygha týsetin qazirgi tildi múragha qaldyrugha tiyispiz.  Búl - ózin qadirleytin әrbir adam derbes sheshuge tiyis mindet. Memleket óz tarapynan memlekettik tilding pozisiyasyn nyghaytu ýshin kóp júmys atqaryp keledi. Qazaq tilin keninen qoldanu jónindegi keshendi sharalardy jýzege asyrudy jalghastyru kerek. Biz 2025 jyldan bastap әlipbiyimizdi latyn qarpine, latyn әlipbiyine kóshiruge kirisuimiz kerek. Búl - últ bolyp sheshuge tiyis prinsipti mәsele. Bir kezde tarih bederinde biz múnday qadamdy jasaghanbyz. Balalarymyzdyng bolashaghy ýshin osynday sheshim qabyldaugha tiyispiz jәne búl әlemmen birlese týsuimizge, balalarymyzdyng aghylshyn tili men internet tilin jetik iygeruine, eng bastysy - qazaq tilin janghyrtugha jaghday tughyzady», - delingen Elbasynyng Joldauynda.

Býgingi kýni Qazaqstanda túratyn basqa últ ókilderi men qazaq azamattary memlekettik til - qazaq tilin mengeruge zeyin qoyyp, qazirgi uaqytta memlekettik tilde erkin sóileudi maqsat etip otyr.

Biyl tilder merekesi  ayasynda elimizdiing týkpir-týkpirinde týrli is-sharalar ótti. QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiytetining úiymdastyruymen elordadaghy «Kongress - Holl» sarayynda memlekettik til merekesine arnalghan «Mәngilik el - mәrtebeli til» sharasy ótti. 5 qyrkýiekte ashylu saltanatynan bastau alghan Qazaqstan halqy tilderining HVI qalalyq festivali ayasynda «Ýzdik jarnama», «Til - halyq janyn tanudyng kilti», «Memlekettik til - memlekettik qyzmette» atty bayqaular, Jas aqyndar mýshәirasy, Otan - otbasynan bastalady» atty merekelik shara, «Kemel tilding keleshegi» atty aksiya ótkizildi. 

Sonday-aq Kókshetauda tilder ailyghy ayasynda «Halyqtar dostyghynyng altyn kilti» qalalyq festivali ótip, birqatar til janashyrlary qala әkimining Alghys hattarymen marapattaldy. 

Al Qaraghandyda Kenshiler mәdeniyet sarayynda «Til janashyry» bayqauynyng jýldegerlerine oblys әkimining syilyghyn tabystau rәsimi boldy.Oblys әkimi Núrmúhambet Ábdibekov atap ótkendey, ónirde osymen ýshinshi ret ótkizilip otyrghan bayqau memlekettik til sayasatyn jýzege asyrugha baghyttalghan. Úiymdastyrushylar mәlim etkendey, biyl bayqaugha qatysugha 50 ótinim týsken, onyng 18 konkursqa qatystyrylghan. Qazylar alqasy týrli atalymdar boyynsha 6 jenimpazdy anyqtady.

QazAqparat

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5986
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7606