Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Biylik 5493 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2014 saghat 13:33

EEO-NYNG EKONOMIKASY ÁLEMDE 6-ShY ORYN ALADY

Juyrda Euraziyalyq ekonomikalyq komissiyanyng (EEK) baspasóz qyzmeti Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng (EEO) ekonomikasy ózining 3 trln. AQSh dollaryna juyqtaytyn jiyntyq jalpy ishki ónimimen (JIÓ) әlemde 6-shy oryndy iyelenetinin habarlady. Oghan qosa, Mәskeude ótken  IV «Mosinterfiyn-2014» halyqaralyq qarjylyq forumynda sóz sóilegen EEK-synyng ekonomika jәne qarjylyq sayasat jónindegi ministri Timur Sýleymenov ýsh elding integrasiyalyq baylanystarynyng nәtiyjesinde 2030 jylgha qaray EEO-nyng JIÓ-ine taghy 1 trln. dollar qosylatynyn mәlimdedi.

Jiyntyq kapitaly shamamen 250 mlrd. AQSh dollaryn qúraytyn, shamamen 2 trln. dollar aktivteri bar jәne jiyntyq kólemi 1 trln. dollargha jetetin qor naryghy bar 1 mynnan astam bankter EEO-gha mýshe-elderding ýlesine tiyedi. Sondyqtan, EEO-ny qúru turaly Shartta birynghay qarjylyq naryq qúru maqsatynda «Ortaq qarjylyq naryq» degen úghymgha týsinik berilgen. Atalghan shartqa sәikes, ýsh memleket óz zannamalaryn ýilestirudi ayaqtaghan son, 2025 jyly qarjylyq naryqty retteytin ýltýstilik organnyng (ol Almatyda ornalasady dep úigharyldy) ókilettikteri men rettegishtik qyzmetteri turaly sheshim qabyldaydy.

EEK-nyng baspasóz qyzmeti habarlaghanday, qúzyrly organ býginge deyin eki kelisimdi dayyndap ýlgergen. Onyng biri – qarjylyq naryqtardaghy qyzmetti jýzege asyruda qoyylatyn talaptar turaly kelisim, ekinshisi – aqparat (qúpiya aqparatty qosa alghanda) almasu turaly kelisim. Ekinshi qújat әzirshe memleketterding ishki talqylauynan ótude. Sonday-aq, EEK ýsh elding qarjylyq naryqty retteytin qúzyrly organdarymen birlese otyryp qarjy naryghy salasyndaghy zannamany ýilestiru josparyn jasaghan. Ol qújat ýshtikting qarjy salasyndaghy zannamalaryn ýilestiru jónindegi «Jol kartasy» dep atalady.

Timur Sýleymenovting aituynsha, qazirgi kezde Qazaqstan, Resey jәne Belarusita bank jәne saqtandyru sektoryn, baghaly qaghazdar naryghyn damytu baghytynda әrtýrli kezenderde, әrtýrli dengeylerde qabyldanghan aluan týrli baghdarlamalyq qújattar bar. Búl qújattar negizinen atalghan sektorlardy bir memleket aumaghynda ghana damytugha baghyttalghan jәne onda integrasiyalyq maqsattar tolyq eskerilmegen. – Osyghan oray, EEK ýsh elding qúzyrly organdary jәne ózge de mýddeli taraptarmen aqyldasa otyryp, jalpy ekonomikalyq kenistikting qarjy naryghyn damytugha arnalghan birynghay strategiyany dayyndaugha kiristi. Aldyn-ala boljaghanymyzday, búl júmys 2016 jyly ayaqtalady. Ortaq strategiyada EEO elderining jalpy qarjylyq naryghyn damytugha baghyttalghan naqtyly is-sharalar qamtylady,- dedi T. Sýleymenov.

Sonymen qatar, EEK ministri sóilegen sózinde EEO-nyng kenistigindegi kelisilgen salyq sayasaty taqyrybyna keninen toqtaldy. Sebebi, múnday sayasat tauarlar, qyzmet týrleri, kapital jәne júmys kýshining birynghay naryghyn qúrudyng asa manyzdy talaptarynyng biri bolyp tabylady. Mәselen, EEK ókilining pikirinshe, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng birynghay salyq kenistigi ózara saudada janama salyq saludyng ortaq qaghidattaryn qoldanu, salyqtyq әkimshiliktendiruding normalaryn jaqyndatu jәne ýsh elding salyq organdarynyng arasyndaghy aqparat almasudy úiymdastyru siyaqty mәselelerdi qamtuy tiyis. EEO-ny qúruda EEK sonday-aq, aqsha sayasatyna da erekshe nazar audaryp otyr. Búl orayda әsirese, mýshe-memleketterding últtyq aqshasyna әr elding ishki valuta naryghynda da, halyqaralyq valuta naryghynda da senimdi arttyru ýshin ózara is-әreketterdi ýilestiru men kelisuge ekpin týsirilude. Qazirgi kezde aqsha mәseleleri boyynsha Keden odaghy men Birynghay ekonomikalyq kenistikting sharttyq-qúqyqtyq bazasyn qúraytyn halyqaralyq kelisimderge kodifikasiya jasalghan. Jәne EEO-ny qúru turaly Sharttyng «Valutalyq sayasat» dep atalatyn XIV bólimi, oghan 15 qosymsha әzirlengen.

 

Ámirlan Álimjan  

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2588
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1670
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1847