Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Ádebiyet 16234 2 pikir 1 Qazan, 2014 saghat 10:23

ÁSEMGhAZY QAPANÚLY. ITTING DAUYSY

«It ýrse qút, úlysa jút»

Halyq maqaly

 

Taymas jaqynda taghy tudy, janylmasam búl onyng 38-shi kýshigi. Júdyryqtay denesimen osynsha kóp kýshiktegenine qayran qalam. Men oghan tamaq bergen sayyn: «Taymas, sen jaman kýshik bolma, jaqsy Taymas bol, saghan ýrip jýrgen jarasady, myna tabanymyzdyng astyndaghy túraqty sen qyraghy kýzet!», - deymin. Búl sózderdi ol týsinetin shyghar, óitkeni men onyng aldynda osy tirkesti kóp jyldan beri búzbay qaytalaumen kelem, nege ekenin ózim de bilmeymin, Taymasty kórsem boldy osy sózder tilime orala ketedi...

Kók qaghazdyng kýshimen Astananyng irgesindegi Qoyandy auylynda últaraqtay jerding iyesi atanyp, sol jerge ýy túrghyzbaq bop tyrbynyp jatqan alghashqy kýni osy kәndek kýshik shәuildep aulagha ózi keldi. «Aula» deppin ghoy, ol kezde qaydaghy aula! Tek úzaq jospardaghy ýlken ýiding bassúgharlyq bir búryshy dayyn bolghansha panalay túrugha kiyiz ýy tigip qoyghanmyn. Mening «Aula» dep otyrghanym sol kiyiz ýiding ainalasy bolatyn.

It kelgen sol kýni biz tuys-tughan dos-jaranmen asarlatyp, aqylatyp jýrip ýiding irgetasyn bastap qúiyp jatqanbyz. Kýshikting maghan únaghany onyng shәuildegen dausy edi... Alghashqy ishken juyndydan keyin-aq ol múnda ózin erkin sezindi. Ary beri jorta jýgirip, kiyiz ýidi bir-eki ainalyp shyqty da, irgege túra qalyp ýre bastady, sodan ýlken joldaghy qayshylasyp ótip jatqan kólikterding dóngelegine jarmasa qualap, әudem jerge baryp qayta keldi.

– Qanshyq eken, quyp jibereyik, – dedi qúrlysshy jitterding bireui.

– Qazaq kәndek itti asyramaydy, ózining jarymaghan týrin qarashy! Múny qaytpeksin? – dedi taghy bireui.

– Joq, búl ýrdi, júmysty bastaghan kýni keldi ghoy, erteng qúmay tazy kelgenshe osy kәndek jýre túrsyn, – dedim men qaljyndap.

Iya, men kóship jýrgeli qay zaman, orda búzar shaqtan asqansha taban tirer tiyanaghym bolmady. Endi mine, Qúday qalasa osynda túraqtaymyn, búl mening alghashqy jeke baspanam bolmaq. Men osy jerding iyesimin! Múnda mening ýiim bolady! Qarashy, әne, esik aldymda iytim ýrip jýr, ol da óz panasyn tapqanday.

– Kәh, kәh, kәh... kele ghoy kýshigim! Kel! Men seni búdan bylay Taymas dep shaqyram. Deneng kishkentay eken, biraq sen men ýshin ýlkensin. Sen ýrdin, ýre ber, Taymas! Ýnindi shygharyp ýrip jýrgening sening bar ekeninnen derek beredi, bir jaghynan sen endi osy aulany kýzetesin!...

Sodan beri tabany kýrektey on jyl ótti. Toqymday aula Taymastyng әlemine ainaldy, ol osynda әli jýr. Eshkimdi qauyp jaralap jaman atqa qalghan joq, biraq tynbay ýredi. Taymas sol ashy shәuilimen–aq býkil auylgha tanymal boldy. Ásirese mektep oqushylary onyng kýshigin alu ýshin әrdayym ýige qaray enteleydi. Keybiri aiqaylap әzildep ótedi, olar menimen jaqyn aralasatyn Qoyandylyqtardyng balalary bolsa kerek. «Sen jaman kýshik tappa, jaqsy Taymas tap, kýshiktering qayda senin? Sen olardy qyraghy kýzetpeseng alyp ketemiz» deydi... Múnay kezde men ýide otyryp myrs etem, al Taymas syrtta ashy dausymen shәu ete qalady.

Taymas әr tórt-bes ay sayyn ylyghady, әr joly kem degende bir kýshik, keyde tipti bes-alty kýshikten shúbyrtady. Ol ylyqqanda býkil Qoyandynyng itteri bizding aulagha jinalady. Sol kezde tóbetting neshe týrin kóresiz, bizge eleusiz bolghanymen ózinshe bir orta payda bolady múnda, itterding bәri úrpaq ýshin óz mýmkindigin jibermeuge talpynyp jatady... Bir-birimen sóilesken synayly yryldasady, talasady, qynsylaydy.

Búrynghyday emes qazir Taymasta әkimdik taraptan berilgen bolat tanbaly qújat bar, demek onyng múndaghy jýristeri zandy. Ol sony bilgendey keyde auyldyng bir shetinen ekinshi jaghyna qydyryp ketetindi shyghardy, desede alghashqy әdetinen esh janylghan joq, ol toqtausyz ýrip shauyp jýredi... Meni erkelep qarsy alady, ýrip shygharyp salady, mende bazardan iytime jyly júmsaq birdemeler ala kelem. Búl salt ekeuara búljymas uәdege ainalghanday. Oghan ýnemi óz qolymmen tamaq berem, keyde tamaghyn jep tauysqansha qarap túram, qarap túryp oigha ketem...

Bala kýnimde bizding ýide osy qandenmen attas Taymas deytin bir kәri tóbet bolghan. Onyng ýlkendigi sonshalyq, jony 5-6 jastaghy mening boyymnan asyp túratyn, tayynshaday dәu edi. Týri tym sústy, ashuly bolghandyqtan odan adam týgili manaydaghy maqúlyqtar da ýrke qashatyn. Kórer kózge qanisherdey Taymas bylaysha óte momyn, qoydanda juas bolyp qalghan. Balamyn ghoy, men onyng qúlaghynan sýirelep, baurynan tekpilep jatsam da ol maghan esh qarsylyq kórsetpeytin, kózin ashyp-júmyp mýlәiimsip jata beretin. Senesiz be? Bayghústyng dausy joq edi, «mylqau» bolatyn. Es bilgeli men onyng eng bolmaghanda bir ret ýrgen ýnin estimeppin. Áytsede, qyzyq! Sәl búryndar baylauda túrghanda, Taymas keyde ózinshe ýrgen keyip tanytady, auzyn ashyp-jauyp, kәdimgidey alasúryp, typyrlap jerding shanyn shygharady, biraq qansha búlqynsa da odan «ýp» etken ýn esty almaysyz, óitkeni ol tilsiz ghoy. Tek yshqynghan demi men esiktey keudesinen shyqqan kýshti tynysy onyng ýrip jatqanynan derek berip túratyn. Bara-bara bәri óshti, biz alyp itting tek tiri jatqan denesin ghana kóretin boldyq...

Taymasty kózin ashpay túryp bizding ýige bir tuysymyz әkelip tastapty. Bitimi tayday taysalmas keypin bayqaghan әkem oghan «Taymas» dep at qoyypty әri kýndiz-týni shynjyrlap ústap, óz qolymen tamaqtandyryp jýripti. Aytpaqshy, kýshik kezinde ol kәdimgi itterdey ýrgen eken, eseye kele arsyldaghanda dausy jer jararday bolypty. Ol kez mәdeny soqqydan esengiregen elge ishki ólkelerden(ishki Qytay) satymsaq-kelimsekterding alghash kele bastaghan shaghy eken. Auyldyng berekesi ketip, úrlyq-qarlyq jiyilepti. Dәl sol tynyshsyz ortagha qas qylghanday bizding Taymas ta tez ósipti, eki ýsh aida aiday aqyryp shygha kelipti.

– Mynau dii ma, ne? Adamdy kózimen aq jútyp qoyarday, men mynadan qatty qorqtym, – depti tynyshtyq teksere kelgen bir basshy.

– Qoryqpanyz! Mening janymda túrghan adamdy búl qappaydy. Qazaqtar itti qút sanaydy. Búl bizding ýiding kýzetshisi ghoy, – dep kýlipti әkem. Álgi basshy da, odan keyingi ýlken-kishi tekseretinder de, kelgen sayyn ýige keudeley kirip Taymasty kórgende tiksine qalyp, taysaqtay qashatyn bolypty. Óz mindetin minsiz ótep jýgen búl itke ýidegilerding sengeni sonshalyq, esik, tereze, darbaza, qashany ashyq tastap kete beretin bolypty. Óitkeni óristen qaytqan siyr men auladaghy tauyq qazdy tóbet qoragha ózi qayryp kirgizedi eken. Alyp Taymastyng aibarynan seskengen úrylar sodan keyin ýidi qoyyp bizding kóshening manayyna jolamaytyn bolypty.

Osylay ótip jatqan kýnderding bir kýninde Taymas týni boyy úlypty, úly úly dausy qarlyghypty, jaman yrymgha balap qasyna shoshyna jetken әkem onyng auzynan qan aghyp túrghanyn baqapty. Sóitse ózi qabaghan әri qapsaghay itke tisin basqan әldebireuler oghan ayausyz qastyq saylapty. Anyghy, bir kesek etke iyne shanshyp aldyna tastaghan kórinedi.

IYne jútqan it qatty auyryp ólimshi kýige týsipti, ýidegiler jalma-jan mal dәrigerlerine jetkizipti. Tóbetting kómeyine qadalghan «tikendi» dәrigermamandar onyng alqymyn borshalap jýrip әreng degende alyp tastapty. It jandy degen sóz bekerge aitylmaghan ghoy, Taymastyng ózi qaterden aman qútylypty, biraq sodan bastap ol ýre almaytyn bolyp qalypty, dausyn mýldem joghaltypty. Eng ghajaby, ol tilimen birge ózge qasiyetterinen de birtindep airyla bastapty...

Taymas kýni boyy týsin suyqqa salyp aulada jatady. Tamaqty berseng ghana jeydi, әitpese izdemeydi, aptalap ash jata beredi, qashadan syrtqa attap shyqpaydy. Búryndar ózi ýiirip, ózi aidap әkeletin siyr men qaz ýirekterde qazir onyng sharuasy joq, bóten bireu basynan teuip ketsede myq etpeydi. Eshkimge erkelemeydi, әuel deseniz qasynan ótken ylyqqan itterge de ermeydi. Bir sózben aitsaq, it - ittik qasiyetin mýldem joghaltqan...

It qorlyqpen ótken ómiri-ay desenshi! Degenmen qansha azghyndap tozsada ol ózining qazaqy úghymdaghy «jaqsy iyt» ekenin dәleldep ketti, óligin kórsetken joq, bir keshqúrym izim-ghayym joghaldy, qayda, qalay ketkenin eshkim bilmeydi. Áyteuir birjola kózden ghayyp boldy, onyng sonynan izdeu salghan da jan bolmady...

Odan beri kóp jyl ótti, Taymasqa tamaq bergende osy әngime auyq-auyq esime týsip ketedi... «Tildesu» degen jan iyesi ýshin ýlken baqyt eken ghoy, ol adam týgili itke de qajet bolghany ma? – dep bas shayqaymyn. Átten, Taymas-ay! Ýre alghanda ghoy, shirkin! Ana tayday denesimen, ana aibyndy beynesimen ol ózi siyaqty biraz irini sonyna qaldyrar edi... Amal ne! Qor boldy! Tiline jasalghan qastandyq ony ilikke alghysyz etip, túqymyn túzday qúrtty!

Jә, dostarym, osy jerden doghardym, óitkeni kónilim bosap ketti. Áne, syrtta it úlyp jatyr, kishkentay Taymasqa qastandyq jasalmasa iygi edi! Itting tilin týsinbesem de qarap keleyin... 

Ásemghazy Qapanúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1640
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1710
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1420