Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Mәiekti 10867 0 pikir 1 Qazan, 2014 saghat 10:41

JÚMAHAN KÝDERIN

 1990 jyldyng  osynday qarasha, әlde qazan aiy. Jergilikti ólketanushy, tarihshy  Marat Alybaev aghamyz (jany jәnnatta bolghay) audandyq «Qapal enbekkeri» gazetine taghy da bir qúshaq qazyna kóterip kirdi. «Taghy da» deytin sebebim: marqúm Mәkeng sol jyldary tynbay izdenispen jýrdi. Tyng dýniyeler jazdy. Alys qyrdaghy auylda otyryp-aq tarihtyng aqtandaqtaryn aqtardy. Bizdi ghúlama ghalym, alash ardageri Júmahan Kýderinmen alghash tanystyrghan da Marat Alybaev boldy. Almatygha kezekti bir saparynda Alybaev arhivten Kýderinning esh jerde jariyalanbaghan suretteri men ghúmyrbayandyq derekterin alyp kelgen edi. Júmahan Kýderinmen sodan beri «tanyspyn».

Qaybir jyldary Júmahan Kýderin esimi Almatydaghy bir sholaq kóshege berildi. Almatylyqtar kýnde kóretin shyghar, Júmahan Kýderin atyndaghy kóshe Iliyas Jansýgirov kóshesimen qaptaldas jatyr. Almatylyqtardyng Kýderin turaly bar biletini – osy. Tipti jazu-syzudyng ainalasyndaghy aghayynnyng da Kýderin jayyndaghy habar-oshary oza shapqanda «Ol – qughyn-sýrgin jyldary atylyp ketken qazaq oqymystysynyng biri» degennen aspauy mýmkin. Mine, sol olqylyqtyng orynyn toltyratyn mýmkindikke, shýkirana, qolymyz jetken siyaqty!

Ótken tayau kýnderding birinde Qaraghandydan agha-dos, Abai.kz  portalynyng túraqty avtory  - Núrlan Dulatbekov qonyrau shaldy.

-         Dәuren, - dedi Nýrekeng bapty qonyr dauysymen salmaqty әngime bastar aldyndaghy әdeti boyynsha, - juyrda Mәskeu baryp edim. Mәskeude Júmahan Kýderinning qyzymen jolyghyp, keremetke keneldim. Júmahan Kýderin atamyz ensiklopediyalyq bilim jinaghan kemel adam bolghan eken ghoy. Qúday-au, sonynda jariyalanbay qalghan, әlikýnge jaryq kórmey jatqan dýniyeleri qanshama?

-         Bәrekelde, Nýreke, mynauynyz ýlken olja ghoy! Júmahan Kýderinning aty-jóni anda-múnda atalghanymen enbekteri ghylymy ainalymda joq desekte bolady.

-         Endeshe, tynda. Búl kisi balalargha arnap «Ósimdiktanu» degen oqulyq-kitap jazghan. Mal sharuashylyghynyng kәsiby ataulary jayynda ghajap enbekter jazyp qaldyrghan. Jylandardyng týr-týsine deyin zerttegen. Maghajanmen dos bolghan...

-         Nýreke, búny siz ekeumiz ghana bilip qoymayyq. Jazynyz.

-         Jazyp bereyin. Búl maqalamyzdy oqyrman qauym Júmahan Kýderin әlemine kirispe-sholu  dep qabyldasyn.

Biz osylay kelistik.

Dәuren Quat  

 

 

JÚMAHAN KÝDERIYN

Ótken ghasyrdyng týrli sayasy oqighalarynyng zardabynan qughyn kórip, jazyqsyz jazalanghan arys túlghalarymyz qazirde jappay aqtalyp jatyr. Degenmen osy salauatty isting syrtynda qalyp qoyyp jatqan azamattarymyz da joq emes. Keleshek úrpaq olardy tanyp-bilui paryz. Solardyng biri – Kýderin Júmahan, onyng esimin, enbekteri jóninde ensiklopediyalyq anyqtamalyqtardan oqyghanym bar, Almatyda kóshesi baryn da bilushi edim. Tayauda kuәsi boldym.

Ótken aidyng 11 qyrkýieginde Mәskeudegi Halyqaralyq «Saharov ortalyghy» «Qarlag» atty ghylymy jobanyng túsaukeserin úiymdastyrghan edi. Oghan mәskeulik, sheteldik ghalymdardyng qatarynda J.Kýderinning qyzy Larisa da qatysty. Larisa Júmahanqyzymen artynan biraz súhbat qúryp, mol múraghattyq materialdarymen tam-túmdap bolsyn tanysudyng sәti týsti. Sonyng birazymen kópshilik qauymdy tanystyrghym keledi.

Kýderin Júmahan Mausymbayúly (1891 nemese 1893 jyly dýniyege kelip, 1938 jyly kóz júmghan) – aghartushy, ensiklopedist-ghalym, geograf, etnograf, biolog. Jetisuding Orta Ayagóz bolysynda, baq-dәuletti ortada tughan. Kýderinder Jetisudy ejelden qonys etken, qúrmetti әuletterding biri bolghan. Kýderi – Júmahannyng atasynyng qúrmetine qoyylghan jer atauy. Atalghan әulet erkekterining birneshe buyny jan-jaqty, sauatty, rulyq birlestikte biy-bolys bolyp saylanyp otyrghan tekti túqym. Júmahan belgili bir sebeptermen agha buyn ókilderining jolyn jalghastyra almaghan. Júttyng kesirinen әuletting bar dәuleti ysyrap bolyp, toz-tozy shyghady. On jasar Júmahan sóitip batyraq bolyp ketedi. Keyinirek, 1910-1911 jj., Sergiopoli qalasyndaghy músylman mektebinde, Ufadaghy «Ghaliya» medresesining ýlgisinde salynghan «Mamaniya»  mektebinde (1912), Kóksu auyl sharuashylyghy mektebinde (1914-1917) oqidy.

1918 jyldan RKB(b) mýshesi boldy, týrli jer qatynastary organdarynda júmys istedi. 1920 jyly Tótenshe komiytetting «Cherkassk qorghanysy» dep atalatyn, Jetisuding Kolchak әskerlerine qarsylyq kórsetken   auyl túrghyndaryna qatysty negizsiz jýrgizgen qudalau sharalaryna narazy bolghandyghy esepke alynyp partiya qatarynan shyghady.

1924-1930 jj. Orta Aziya memlekettik uniyversiytetinde (SAGU) oqydy, bir mezgilde kurstarda, likbezderde dәris oqydy;  Týrkistan aumaghynyng tabighy resurstaryn zertteu jónindegi ýsh ghylymiy-zertteu ekspedisiyasyna qatysty. «Qytaydaghy qazaqtardy qaytaru jónindegi komissiyanyn» júmysyna aralasty, onyng qatysuymen 6000 otbasy Otanyna oraldy. 1928 jyly QazAKSR-ding jer qatynastary komissary lauazymynda boldy.

J.Kýderin ghalym biolog retinde de kóp is tyndyrdy. 1930 jyly ol bir modalyq qarasorany oilap tapty. Ol kezde ony tal jip jәne may alu ýshin óndiretin. Biraq Kýderin óz janalyghynyng nәtiyjelerin paydalanugha ýlgermedi. Óitkeni, ghalym tútqyngha alynyp, qoljazbalary tәrkilenui sebepti, atalmysh enbekting keybir bólikteri jartylay ghana jaryq kórdi. Júmahan Kýderin 1930 jyldyng 1 qyrkýieginde Tashkent janyndaghy agrostansiyada, «últshyl» degen aiyppen ústaldy. Ghalym onda Orta Aziya memlekettik uniyversiytetin bitirgennen song tәjiriybe júmystarymen shúghyldanyp jýrgen bolatyn. Osydan jarty jyl búryn, 1930 jyldyng aqpanynda әkesi men әuletting barlyq er-azamattary da tútqyndalghan edi.

«Burjuaziyashyl últshyldardyn» is-әreketterindegi qylmys dәleldenbedi de, is Moskvagha jiberildi. Onda da olardyng kinәsine qatysty naqtyly dәlelder tabylmady. Sodan kelip barlyghyn ýilerine bosatu turaly úsynys boldy. Degenmen Qazaqstandaghy OGPU ókili búghan qarsy shyghyp, olar OGPU-dyng bet-bedeline núqsan keltiredi degen syltaumen barlyghyn Reseyge aidaugha jiberudi úsyndy. Sóitip, ghalym OGPU janyndaghy Ýshtikting 1932 jyldyng 20 sәuirindegi qaulysymen 5 jylgha sottaldy.

OGPU janyndaghy Ýshtikting №111/K hattamasynda bylay dep jazylghan: QAULY ETTI: 1) Tynyshpaev Múhamedjan, 2) Dosmúhamedov Halel, 3) Dosmúhamedov Jahansha, 4) Ýmbetbaev Aldabergen, 5) Murzin Múhtar, 6) Múnaytpasov Abdrahman, 7) Kemengerov Kóshmúhamed, 8) Búralqiyev Mústafa, 9) Kýderin Júmahan, 10) Qojamqúlov Nәshir, 11) Aqpaev Abdulhamiyd, 12) Aqpaev Jaqyp, 13) Qadyrbaev Seyitghazym, 14) Omarov Áshim, 15) Tileulin Júmaghaly – bes jyl merzimge konslagerige otyrghyzylugha ýkim etiledi... (Atalghan merzim birqatar jazalylargha qatysty aidaumen auystyrylghan, onyng ishinde J.Kýderin de bar (avt.).

16) Ermekov Álimhan, 17) Áuezov Múhtar – ýsh jyl merzimge konslageride otyrghyzylugha ýkim etiledi. Ermekov pen Áuezovke qatysty ýkim shartty bolyp eseptelsin.

18) Omarov Uәlihan, 19) Sýleev Bilәl, 20 Ysqaqov Daniyal – aldyn ala qamauda boluy esebinen tútqynnan bosatylsyn.

Aydau orny Ortalyq Qarajer oblysy (Voronej jәne Ligov) bolyp belgilendi. 1932 jyly Júmahan Kýderin Ligov qalasyna 5 jylgha әkimshilik aidaugha jiberildi, keyinnen syrqatyna baylanysty, dәrigerlerding baqylauymen, Voronej qalasyndaghy auruhanagha auystyrylady. Diagnoz anyqtalmaydy, biraq aidau merzimi bir jylgha qysqartylady. 1934 jyly aidau merzimi bitedi. Júmahan jaza merziminde agronom bolyp enbek etedi.

1935 jyly otbasymen Almaty qalasyna qaytyp oralyp, Qazaq mal sharuashylyghy ghylymiy-zertteu institutyna agha ghylymy qyzmetker bolyp qyzmetke túrady. 1936 jyly J.Kýderin sottylyghy bar túlgha retinde júmystan bosatylady. Sodan song «Kachukonos» trestine inspektor bolyp júmysqa ornalasady.

J.Kýderin ekinshi ret 1937 jyldyng 21 mamyrynda ústalyp, týrmege otyrghyzyldy. Ony antiykenestik, últshyl, aumaqtyq kóterilisshiler jәne diyversiyalyq-shpiondyq úiymnyng jetekshisi retinde tútqyndaydy. Kýderinge qatysty derbes is qozghalady. Ol RSFSR QK 58-2, 7, 8, 11 baptary boyynsha aiyptaldy. Tergeudi Almaty oblystyq NKVD-ning jedel uәkiletti tergeushisi V.Ya. Yakupov jýrgizdi. Onyng tútqyndar arasynda «ólim perishtesi» degen jasyryn aty bolghan, sebebi ol jýrgizetin isterding barlyghy ólim jazasyna kelip tireletin. Júmahan Kýderin 1938 jyldyng 7 nauryzynda sottaldy. KSRO Jogharghy Sotynyng kóshpeli sessiyasynyng qaulysymen eng joghary jazagha kesildi. Sol kýni atyldy.

 

Ghalymnyng birqatar enbekterimen jaqyn tanysqan edik. Solardyng birqatary jóninde qysqasha oi-pikir bildirsek pe deymiz.

J.M.Kýderinning 1992 jyly Almatydaghy «Rauan» baspasynan jaryq kórgen «Ósimdiktanu» kitaby, sonau 1927 jәne 1930 jyldary arab jәne latyn әripterimen túnghysh ret qazaq tilinde basylyp shyqqan, ósimdikter tirshiligin tartymdy bayandaytyn oqu qúralynyng qayta basylymy.

Bir aita keterligi, «Ósimdiktanu» dep atalatyn songhy atalghan eki kitap – eki bólek dýniye. Enbekterding negizgi maqsaty ortaq bolghanmen de, әr kitaptyng ózindik erekshelikteri bar, oi-tújyrymdary da basqa-basqa. Avtordyng sóz qoldanysy, sóilem qúrylymy mol izdengenin, taqyrypty jan-jaqty mengergenin kórsetedi. Óz zamanynda qoghamda keng qoldanysta bolghan sóileu tәsili anyq ta aiqyn bayqalady.  Biregey oqulyqtyng sóilemderi qysqa, anyqtama jәne tújyrymdary naqty da aiqyn bolghandyqtan aitayyn degen oiy da shәkirt úghymyna, olardyng oi-jetesine say kelip, tartymdy oqylady.

Ghalymnyng әsirese tәjiriybe jasaugha erekshe nazar audaruy, ósimdikterding sharuashylyqqa, densaulyq saqtaugha payda-ziyanyn bayandauy, Qazaqstanda ósetin jәne kýndelikti baqylaugha mýmkindigi bar ósimdikterdi mysalgha aluy, ghylymy terminderding qazaqsha balamasyn tabugha talpynys jasauy eriksiz qyzyqtyrady. Kóptegen sózderding ana tilinde sóileui kónil túshyntady.

Qysqartyp aitqanda, oqulyqtyng alghashqy núsqasy osydan 80 jyldan astam uaqyt basylyp shyqqanyna qaramastan, qúnyn әli de joghaltqan joq, ósimdikter әlemimen shúghyldanatyn, ósimdikter tirshiligining qúpiyasyn ashugha qúmar oqyrmandargha әli de payda beretin qajetti qúral.

Men osy maqalany jazu barysynda botanika, biologiya boyynsha songhy jyldary jaryq kórgen birqatar enbekterdi qarap shyqtym. Júmekenning enbegi dәldigi, sóz mәiegi, qysqalyghy, núsqalyghy jóninen ýirenetin nәrse eken.

 

Surette: Saharov ortalyghyndaghy oqyrmyn konferensiyasy

Ghalymnyng elimiz tәuelsizdik alghannan keyin jaryq kórgen jәne bir enbegi «Qughyn-sýrginde aman qalghan enbekter» dep atalady (Almaty: Demeu, 1995). J.Kýderin tútqyngha alynyp, aqyrynda atylyp ketken song tәrkige týsken enbekterining birshamasy NKVD-nyng qúryghynan aman qalady. Ony zayyby Tatiyana Grigorievna jasyryp ýlgeredi. Bir jarym jasar úly Syrymnyng jergógine, qyzy Larisanyng tósegining ishine tigip tastaydy. Ol materialdar sol tyghuly qalpy saqtala beredi. Joldasy atylghannan keyin pәterden pәter auystyryp, balalarmen birge kóship jýrip, zamannyng beti eptep týzelgen song jariyalanady. Búl rette Tatiyana Grigorievnanyng is-әreketin erlik dep baghalaugha әbden bolady.

Jinaq birneshe bólimnen túrady. Birinshi, salmaqty bólimi «Qoy men onyng jýni» dep atalady. Onyng ózi ishinara birneshe taraushalargha bólingen. Sóitip, qazaq últ bolyp qalyptasqaly beri birge jasasyp kele jatqan qonyr týlik qoydyng shyghu tarihynan tamyr tartyp, onyng túqymdary, әr mýshesining syny, jýni, onyng aiyrmalary, erekshelikteri, qoydyng aurulary, terisi, t.b. bir әdippen, bir jýiemen zertteu nysanyna ainalyp, bayan etilip shyqqan. Enbekting tili jenil, eliktirip, jetelep otyrady. Jinaqta qant qyzylshasyna qatysty, sharuashylyqta keninen qoldanylatyn kenep, kendir turaly jan-jaqty mәlimetter berilgen.

Kitaptyng songhy bóliminde auyl sharuashylyghy mәshiyneleri jóninde sóz bolady. Kәdimgi qol soqadan bastap, keyingi jetilgen ýlgiler kulitivator, túqym sepkish, shóp shabatyn, egin oratyn mәshiynelerding týr-týri tizbektelip, bәrine derlik jan-jaqty sipattama berilgen. Ár tehnikanyng enbek ónimdiligi, olardy kýtip ústau, saqtau mәselelerine de erekshe nazar audarylghan.

Bir sózben, auyl sharuashylyghy, onyng ishinde egin sharuashylyghy endi ghana jandanyp kele jatqan aumaly kezende jazylghan enbek ózining tereng payymymen, ghylymy negizdiligimen eriksiz tәnti etedi. Áli de bolsa, nazar audaryp, ainalysqa engizetin úsynys-tilekteri, oi-payymdary da barshylyq degen tújyrymgha keldik.

Conday-aq, ghalym qyzy Larisa Júmahanqyzynyn, júbayy Tatiyana Grigorievna Nanosvanyng aituyna qaraghanda, mektepterding qazaq tilindegi oqulyqtarmen tolyq qamtamasyz etilmegenin jaqsy sezine otyryp, tómendegidey kitaptar jazghan:

1. Álippe (bukvari) – 1919 j. Jaryq kórmegen. Degenmen qoljazba kýiinde birqatar mektepterde paydalanylghan.

2. Oqudyng 5-jyly ýshin «ÚJYMDYQ ENBEK» hrestomatiyasy. 1929 jyly jaryq kórgen.

3. «ON HALYQ» jinaghy. 10 týrli auyl sharuashylyghy balalargha arnalghan kitaptar seriyasy. 1928 jyly Qazbaspada (Kazizdat) basylghan.

4. N.I. Baranskiyding ekonomikalyq geografiyasy (audarma). 1-bólimi 1927 jyly, 2-bólimi 1929 jyly jaryq kórdi.

5. Qazaqstannyng fizikalyq geografisy. Qoljazba. Jariyalanbaghan. 1929 j.

6. Fizikalyq geografiya. P.F. Lezgart. Audarma. Qoljazba. Jariyalanbaghan. 1929 j.

7. Halyq әdebiyeti jinaghy. Jekelegen bólimderi jaryq kórgen (1921-1930 jj.).

Auyl sharuashylyghy әdebiyetterining tapshylyghyn eskere otyryp, mynaday enbekter jazghan:

1. Botanika oqulyghy (arab qarpimen). Moskva: Gosizdat, 1927.

2. Ósimdikter ómiri. Qazbaspa, 1930.

3. Qoylar jәne onyng jýni. Qazbaspa, 1930.

4. KENAF. Qyzylorda, 1930.

5. KENDIR (audarma). Moskva: Gosizdat, 1931.

6. Auyl sharuashylyghy ónimderining ziyankesteri jәne aurularymen kýres (audarma). Jariyalanbaghan. 1935 j.

7. Jan-jaqty ónimdi, ónikti búrshaq túqymdas ósimdikter. Pokrovskiy (audarma). Jariyalanbaghan. 1932 j.

8. Qazaqstannyng mal sharuashylyghy. Jariyalanbaghan. 1930 j.

9. Tehnikalyq mәdeniyetter boyynsha ensiklopediya. Jariyalanbaghan.

10. Tehnikalyq mәdeniyet retindegi kóktaraq (vorsyanka). Gazette jariyalanghan material. Qyzylorda, 1926.

11. Quanshylyqqa tózimdi daqyldar – tary, jýgeri jәne t.b. Qyzylorda, 1926.

12. Itsiygek – uly ósimdik. Gazette jariyalanghan. Qyzylorda, 1926-27 jj.

13. Mayly ósimdikterding aluan týrliligi. 1926 j.

14. Kókpek – jylqylar ýshin uly ósimdik.

15. Tatran jemshóp retinde. Ony qyzylshamen budandastyru. 1927 j.

16. Qúmarshyq – Batys Qazaqstannyng nandyq ónimi. 1929 j.

17. Qaratút aghashy tabighy jibek mata beredi. Almaty gazeti.

Sonymen qatar ol әr jyldary mynaday enbekter jazghan:

1. Qazaqtardyng ata-tek shejiresine qatysty materialdar. Qoljazba joghalyp ketken, Gh.Mýsirepovke tapsyrylghan.

2. Orta Aziyadaghy jylandardyng týrleri. Qyzylorda, 1925.

3. Jylandardy qalay qolgha ýiretuge bolady jәne kóz baylaushylyghy.

 

Júmaqan Kýderin satiralyq jәne әzil-ysqaq ólender de jazyp túrghan, olardyng birqatary 20-30 jyldary merzimdi basylymdarda jaryq kórgen.

Sәken Seyfullin ózining «Kókshetau» poemasynyng birinshi basylymyna jazghan alghysózinde onyng esimin Qazaqstannyng alghashqy on jeti proletariat jazushylary qatarynda ataydy:

«ARNAYMYN. Proletariat perzentteri – jazushylar: Sәbiyt, Hamza, Álkey, Eljas, Qayyp, Mәjiyt, Ghabiyt, Qúsayyn, Músapar, Sabyr, Qalmaqan, Rahmetjan, Beyimbet, Júmahan, Júmabay, Ótebay, SÁKEN».

Orta Aziya memlekettik uniyversiytetining studenti bola jýrip, Júmahan jylandardyng tirshiligimen qatty ainalysady. Ol búl mәsele jóninde kóp oqydy, olardyng tabighattaghy tirshiligin qadaghalady, asa qyzghylyqty týrleri ýshin terrarium jasady, olargha jýieli týrde baqylau jýrgizu ýshin tipti ýiinde ústady jәne barlyq jazbalardy QARA DÁPTER atty tor dәpterine jazyp otyrdy.

Dinge qarsy kurstarda júmys istey jýrip, oghan týrli diny aghymdardyng týp tórkinimen tanysugha tura keldi. Sodan song әuestikpen islam, hristianstvo, konfusianstvo, buddizm jәne t.b. dinderdi negizdep oqyp aldy. Búl mәsele jónindegi barlyq tәmsilderdi, eskertuler men kóshirmelerdi de ol QARA DÁPTERGE engizip otyrghan. Osydan shyghyp bir demalys sәtinde, QARA DÁPTERDI paraqtay otyryp, bólek bir oigha berilip, mynaday tújyrym jasaydy: negizgi keyipkerleri jylandar bolyp keletin jәne olar jekelegen diny aghymdardyng iydeyalary men ózindik ózgeshelikterin taratushy bolyp tabylatyn әdebiy-kórkem tuyndy jazsa qalay bolar edi.

Sәken Seyfullin men Maghjan Júmabaev, búl jóninde estip bilip, iydeyany qyzu quattaghan eken.

Júmahan siyrek kezdesetin, kәsiptik qazaq sózderin – «terminderin» erekshe iltipatpen jinaghan, olardy orys tiline audaryp, týrli sózdikter jasaugha dayyndyq jasaghan. 1936 jyly KAZFAN-men kelisim-shartqa otyryp, Akademiyalyq sózdikke dep, «A» qarpinen bastalatyn januarlar men ósimdikterding alghashqy 200 sózining LATYN, ORYS jәne QAZAQ tilderindegi balamalaryn tapsyrghan.

Surette: Larisa Júmahanqyzy Kýderina

Endi birer sóz ghalymnyng otbasylyq jaghdayy, úrpaqtary jayynda. Júbayy Tatiyana Grigorievna 1902 jyly tughan. Júmahan bolashaq jarymen 1934 jyly Voronejde aidauda jýrip tanysqan. Ekeui kónil qosyp, 1935 jyly Almatygha birge keledi. Erli-zayyptylar ýsh nәreste sýiedi. Ýlken úldary diyzenteriyanyng kesirinen jastay shetinep ketedi. Ekinshi úly Syrym 1936 jyly tuyp, 1963 jyly qaytys bolghan. Alipinizmmen shúghyldanyp, Kenes Odaghynyng chempiony da atanghan. Qyzy Larisa, jogharyda aitqanymyzday, Moskva qalasynda túrady. Ghylymy qyzmetker, әkesining artynda qalghan mol múrasyna shyraqshy bolyp, jaryq kóruine yqpal etip jýrgen de ózi.

Mine, ótken ghasyrdyng basynda qalyptasqan qazaq ziyaly qauymynyng bel ortasynda jýrip, óz salasy boyynsha biregey ghylymiy-zertteu enbekter jazyp, ghalym, qayratker dәrejesine kóterilgen taghy bir qazaq oqyghanynyng talayly taghdyry osy. Biz, әlbette, tanymdyq túrghyda ghana sóz ettik. Zertteu aumaghynan tys, tasada qalyp kele jatqan ghalymnyng ómiri men ghylymdaghy jolyna kópshilik nazaryn audarudy ghana maqsat túttyq. Tektep kelgende, ghalymnyng әrbir enbegi jeke-jeke zertteuge layyq. Ol bolashaqtyng ýlesinde dep bilemiz.

Núrlan DULATBEKOV,

QR ÚGhA-nyng korrespondent-mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2530
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1551
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1815