Senbi, 19 Mausym 2021
Biylik 4743 0 pikir 1 Qazan, 2014 saghat 11:51

Otyzdyqqa enu oiynshyq emes

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng biylghy Joldauy óte keudeli qújat, onda búryn-sondy auyzgha aludyng ózine bata almaytyn qiyandargha qol siltep otyrghan asqaraly alyp maqsat kózdelgen. Qazaqstandy әlemning eng joghary damyghan 30 elining qataryna qosu mindetining zil batpan salmaghy bar. Áriyne, damu qarqynyn osy kýngiden góri ghylymnyng jetistigin paydalanu arqyly jaqsarta alsaq, tabighat resurstarynyng baghasy týsip ketpese, aldymyzdaghy 35 jylda ekonomikalyq kórsetkishtermen aldynghy qatarly 30 elding qataryna tenesip te qalarmyz. Bir kezde 50 elding qataryna enuding ózin bola qoymas degen skeptikalyq kózqaraspen qabyldaghan edik. Alayda, aman-esen jettik qoy. Sol siyaqty, bir kezde EQYÚ-gha tóragha boluymyz neghaybyl-au dep oilaghan edik. Tóraghasy bolmaq týgil Sammiytin de ótkizip bere aldyq. Endeshe, Mәngilik El boludy armandap otyryp, otyzdyqqa da jetip bararmyz. Onda otyrghandar da ózimizdey adamdar, eshqaysysy kókten týsken joq. Tek tynymsyz enbek etip, joghary tehnologiyagha qol jetkizumen damy bergender emes pe olar. Elbasy ýzdiksiz damu ghana bizding Tәuelsizdigimizge kepildik bere alady degende de sony megzep túrghan boluy kerek. Biraq…

Biraq… Bizden jalghyz ekonomikalyq emes, basqa da jetistikter talap etiledi. Sonyng ishinde qazaqstandyqtardyng sanasy, mәdeniyeti de soghan say boluy kerek. Elbasy “Qazaqstan әlemde adamdar ýshin qauipsiz jәne túrugha jayly elding birine ainaluy tiyis. Beybitshilik pen túraqtylyq, әdil sot jәne tiyimdi qúqyq tәrtibi degenimiz – damyghan elding negizi” dep atap kórsetti. Biraq býgingi Qazaqstan dәl osy talaptardy oryndaugha saqaday say otyr dep aitu qiyn.

Damyghan 30 elderding bәrinde, mәselen, AQSh-ta adam ózin-ózi erkin sezine alady. Óitkeni, onda zang ýstemdik qúryp otyr. Eger zandy búzbasan, dúrys jýrsen, sen eshkimnen qoryqpay, erkin tynystap jýre alasyn. Ózindi zannyng qorghaytynyna senimdisin. Al zang degeniniz búl elderde bәrinen de joghary túryp, monopoliyalyq ýstemdik etedi. Eshqanday әkim, baymanap, qolyna týrli biylikting qúlaghyn ústap otyrghandar, tipti, qúrmetti aqsaqal, halyqqa enbek sinirgen er, t.b. birde-bir pende ony búza almaydy, búza qalsa, ayaghy aspannan bir-aq keledi.

Al bizde she?.. Ázirge avtojoldardy belgilengen jerding ózinde kesip ótu týgil jayau adamdardyng jýretin jerinde qorqa soghyp jýresin. Óitkeni, bir dәrejeli sheneunikting esersoq balasy auyr kóligimen trotuargha shygha kelip, soghyp ketui ghajap emes. Ol ýshin әlgi soqqangha týk te bolmaydy, óitkeni, әkesi kóldenennen kelip jatqan kóp aqshany kóldey qylyp tóge salady (juyrda ghana sonyng bir mysaly bolghanyn barsha qazaqstandyqtar kózimen kórdi). Auyr halde jatsang da otbasyna bir paydasy tiysin dep sonyng úsynghan tiy­nyn alyp, “ekijaqty kelisimge” kelip, esersoqqa eshqanday kinә artpaymyn dep qol qoyyp beresin. Al onyng qylyghynyng qoghamdyq qauiptiligin eskerip, ne de bolsa jazagha tartamyn deytin zang joq. Sonda, halyqty qorghaugha tiyisti zang qaltalynyng ghana qúqyghyn qorghap, onyng aramnan jighan aqshasynyng aldynda bas iyetin sekildi. Demek… Zanda ýstemdik joq. Bizdegi ýstemdik – aqshada.

Nemese… nemese jasóspirim balandy kóshede joq nәrsege úryndyryp, qaltasyna “birdene” (esirtki) salyp jiberui, әlgi bәleden qaryzdanyp-qaughalanyp zorgha qútyluyng mýmkin. Kәsipkerlerge istelip jatatyn qysastyqtar odan da kóp. Sondyqtan, qazir halyq polisiyany, prokurordy, qarjy polisiyasy jәne t.b. qúqyq qorghau qyzmetkerlerin anaday kórgennen-aq qoryqqanynan (syilaghannan emes) jalbaqtap, auzyn maylap jiberuge daghdylanghan. Áleumettik saualdamagha qaraghanda halyqtyng 10 payyzy ghana polisiyagha senedi eken.

Juyrda ghana “Egemen Qazaqstan” respublikalyq gazetinde “Astamshylyq” degen maqala shyqty. Avtory – jurnalist Sh.Ámirov. Onda Almaty qalasyndaghy Bostandyq audandyq sotynyng ghimaraty aldynda Toqqoja degen advokatty Hamedov degen әumeserding úryp ketkeni jazylghan. Al endi sodan beri jarty jyl ótse de, advokattyng tayaq jegenin talay adam kórse de, kezekshiliktegi polisiya qyzmetkeri men pristavtyng ózi arashalasa da, jedel jәrdemmen jәbirlenushi auruhanagha jetkizilip, orta dәrejedegi dene jaraqatyn alghan degen sot-medisinalyq saraptamasynyng anyqtamasy bolsa da, qylmystyq is qozghalmaghan. Búl ne súmdyq ekenin әrkim óz әlinshe salmaqtasyn. Qylmys sottyng aldynda bolyp jatsa, advokat bolyp jýrgen adamnyng ózi qúqyghyn qorghay almay jýrse, qarapayym halyq qúqyghyn qalay qorghay alady?

Qozghalghan qylmystyq isti tergeushi A.Quanyshúly degen qysqartypty. Al prokurordyng bergen jauaby: “Búl is uaqytsha toqtap túr”, – degenmen shektelipti. Qansha uaqytqa, ne sebepti, ol jaghy belgisiz. Búryn qúqyq qorghau qyzmetkerlerin “әreketsizdigi” ýshin jauapqa tartqandy jii estiytin bolsaq, osy kýni zannyng onday baby mýlde úmytylghan siyaqty. Sondyqtan bizdegi qúqyq qorghaushylar qorghaudan góri qorlaugha beyil bolyp bara jatqanyn kýnde kóremiz. Múnday ister biren-saran bolsa jaqsy ghoy, jappay bolyp bara jatqanyn shyqqyr kózimiz kýnde kórip jýrgen joq pa? Úsaq-týiek dýniyening bәri de qol jetpestey qiyndap, auyr kedergilerge úshyrap jatqanynda qanday jaylylyq bolsyn? Mәselen, asyghystau bolyp, telefonnyng aqyly (nazar audarynyz, aqyly) anyqtamalyghynan bir úiymnyng nómirin tez bilginiz kelse, jýike tamyrlarynyzdyng talayy joyylatynyna aldyn ala dayyndala beriniz. Aldymen: “Siz 169 aqyly anyqtama qyzmetine qonyrau shaldynyz”, – degendi eki tilde asyqpay aitady. Odan әri “qazaq tilin tandau ýshin 1-di, orys tilin tandau ýshin 2-ni basynyz”, odan әri, úzaq sonar taghy bir qyzmetterdi, sonyng ishinde operator bәlen, aua rayyn bilu týgen, valuta kursyn sodan, kinoteatr repertuaryn anadan biliniz dep ezip túryp alatyn avtojauap berushige ne aitasyz? Sharuanyz osy qyzmetke tirelip, asyghyp, kýiip túrghanynyzdy telefon ne qylsyn, odan әri muzyka ketedi. Búl – qonyrau. Ol da jýikenizdi biraz júqartqannan keyin “qazir operatorlar bos emes, kýte túrynyz” degendi estiysiz. Taghy da muzyka. Taghy da “kýte túrynyz”… Qysqasy, jarty minutta bitetin Sizding sharuanyzdy jýikeni júqartatyn jarty saghatqa sozbasa, maghan keliniz. Áriyne, talay adam búl uaqytta qoldy bir-aq siltep, telefon qúlaghyn tastay salady. Osy nege kerek? Maghan múnday kereksiz aqparattardy tyqpalaudyng keregi ne degendi telefon basshylyghyna aitsanyz, oiboy, Siz “joghary servisti” týsinbeydi ekensiz dep ózderinikin dúrys sanap, eshqashan jaghdayynyzdy týsinuge tyryspaydy. Óz týsinikterinde olar qyzmet kórsetudi keremet jaqsarttyq dep oilaydy. “Jaqsartqany” júrttyng jýikesin júqartyp jatqanyna olar pysqyrmaydy da… Al bir kezde osy aqyly qyzmet mýltiksiz istep, halyqty birshama quantqanyn da bilemiz. Eger bir mekeme, úiymgha baryp, tanys adamynyzgha jolyghyp, ya basqa bir júmyspen kirip shyqqynyz kelse… Múnda da jýikenizdi aldyn ala shirata beriniz. Aldymen búryn qylmyskerlerge ghana ornatylatyn arangha tap bolasyz. Qazir ondayy joq mekeme neken-sayaq. Búrynghy kezde zeynetke shyqqan kempir-shal atqaratyn vahterlyq júmysty endi 70 myng tenge alghanyna mәz bolyp, bet-auzy bes biyening sabasynday bolatyn bir qara dәu atqaratyn bolypty. Ol Sizding qújatynyzdy alyp qalyp nemese jazyp alyp jibere salmaydy. Kimge kelgenindi, nege kelgenindi súrap, aldymen tergeuge alady. Bastyqqa kelgen bolsanyz hatshygha habarlasyp, odan bastyqtyng rúqsatyn kýtip, ol kelgen song ótkizu burosyna jiberip, odan “rúqsat qaghaz” aldyryp qana ishke jibere alady. Kim bolsanyz da sol kepke tap bolasyz. Búl uaqytta kem degende jarty, әitpese, 1-2 saghat uaqytynyz óledi.

Sonda… Osy biz kimnen qorqamyz degen súraq tuady.

Eng soraqysy sol – biz bir-birimizge senuden qalyp baramyz. Beybit uaqytqa qaramay, birimizden-birimiz seziktenip, qauip kýtip, qorqatyn boldyq. Osynyng әleginen adamdy syilau, onyng qúqy men bostandyghyn qadirleuden góri ayaqqa basu kýnnen-kýnge úlghayyp barady. Damyghan 30 eldegi eng birinshi qúndylyq – Adam. Bәri de sol adam ýshin jasalady, adam ýshin qyzmet etedi. Barlyq qyzmet, Ýkimet organdary qarapayym adamgha jaghday jasaudy, qyzmetine jaraudy ózining basty mindeti dep sanaydy.

Byltyr belgili Resey jurnaliysi Vladimir Pozner Amerikagha barghanda basynan keshken bir oqighany ózining blogynda jariyalady. Niu-Yorkke baryp, qonaqýige ornalasqannan keyin ol pasportyn joghaltyp alghanyn biledi. Ertesine qalanyng pasport ortalyghyna baryp, týsten keyin jana pasport alyp shyqqanyn egjey-tegjeyli jazypty. Bizde ghoy múnday sharua kem degende eki aptagha sozylar edi. (Áriyne, Reseyde de solay.) Riza bolghan Pozner ózining mindetin mýltiksiz oryndap jәne búl ýshin eshqanday “qosymsha aqy” talap etpey, jarty kýnde jana pasport jasap bergen adamgha alghys aitayyn dese anau: “Ser, Siz búl ýshin salyq tóleysiz ghoy” depti qatqyl ýnmen.

Al bizding sheneunikter әrbir adamnyng salyghynyng arqasynda ózining tamaghyn asyrap otyrghanyn qaperine de almaydy. Onyng oiynsha, oghan enbekaqyny Ýkimet tóleydi. Sondyqtan biletini Ýkimet qana. Al Ýkimetke aqsha qaydan kelip jatqanyn oilap, bastaryn auyrtpaydy.

Preziydentting talap etkendey adamdar ýshin qauipsiz jәne túrugha jayly elding birine ainalu ýshin sonshalyqty ýlken kedergiden, alynbaytyn qamaldan ótuding keregi joq. Tek, әrkim ózining istegen júmysyna adal, mәdeniyetti, sanaly qarasa bolghany. Ásirese, sheneunikter halyqtyng esebinen kýn kórip otyrghanyn sezinui kerek. Onday әleuet bizding halqymyzda bar. Óitkeni, halqymyz jappay sauatty, eng qúryghanda orta dәrejeli bilimi bar. Demek, búl is әrkimning qolynan keledi. Alayda, ol ýshin qoghamymyz jappay sauyqtandyryluy kerek. Sonyng ishinde qoghamymyz da zannyng talaptary qatal oryndalatyn dәrejege kóterilgeni dúrys.

Parlament juyrda ghana Qylmystyq kodeksting jana, jetildirilgen núsqasyn maqúldady. Onda qylmystyng jana týrlerin auyzdyqtaumen qatar, búrynghy “bylqyldaq” baptardyng birsypyrasy kýsheytildi. Mәselen, endigi jerde alty adamdy soghyp ketip, onyng bireuin óltirgen adam eshqashan aqshasymen jazadan qútyla almaydy. (Osyghan deyingi “bylqyldaq” zannama Qazaqstandy býkil әlem júrtshylyghy aldynda masqara qylghanyn ony jazghandar oilamaydy da-au). Endi múnday jaghdayda qylmystyng qoghamdyq qauiptiligi eskerilip, jazyqtyny mindetti týrde jazagha tartu belgilengen.

Elbasy ózining Joldauynda mәdeny sayasattyng úzaqmerzimdi tújyrymdamasyn әzirleu qajettigin aitty. Demek, Preziydent barynsha damyghan 30 memleketting qataryna ótu degen sóz tek ekonomikalyq kórsetkishtermen ghana shektelmeytinin kórsetip, Ýkimetten sanany ósirip, adamdarymyzdyng mәdeniyetin kóteru jolynda da enbek etudi talap etip otyr.

Sondyqtan úzaqmerzimdi tújyrymdama halqymyzdyng mәdeniyetin jogharylatugha ýles qosar degen ýmittemiz. Alayda, ol tek mәdeniyet salasy qyzmetkerlerine ghana qatysty bolyp, halqymyzdyng qalyng kópshiligine qatysty bolmasa, odan payda joq. Osydan eki jyl búryn Preziydent keybireulerding qala kóshelerinde dúrys jýre almaytyndyghyn, kez kelgen jerde qoqys (temekining qaldyghy, saghyz, shekildeuik, t.b.) laqtyrugha beyim ekenin qatty synaghany bar. Solardy toqtatu ýshin aiyppúl salu kerektigin aitqan. Sol talaptyng kezinde, odan keyin de kóshelerimizding birshama tazaryp qalghanyn kórdik. Osynday talap qoyylghannan 1-2 jyl búryn Astananyng eng ortalyq kóshelerining birindegi baghdarshamgha toqtaghan mashinanyng esigi kenet ashylyp, jýrgizushining kýlsalghyshyn kóshege aqtara salghanyn da kórgen bolatynbyz. Onday súmdyqtar qazir joghaldy. Demek… tәrtip batylyraq talap etilip, basymyraq aiyppúl salyna bastasa, halqymyz bir demde týzu jýrudin, mәdeniyetti túrudyng jolyna týser edi. Úzaqmerzimdi mәdeny sayasattyng tújyrymdamasynda halyqtyng kóshede, qoghamdyq oryndarda ózin-ózi mәdeniyetti ústay bilui siyaqty “úsaq” nәrseler de qamtyluy – barynsha damyghan 30 elding qataryna enuding manyzdy shartynyng biri. Auyldan kelgen jastar jamandyghynan emes, kóbinese bilmegennen de mәdeniyetti jýruding joldaryn bile bermeydi. Kez kelgen jerge týkiru, qoqys shashu, aighaylap sóileu, qatty ysqyru, boghauyz aitu siyaqty auyldaghy “erkindikter” qalada qol emes ekenin bildirip otyratyn sharalar jasalsa ghana olar boylaryn týzu ústaugha ýirenedi.

Múnday dórekilikterdi jenermiz-au, al sanamyzdy jappay torlap alghan aqshagha degen ashkózdikti qalay enseremiz? Osy kýni joghary qyzmetten bastap, eng tómenge deyingi sheneunikting talayy ózine isi týsken adamnan qaytse de “birdene” týsirgisi kelip túrady. Jәne osy “júqpaly dert” kýnnen-kýnge dendep barady. Bizdinshe, ony joyatyn jalghyz shara tek diny qaghidalardyng alghysharttaryn adamnyng boyyna sinirude ghana sekildi. Tek imandylyq joly bolmasa, basqa dýniyemen (ayyppúlmen, sottaumen) ony toqtatu qiyn. Qúdaydan qoryqqan adam ghana qolyn taza ústaytyn shyghar. Sondyqtan dinning alghysharttary, imandylyq әlipbii mektep baghdarlamasyna engizilip, “taza adam”, “taza qol” qaghidasy sanagha bala kezden bastap sinirilui kerek. Búl is Qazan tónkerisine deyin bilim alyp, boyyna bilimmen qatar, imandylyqty sinirgen barlyq ústazdardyng auzynan týspegen. Ghabit Mýsirepov te ózining alghashqy ústazy Beket Ótetileuov turaly jazghanda ol kisining “әrqashan da qoldaryndy taza ústandar” degen sózdi sabaq sayyn aitatynyn eske alady.

Sonymen qatar, búl isti әlemdik jәne dәstýrli dinderding bәri de uaghyzdaytynyn jetkize alatyn ýzdik oqulyqtar jazylghany jón. Búqaralyq aqparat qúraldarynan da túraqty týrde imandylyqqa uaghyzdaytyn ýzdik, qyzyqty habarlar men maqalalar berilip túrsa, onyng da әseri az bolmas edi. Mәdeniyeti bizden góri joghary damyghan, aldynghy qatarly 30 elding bәrinde de dinning osynday tústary tereng nasihattalyp túrady.

Sonday-aq adamdy meyirimdilikke, jýregin izgilikke baulityn filimderding kóp týsirilip, ýnemi kórsetilip túrghany kerek-aq. Bizdegi atys-shabys, qandy suday aghyzatyn, adamdy qan-isherlikke ýndeytin filimder jogharyda atalghan 30 elding teleekrandarynda әldeqashan kórsetilmeytin “arzan dýniyeler”. Ondaylar tek Resey bastaghan TMD elderining ekrandarynan ghana týspeydi. Jәne sonyng kórsetiluin qalap, halyqtyng psihikasynyng búzylyp, qanypezerge ainaluyn jaqtaytyn bir qarjylyq toptar da bar. Ondaylar osynday arzan dýniyelerge týrli syilyqtar berip, jarnamalar da jasap jatady. Sóitip, halyqtyng peyilining búzyla týsuin qalaydy.

Qazirgi qazaq filimderining de kóbi sonday. Jaydan-jay ashulanyp, bir-birine shanqyldap jatqan keyipkerlerdi jii kóresin. Onyng ýstine qazaq kinosynda sheber akterler әli de az. Kóbi kino men teatrdy shatastyryp, teatrdaghy akterding sheberligi degendi basshylyqqa alyp, týrli obrazdar jasamaq bolyp, qabaqtaryn týiip, tamaqtaryn kenep, t.t. sóilep jatqan jasandy qylyqty әrtister kinoda kórinuge tiyisti shynayy ómirdi jasay almaydy.

Adamnyng boyyna izgilik núryn qúyatyn, sonymen birge tәubege keluge yqpal etetin orystyng “Fransuz tilining sabaqtary”, polyaktyng “Emshi”, irannyng “Jәnnat balalary”, evreyding “Pianist” jәne t.b. siyaqty filimder týsiruge eshkim mәn bermeydi. Al olar bizding qoghamgha auaday qajet dýniyeler. Mәdeny tújyrymdama boyynsha naq osynday filimder týsiruge ghana qarjy bólinui kerek.

Bizding 2050 jylgha aparugha bolmaytyn boyymyzdaghy eng kesir “dertimizdin” biri – rushyldyq. Osy bir dertting kesiri úzaq jyldar boyy últtyng damuynda ayaghymyzgha túsau, qolymyzgha búghau bolyp kelgenin bilsek te, sodan ajyray almay túrmyz. Qazaqtyng talayy-aq qansha jerden bir-birine meyiri týsip, bauyr eti ezilip túrsa da jaqtasynyng ruy basqa ekenin bilgen jerde tosylyp, demde jatyrqap qalady. Osy bir kelensiz dert býgingi kýni tipti asqynyp barady. Tipti, jap-jas qyzdardyng ózi rugha bólinip jatqanyn kórgende túla boyyng týrshigedi. Juyrda bir toyda iysi qazaqtyng aqylshysy, kýlli týrki dýniyesining betkeústar erlerining biri – Qazaqstan Preziydentin “mening inim, mening bauyrym” dep sóiley bergen bir jaman kempir júrttyng bәrin yghyr qyldy. Sondaghy maqtanatyny – Preziydentimizben bir rudan eken. Áldeqashan әlemdik túlghagha ainalghan, barsha halyq preziydenttikke qayta-qayta saylaghan adamdy bir rugha tely sóileuding ózi qandaylyq tar óristilik ekenin aitudyng ózi artyq qoy bilgen adamgha. Onday adamdy jekemenshikteuge sening qúshaghyng tar ghoy dep aqylsyz adamgha qalay aitarsyn, eshkim de ýndemey otyrdy. Al eger әrkimning ruyn aityp maqtanuyn nemese bireuding ruyn súrap qazbalauyn zanmen tyiyp, osynday sózder aitqan adamgha 100 nemese 200 AEK kóleminde aiyppúl salynatyn bolsa, eshkim de qoghamdyq oryndarda rudy auyzgha alyp, ózi de az qazaqty bólip-jarudy qoyar edi. Sanadan mýlde syzyp tastamasaq ta әkimshilik qylmys dep tanylghan song oghan bәribir shekteu bolar edi. Al búl dert sanamyzda jýrse, biz IJÓ-ning jan basyna shaqqandaghy kólemi 100 myng dollargha jetse de joghary mәdeniyetti últ bola almaymyz.

Elbasy ózining Joldauyn “bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq” dep atap otyrghany da osynday dertterden adalanudy kózdegennen tughan iydeya ekeni kórinip túr. Sondyqtan atalmysh Tújyrymdamada, keyingi shyghatyn zandarda osynday jayttardyng bәri eskerilui qajet.

Mine, Preziydentting jana Joldauyn oqyghanda osynday da oilar tudy. Osynyng ózi onyng betten qalqymay, óte terennen tamyr tartyp, alys qatparlardaghy aqyl-oylardy da qozghap, midyng qatty shiryghuynan tuyndaghan qújat ekenin kórsetedi.

Jaqsybay SAMRAT,

jazushy, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi.

Abai.kz

0 pikir