Júma, 21 Mausym 2024
Mәiekti 5322 0 pikir 2 Qazan, 2014 saghat 11:07

JASYNG JETIP SENDAGhY QARTAYaRSYNG

 

Ákeng de osy jerde óler endi,

Tәnirding jazuyna kóner endi

O, jalghan, saghyndym ghoy tym bolmasa

Alyp kep bir iyisketshi nemeremdi...

 

(Altynbek Qorazbaev. «Qara shal» әni)

 

Kýndelikti kýibing tirshilikpen kóp nәrseni elemeytinimiz ras.  Birde  uaqytty syltauratsaq, keyde qysqa jiptin  kýrmeuge kelmeytinin aityp  aqtalyp jatamyz. Qarapayym otbasylyq jylugha  zәru  jandar tek jylyna bir keletin mereke  kezinde ghana  óz tuystaryna  bolmasa da,  qoghamgha qajet ekendikterin sezinedi.

Aytuly meyram qarsanynda  biz de  Aqtóbedegi  qarttar men  mýgedekter  ýiine bas súqtyq. Merekege jinalghan  taghdyrlastardyng quanyshynda shek joq.   Keybiri  studentter  men   oqushylar  shyrqaghan әnderge biylep jatyr. Alayda, birjolghy mereke qariyalargha perzent qamqorlyghynyng ornyn toltyra ala ma?

56  jastaghy bayghanindik  Nayzbek Satqannyn  múnda kelgenine kóp bola qoymapty. 2-toptaghy  mýgedek  jan júmysqa  jaramsyz bolghandyqtan,  otbasyly balalaryna salmaq salghysy kelmegenin aitady. 

Al Bolat  atanyn   eki kózi su qaranghy. Búl jerdi panalaghanyna 2 jyldan asypty. Kishkentayynan әndi janyna serik etken aqsaqal az uaqytta  óz ortasynyn  maqtanyshy bolyp ýlgergen.

Bolat  MÚHANOV, qarttar  men mýgedekter  ýiining túrghyny:

-         Birinshi kózim qyzylshadan kórmey qaldy. Ekinshisinen júmys barysynda  ayryldym. Qandyaghashtan 15 shaqyrym qashyqtyqtaghy  Jaryq degen jerde túrgham.  35 jyl shopan boldym.  Bir qyzym, bir úlym bar. Úlym belgili bir sebeptermen 7 jylgha sottalyp  ketti. Qazaq halqy qyzdyng qolynda túrmaghan ghoy. Sosyn osynda keludi úighardym. Kelgenime 2 jyldan asty. Bastapqyda 2-3 ay qiyn boldy. Kóz kórmegendikten,  ashanagha  jetuding ózi  mún  edi. Qazir ýirendim. Shayymdy ózim  qúiyp ishem,  radiony qosyp,  habar tyndaymyn.  

 «Án  qorjynymda» Zattybek Kópbosynúlynyn  10-gha juyq әni bar, -- dep atay ózining qonyr dausymen әnshinin  «Balapan baqyt» әnin oryndap berdi.

Taghdyrdan opyq jegen qariyany  aram niyetti adamdar da ainalyp ótpepti. Embi týrmesinde  otyrghan   balasyn  qútqaram  dep nesie alghan Bolat zeynetaqysyn bankke  beruge mәjbýr. Aytuynsha, uәde bergen adam izin suytqangha úqsaydy.  Alayda  qarttyng ýmiti ýzilgen emes.

Keler kýnge  ýlken senimmen qaraytyndardyng biri – 41 jastaghy  Alpysbay  Narymbaev.  Kózi kórmese de,  kónili  oyau jigit aghasynyn   otbasyn  qúrsam degen  oiy bar. Kelu sebebin súraghanymyzda sózin:  «Boydaqpyn, búl ortagha negizinde ózime teng jar izdep keldim. Biraq  әzirge reti bolmay túr» dep  әzilmen bastady. 27 jasynda tamyry baylanyp on  kózi mýldem  kóruden qalghan. Sol jaq kózi  tek ayaq astyndaghy  jaryqty ghana ajaratady. Ata-anasynan  15 jasynda airylghan.

Alpysbay NARYMBAEV, qarttar  men mýgedekter   ýiining túrghyny:

-         Bes aghayyndymyz.  Auylda 15 jyl ýlken aghamnyng qolynda túrdym.  Keyin qalada ýsh jyl túrdym. Balkongha shyghasyn... Kózing kórmegesin syimaysyng ghoy. Sóilesetin adam  da  joq.  Búl jerden ózime jaqyn dostar taptym.  Kónilim bólinedi. Júmys ta jasaghym keledi....

Qarttar ýiinde kónil jarastyryp, júbaylyq baqytqa jetkender de bar. Oliga Lymari  men  Gennadiy  Golubenkonyn  bir bólmede túryp jatqandaryna kóp bola qoyghan joq.   Mekeme qyzmetkerleri  osydan keyin búryn qanghybastyqqa salynyp, kýtusiz  jýrgen Gennadiydin  densaulyghy  jaqsarghanyn, ýsti-basy týzelgenin aitady.

Ayaday bólmeden jylulyqtyng lebi esedi. Biraq  óz otbasyna   ne jetsin?!  Sóz arasynda  Oliga  Konstantinovna  balalaryna degen ókpesin de jasyrmady.

Oliga Lymari, 65 jasta: 

-         Ekinshi toptaghy mýgedekpin. Óz erkimmen keldim. Eki balam bar. Bireui - Mәskeude, ekinshisi - Orynborda túrady. Jaghdaylary jaqsy, biraq  kómektespeydi. Hat jazbaydy. Qonyrau shalmaydy.  Tipti sheshesining aty kim ekenin de  úmytyp qalghan shyghar?! Ákeleri erterekte qaytys boldy. Olardy jalghyz ózim tәrbiyelep jetkizdim.

        Qazir balalary úmytqan  keyuana  qalalyq  prokuraturagha aliyment  óndiru jóninde  aryz dayyndap jatyr. Osylaysha, ol  balalaryn   zang aldynda  jauapqa tartpaq.

Al búl jerge kelgenge deyin  túraqty mekenjayy joq  túlghalargha arnalghan әleumettik beyimdeu ortalyghynda túrghan  Gennadiyding ýisiz qaluyna  qaryndasy sebepker kórinedi. Is-saparda jýrgende pәteri men sayajayyn satyp jiberipti.  Ózine taghdyrlas, әri múndas jandy tapqan  qart osy kýnine  de shýkirshilik etetin synayly.

Býginde qarttar ýiin barlyghy  296  adam túraqtap jatyr. Onyng 108-i zeynet jasyna jetpegen mýgedek bolsa, 188-i qart adamdar. Mekeme  diyrektory Ermek  Beysqaliyevting aituynsha, olardyng әrqaysysynyng óz taghdyry bar. Birin balalary  baqpasa,  keybiri - jas kezinde  qatelik jasap,  abaqtydan song barar jer, baspana tappaghandar. Endi birinen  mýgedektigine  baylanysty otbasy  mýsheleri bas tartqan. Aralarynda  kezinde lauazymdy  qyzmet atqarghan  belgili túlghalar da bar.

Qariyalar  búl jerde ózderine   barlyq jaghday jasalghandyghyn aitady.  Bes mezgil tamaqtanady. Kitaphana, medisinalyq punkt, demalys zaly men merekelik sharalargha arnalghan saltanat zaly bar. Bos uaqyttarynda  enbekke aralasuyna, tigin tigip, etik jamaularyna da bolady. Jasy jetip, ómirden ótse, óz әdet-ghúrpyna, dinine sәikes o dýniyege arulap  shygharyp salady. Memlekettik mekemede qansha jerden ýlde men býldege oranyp otyrsa da,   tughan  ýiinin  týtinine, nemerenin  tәtti  qylyghy  men  otbasynyn  jylylyghyna  eshtene jetpeytinin anyq úghady olar.

 

R. S:   Qarttar men  mýgedekterding internat  ýiinen shyghyp  bara  jatyp  kózim eriksiz   mekemenin  qaspetine týsti. Onda  kórneki  әriptermen  «Qarttaryn qadirlegen el baqytty» dep jazylypty. Jýrekke jylylyq oyatatyn maqal meni eriksiz oigha qaldyrdy.  Ata-anasyn   osy  jerge әkelerde   bezbýirek balalary  bastaryn  joghary  kóterip  qarady  ma eken?  Qarasa, balalyq  mahabbaty oyanyp  niyetterinen qaytar ma edi?  Ózderin  baghyp-qaqqan,  býgingi kýnge jetkizgen  ata-analarynyng qadirin týsiner me edi? Áy qaydam, bayqamaghan  shyghar?! Álde kórse de,  kónil týkpirine jetpegen bolar?!

Jansaya Esmaghanbet

jansaya_ar@mail.ru

Suretke týsirgen Liliya BELIKOVA

Aqtóbe oblysy

Abai.kz 

 

 

0 pikir