Senbi, 2 Shilde 2022
46 - sóz 8639 0 pikir 6 Qazan, 2014 saghat 12:25

JYLQY JYLY JYLAGhYM KELEDI

Qajytay Iliyasúlynyng 1998 jyly «Jetisu» gazetining eki nómirine (№128,129) jariyalanghan «Jylqyny oilasam, jylaghym keledi» degen maqalasy kezinde kópshilikti eleng etkizgen edi. Onyng aqyn, sazger, satiriktigine «atbegi» degen attyng jamaluy da osy kezden bastalady. Búdan keyin búl maqalany basqa baspasóz basylymdary jarysa kóshirip basqan-dy. Sol tústa Múhtar Ábdildәbekov orysshagha audaryp, «Karavan» gazetine jariyalatty.

«Qazaq ózin tanu ýshin, әueli jylqyny jygha tanuy shart. Óitkeni, qazaq tarihy men jylqy tarihy – әu bas­tan birge ósip, bite qaynasqan tariyh. Qazaqsyz jylqy tarihy, jylqysyz qazaq tarihy tirilmeydi.
Búl ekeui bólinse, tarih tamyryna zaqym kelgendikten, zorlyqtan bólinedi. Zorlyq jaylaghan jerding tarihynda jýie, múrasynda ie bolghan emes. Bayaghy turashyl qazaqtardyng «belgisizden bi, beldeusizden ýy shygharatyn» túsy da sol. Áleumettik tensizdikten shyndyq shyraghy qaraulap, tarih óshkin tartady. Sondyqtan da ony qayta jazu qajeti tughan joq pa?! Al óshkin tartqan tarih ólgen tarih emes, tiriledi. Tarih tirilgende, oghan zorlyq jasaushylar ózin-ózi ústap beredi. Búiyrsa, endigi izdenis qazaq tarihyna da, jylqy tarihyna da jasalghan zorlyqtyng inine su qúyady. Basqa joly joq. Endeshe, eng aldymen, túlpardyng týbin tintu kerek. Jylqynyng arghy atasyn anyqtamay túryp, onyng qashan jaralghanyn bilmey túryp, qazaq tarihyna tókken ter, tóngen qol zaya» dep bastalatyn maqalada jylqynyng shyghu tegi men «ata-babasyn» týgendey kelip, «Jylqy atasy – Kerqúlan», «Jylqynyng arghy atasy – kerik, bergi atasy – qúlan» degen sózder kóshpendiler әuletining songhy bútaghyna auyzsha jetken derek», – deydi. Qajekeng Almaty Ortalyq múrajayyndaghy «Qúlan 93 týrli shóp jeydi» dep jazylyp, qúlannyng ornyna qúlaghy qaraghayday kók esekting túrghandyghyn, onyng janynda V.V.Klimovtyng «Loshadi Prjevaliskogo» degen kitabynan ýlkeytilgen bir top kók ala esekting sureti men «Kulany ily polu osly – rodstvenniky y oslov y loshadey» degen jazudyng mýldem qate týsinik ekenin dәleldep shyndyq pen ótiriktin, dúrys pen búrystyn, jylqy men esekting aiyrmasyn anyqtap bergen edi. Búl esekting «jay túrmay, assa zertteushinin, qalsa kórermennning dýniyetanymyn túmandatyp, qúlannyng izinen adastyru ýshin túrghan esek» ekenin, esekting aighyryn «әngi», úrghashysyn «mede», tólin «tahay» dep ataytynyn, al jylqygha «jiyen» bolatyn qashyrdyng qúlangha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytynyn naqtyly mysaldarmen, ghylymy derektermen dәleldep, shiyki jerin ashyp kórsetken edi. Qytaylyq ghalym Mamyrhan Qaliyasqarúlynyng «Jylqy sharuashylyghynyng shejiresi» atty kitabyn asa joghary baghalap, ony oqyrmandarmen túnghysh tanystyrghan da Qajekeng edi.
Baspasózde sensasiya tughyzghan osy maqaladan keyin Qajekeng Ortalyq múrajaygha taghy barady. Jazylghan qate sóz atauly alynyp tastalghanymen, esekting qanqasy әli ornynan taymaghanyn kýlip aityp keldi. Biraq kýlgeni jylaghangha bergisiz, zil batpan...
Osy taqyrypta Mәskeude kandidattyq dissertasiya qorghaghan Kendebay Ábishev: «Ózime etene tanys at sporty turaly jazatyn boldym dep alghashynda quansam da, material izdeuge kelgende qatty qinaldym. Ol turaly ghylymiy-zertteulerding tapshylyghy óz aldyna, jalpy, halyqqa arnalghan núsqalarynyng ózi auyzdan-auyzgha kóship jýrgeni bolmasa, baspagha týskeni de shamaly eken. Sonday qinalyp, susap jýrgen kezimde «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Jylqyny oilasam, jylaghym keledi» degen maqala kózime ottay basyldy. Óshkenim janyp, joghalghanym tabylghanday boldy», – dep jazady.
Mine, zertteushilerge jol siltegen osy maqalanyng әli kýnge deyin baghdarshamday әseri bayqalady. «Jan­uarlar әlemi» (2014 j.) degen kitabynda professor Rysbay Sәtimbekov Kerqúlandy sipattay kelip: «Biz aityp otyrghan derekti jylqy malynyng erekshe janashyry, әri qazaqtyng belgili aqyny Qajytay Iliyasúly birneshe dýrkin baspa betterinde janayqayymen jazylghan «Jylqyny oilasam, jylaghym keledi» degen maqalasynan ýzindi keltirip otyrmyz. Múnday qúndy derekterdi jinap jýrgen aqyn aghamyzgha myng alghys. Kerqúlangha berilgen anyqtama ol turaly jazylghan ghylymy enbektermen tolyq sәikes keledi», – deydi. Jylqytanushy ghalym Ahmet Toqtabay «Qazaq jylqysynyng tarihy» atty qomaqty zertteuinde Qajekennen arnayy silteme keltiredi. Izdegen adamgha múnday mysaldar tolyp jatyr.
Qajekeng taghy bir qoljazbasynda jylqytanu ghyly­myndaghy orny erekshe sanalatyn jylqyny qyl­pynan tanityn neshetýrli degdar synshylardy (atbegiler) atap ótipti. «Onyng hatqa týskenderi Marabay, Tolybay, Kýrenbay, Mahambet, Abay, Aqan, Iliyas, Kerimbaylar bolsa, aty jekelegen enbekterde ghana atalatyn sayypqyran synshylarymyz qanshama?! Aytalyq, Aqtamberdi, by Boranbay, Espembet, Oshanbay qajy, Esenbay zәngi, Myrzahan bolys, múnghúldan – Jondyn, Belek, Mónke tәrizdi ghúlamalar artyna iz qaldyrghan eken. Búlardy taratar bolsaq, tangha tausylmaydy» dese, «...Qara túlpardyng songhy túqymyn, yaghny arqaly at, kindikti aighyryn qolynan bergen Medeu Púsyrmanovtyng qara túlpary, Sәtting (Mónke biyding inisi) tory túlpary, Qúrmanghaly qajynyng qúla túlparynan ne bar? Joqqa tәn. Janaq aqynnyng shúbary, Aqtamberdining shú­bary, S.Seyfullinning «Tar jol tayghaq keshuin­degi» Pang Núrmaghambetting patshagha tartqan ýsh birdey shúbar qysyraq ýiirinen túqym qaldy ma? Tәuke batyrdyng Aq bozy, Mәdy Bapiyúlynyng «Aq qoyany», B.Momyshúlynyng soghys alanynda oiqastatqan Tarlanbozy. Mineki, múnyng bәri keshegi qazaq danalyghymen súryptalghan óz túl­par­larymyz ghoy. Sәkenning әnge qosqan «Aqbozy», Tәkenning qarasózben jyrlaghan «Aqbozy», «Ábish­ting «Bәige torysy», Qabdeshting «Qozy­kýreni», Maghauinning «Nar qyzyly» – sonyng ýl­ken aigha­ghy», – dep jylqytanushylargha ghana emes, basqa da zertteushilerge jol siltegen eken.
«Qazaq tarihy qalay búrmalansa, jylqy tarihy solay búrmalanghan» degen jurnalist T.Tәshenovke bergen súhbatynda Qajeken: «Mening esebim boyynsha, bәige atynyng jetpis toghyz týrli syny bolady. Iliyas Jansýgirov «Qúlagerinde» túlpar attyng elu ýsh belgisin jazady. Abayda attyng jiyrma jeti týrli syny bar. Al by Boranbay Qabanbaydyng Qubasyn tandaghanda, jýirik attyng eng negizgi on segiz belgisin aitady. Abay: «toyattaghan býrkittey salqy tósti» – dese, by Boranbay: «artynan qaraghanda tósi kórinip túratyn bolsyn» – deydi. Abay: «shoqparday kekili bar, qamys qúlaq, qoy moyyndy, qoyan jaq, bóken qabaq» dese, Marabay: «sarymsaqtay qúlaqty, sary atanday quatty, ot ornynday túyaqty, ash arystan siyaqty», – deydi. Bәrining kóru nýkteleri birdey, biraq әrqaysysy ózinshe әr qyrynan aitady. Abaydyng «Attyng synynda» «baylap kórsek» degen sóz bar. Múnda ýlken pәle jatyr. Bәige aty beldeude túrghan kezinde týzu sýlkiyip túrmaydy, qabyrghalap, qyryn túrady. Men múnyng barlyghyn ómir tәjiriybemde kórip ósken adammyn. Qazir maghan jýz at, bes jýz at kórsetiniz, kózildirigimdi kiyip, qyryq santiymetrden janaryna anyqtap qarasam, shabatynyn ne shappaytynyn aita alamyn. Biraq men ony aitpas búryn at shabatyn jerding sharasyn, jeri enis pe, qayys pa, jazyq pa, sony biluim kerek. Aldy – alasa, arty – biyik at órshil keledi. Keybir attyng aldy-arty birdey sharshy bolady. Mahambet: «Yldidan salsa, tóske ozghan, erteden salsa, keshke ozghan, qoy moyyndy kók júlyn, tomagha kóz qasqa azban» – deydi. Osy bir shumaq ólende attyng ómirbayany, onyng ónerining órisi, taghdyry túr. Mahambet sonyng bәrin bir shumaq ólenge syidyryp jibergen», – degen eken.
Marqúmnyng jylqy turaly jazghandaryn aqtaryp otyrsam, «Jylqy jyry» degen taqyryppen jarty betin bastap qoyypty. Jýielep jazbaq bolghangha úqsaydy. Bólek qaghazdaghy joba-josparynda 44 týrli at synyn kórsetip, týsine qaray qylan, baran degen eki ýlken tapqa bólip, jiktepti. Jylqy ýiirinin, jylqy jýrisinin, jas ataularynyn, ýiretudin, baylaudyng týrlerin tizip jazypty.
«Er qanaty – at» dep úghynghan dana halqymyz ghasyrlar boyy iriktep, súryptau arqyly túlpardy tapsa, qolónerimen onyng er-túrmanyn әshekeyledi. Saz óneri arqyly atyn әnmen aishyqtap, kýimen kórkemdemedi me? Aytalyq, «Súrjekey», «Qúlager», «Eki jiyren», «Eki-ay tory» t.b. osyghan dәlel. Al kýiden: «Telqonyr», «Manghabyldyng Qaraqasqasy», «Jolaushynyng joldy qonyry», «Baljynger», «Kerbez kerik» t.b.» degen sózderin oqyghanda lyqsyp kelgen jas toqtar emes. Kóz aldygha jandy suret elesteydi emes pe?
Qajekeng qaytys bolatyn kýni kýndiz kónil súraugha Nýsiphan dosy Biybigýl jengemizben kelgen-di. Júmabek inisi bolsa da, qasynda. Nýsiphan gormoni tartyp, tatardyng әuenimen jyr jyrlady. Sosyn dombyrany ala salyp, «Áudem jer» әnin tarta bastap edi, Qajekeng qabaghyn kirjiytip: «Olay emes, әkel dombyrany» dep basyn jastyqtan kótertip, «Áudem jerdi» tartyp berdi. Sonda Nýsiphan dosy «qasiyetti sausaghynnan ainaldym!» – dep qolynan sýiip, jylap jibergen edi. Sodan qonaqtar ketip, ýide ózimiz qalghanda kenjesi Núrjan zalda otyryp, kýy tarta bastady. Birining artynan biri neshetýrli kýy ketti. «Býgin mynau erekshe shabytpen tartyp otyr eken, jaryghym. Tiyispe», – dedi. Kýy tartylyp bitkende janynda otyrghan Júmabekke: «shaqyrshy múnda», – dedi. Núrjan qasyna kelip, dombyrasynyng qúlaq kýiin keltirip, biraz ainaldy. Oghan shydamsyz Júmabek: «Tarta ghoy, janym!» – deydi. Núrjan sol kezde kónilining qalauymen Sýgirding «Jolaushynyng joldy qonyry» degen kýiin tartady. Úiyqtap ketken adamday, qimylsyz jatqan Qajekeng kenet kózin ashyp, júlyp alghanday: «Júmabek, men de jolau­shymyn ghoy. Myna kýy beker tartylmady. Osy kýimen attanatyn shygharmyn», – degen sózdi keyinnen Júmabek te aitty, Núrjannyng da jadynda qalypty. Búl kýy shynynda da, tyndaghan songhy kýii boldy. Almaty qúshaghyna qaranghylyq engen kezde bauyry Júmabekke: «Sen de qayt, erteng 11-den qalmay kel» – dedi. Sol týni, yaghny 2013 jyldyng 27 qantarynda týngi saghat 11-de «Ázireyil bastaghan jan alghysh perishteler kóringen» boluy kerek, kózin әrli-berli maghynasyz tónkerip, býgip jatqan qol-ayaghyn oqtauday ghyp týzep, ólimge boyúsynghan qalpynda kózin tars júmdy da, jenil ghana bir dem alyp, esh qinalyssyz Núrjan ekeumizding qolymyzdan búl pәniyden baqy dýniyege kete bardy ghoy, jaryqtyq...

Ol mýshel jastan qorqatyn. Ár mýshelden ótken sayyn quanatyn. «Biyl Estaydyng jasyna kelem, ózin qatty jaqsy kórushi edim, onyng jasynan óte alar ma ekenmin?» degen uayymyn әrkimge aita beretin. Qazaqtyng belgili әnshi-kompozitory Estay Berkimbaev 73 mýshelinde qaytys bolghan eken. Bir otyrysta osy sózdi halyq jazushysy Qabdesh Júmadilovke de aitqan edi. Ol kisinin: «Qaydaghyny aitpay, jaqsy sóz sóilesenshi» dep úrysqany әli kýnge esimde.
Endi qarap otyrsanyz, «Jigit te arman barma, sýigendi alghan» degen Estay sózine erekshe mәn berip, «ne degen әulie adam» dep tabynyp otyratyn әnshi-kompozitordyng jasynan kóp úzamapty. «Bir jigittey ghúmyr sýrip, bir jigittey dýniyeni bilip, baiygha bolatyn joldy tandamay, halyqqa da, haqqa da tura qarau ýshin ónerdi maqsat qyp alyp» (óz sózi) әnin aityp, dombyrasyn tartyp, nasybayyn atyp, esti sózden, әzil-qaljynynan janylmay, ómirden óte beripti ghoy. Ol óler-ólgenshe nasybayyn da tastamay, atyp ótti. Biraq Aqseleu Seydimbekov siyaqty mәdeniyetti atatyn. Alghash auruhananyng jansaqtau bólimine týskende, bas dәriger «Agha, sizge mynanyng ziyany kýshti» dep nasybayyn almaq bolypty. Sonda Qajekeng ómirbaqy nasybay atqan belgili bir adamdardyng atyn atap: «Solardan әuliyemin be, múny alsan, men óz ajalymnan búryn ólip qaluym mýmkin, odan da bir ukol ber de, óltire sal», – depti. Dәriger de jazushynyng balasy bolghandyqtan, Qajekendi ýn-týnsiz týsinipti. Ol turaly «Ólse ólsin, ólmese óligi riza bolsyn dedi-au deymin, sistemany da, qymbat dәrilerdi de ayamay saldy ghoy» dep edi.
Men Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» dep atalatyn alty tomyna ghylymy taldau jasaghandyqtan, ekeuining bitim-bolmysynan sonshama úqsastyq bayqaytynmyn. Ol úqsastyq ekeuining de adam tózgisiz jan siriliginde jatyr. Qajekeng de janyna auru batqan sayyn eregesip, qasarysa týsetindey kórinetin... Tipti «aurumyn» dese, eshkim senbeytin. Ol týgil ózining 66 týrli auruy bar ekenin aitqanda, ózim de senbegen edim. Qazir sony jazyp almaghanyma ókinem. Búghan attan qúlap, 8-ret sýiegining synghanyn da qosqan boluy kerek.
Qajekenning piri jylqy edi, ýnemi týsinde jylqy kóretin. Shamamen 2007-2008 jyldary ókpesi auratyn tús boluy kerek. Men erte túryp ketkem. «Oyandy-au» degen mezgilde bólmesine kirsem, ayaghyn jerge salbyratyp jiberip, tósekten basyn kóterip otyr eken. Mening betime tura qarap: «Ruda, ana jerde eki kók at jayylyp jýr. Ózderi terlep túr. Sonyng terin ishsem, jazylam», – dedi. Betine qarasam, óni de, kózi de sap-sau. Qaljyndaghan shyghar degen oimen: «Jaraydy, kәriya» dep (biz bir-birimizdi «kәriya» deytinbiz, onyng shyghu tarihy – bólek әngime) shyghyp kettim. Biz túratyn ýiding suy bastau búlaqtyng suynday erekshe tastay bop aghady, sol sudan aghyzyp jiberip, bir keseni toltyryp әkelip: «Mә, kәriya, attyng teri», – dedim. Sudy simirip, iship jiberdi de «Uh!» dep jata ketti. Mandayyn ústasam, qyzuy kóterilip túr eken. Jalma-jan kók oramaldy cuyq cugha malyp: «Kәriya, attyng terine shylap әkeldim» dep mandayyna basyp, dәri berdim. «Rahmet, jaryghym!» dedi. Birazdan keyin týk bolmaghanday, túryp ketti. Aytsam, senbeydi. Jyn ba, saytan ba dep oilap qoyam. Biraq mening ótirikke janym qas ekenin jaqsy biletindikten, sendi. Ekeumiz birese kýlip, birese tanday qaghysa әngimelese otyryp, orazamyzdy ashqan edik.
Qaytys bolarynyng aldynda da, týsine aqboz at kirdi. Jýirikting naq ózi, túlpar eken. Aqboz atqa mingen Múhtar Qúl-Múhammed ózi bir krug ainalyp kelip: «Agha, mynany synap berinizshi!» dep atty kóldenendep aldyna tarta beripti. Sol kezde onyng inisi Raqymghaly kelip: «Men de bir ainalyp keleyinshi» dep ol da shauyp, bir ainalyp kelipti. Odan keyin Qajekeng bir ainalyp shyghypty. Men «týsing jaqsy eken, jazylyp ketersin» dep jorydym. Sóitsem, búl týs «Atamúra» baspasynyng diyrektory Raqymghaly Qúl-Múhammedting óz qarajatymen shygharyp beretin «Keleshek, meni týbi týsinersin» degen estelikter kitaby men «Áuenim aqqudy da elendeter» degen әn-kýy jinaghyna kóringen eken-au dep oilaymyn. Kim bilsin! Biraq ekeumiz de sol kýni keremet quanghan edik.
Uaqyt synaptay syrghyp ótip barady. Ol tiri bolghanda, biyl 75-ke tolar edi. Qajekeng jylqyny oilap, jylaghysy kelse, men Qajekendi oilaghanda, jylqy jyly jylaghym keledi...

Ruda Zaykenova, aqynnyng jary

"Jas qazaq" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 965
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 808