Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Ádebiyet 7683 0 pikir 6 Qazan, 2014 saghat 17:27

BEYIMBET MAYLIYN. AYT KÝNDERI

- Ayt qútty bolsyn!
- Aytsyn, jaqsylyghy birge bolsyn!
- Jyl on eki aida bir kelgen jaryqtyq «ayt» qoy, búl kýndi kórgen de bar shyghar, kórmegen de bar shyghar...
 
I
Sәske týs. Jelsiz tynyq ystyq. Azghana mal auyldyng qorasynda kólenke sayyn toptanyp, kóbi salghan týtinge yqtasynda túr... yzyndaghan masa, sona, shirkey esindi tandyrghanday...
Auyldyng adamynyng bәri qybyrlap, ersili-qarsyly kezip jýr. Bәri de kiyingen. Jýzderinde әldenedey bir kuanyshtyng belgisi bar. Jer oshaq bitkenning kóbinde asylghan qazan, aq kóbigi búrqyldap semiz et qaynap jatyr... Kәri-qúrtang shaldar, kempirler ekeu-ekeu kólenkede otyr.
-Jaryqtyq-ay, búl kýndi de júrttyng kóretin kýni bar eken-au!..
Auyldyng orta jerindegi bir ýiding aldynda ýime-jýime bolghan kisi. Ishinde kәrileu kempirler, biren-saran shaldau adamdar da bar...
Bireui pyshaq qayrap, bir jigit semizdeu qyzyl ógizdi ústap túr.
Shetten kelgen adam:
- Qúrbandyq qabyl bolsyn, - deydi.
- Ámiyn, aitqanyng kelsin! - deydi shaldar.
- Neghyp kesh qalyp jatyrsyndar?
- Maldyng tabylghany-aq osy boldy... shetinen ústap soyatyn búrynghy dәuir qayda...
Júmaghazy Zәikýlmen shette sóilesip túr...
- Sen shalsayshy, men kәiteyin.
- Qoy, oibay, ózing kir, men renjimeymin.
- Kir, kempir, Júmekeng rúqsat bergen son, nesine toqtalasyn.
- Iya, shyn aitam. Shala ghoy, men búryn da shalyp jýrmin ghoy... qúday qabyl qylsa mahrúm qylmas...
- Qoy, meni әure qylma...
- Nege?
- Sony qalay shalatynyn da, namazyn qalay oqitynyn da bilmeymin.
 
* * *
Aldynghy qatardaghy aq otaudan búralyp bir kelinshek shyqty. Basynda shetin kestelegen shashaqgy kógildir jaulyq. Neshe týrli asyl túmarshalar qadaghan kók pýlish qamzoldyng tósi neshe týrli asyl ilgek, alqym baularmen bezelgen.
Tysqa shyghyp biraz túrdy da:
- Erkejan, - dedi.
Ýiden 16-17 shamasyndaghy búralghan әdemi qyz shyqty. Ýsti-basy malynyp túr.
Kelinshek kýlimsirep:
- Sugha barayyq. Aydarlym da kele jatyr eken, - dedi.
Qydyryp jýrgen bir-eki jigit art jaghynan kelip kelinshekti qytyqtap qaldy.
- Qoyshy, ibay, úyatty...
- Múnsha bezenip qayda barasyn...
- Ayttaymyn...
- Bayy ýide joq bolghan song qútyryp jýrgenin kórmeymisin, - dep ekinshi jigit kýlgen boldy...
 
* * *
Terlep-tepship, ýiining kólenkesinde aq tekesin soyyp jatqan Moldaghalidyng qasyna Uәly keldi.
- Ayt kútty bolsyn.
- Aytsyn...
- Nemene, sen toqtyndy sattyng ba?
- Joq.
- Maghan satshy, әjeme qúrban shaldyrayyn.
- Aqsha dabay.
- Kýz alarsyn.
- Bolmaydy.
Uәly ketken song Moldaghaly tekening terisin júdyryqtap jatyp:
- Ashtan óleyin dep jýrip, aitta nesi bar eken, aldap aparyp soyyp bir toymaq qoy, - dep kýldi...
 
II
Auyldan onasha, tomardyng jel jaghynda ýsh qara ýy túr. Manayynda qybyr etken mal da joq, yzyndaghan masa da joq, asylghan qazan da joq, kezip jýrgen adam da joq... Kýnbatys jaq shettegi ýiding kólenkesinde, ýsti-basy órim-erim bolyp býkshiyip on eki-on ýsh jasar bir kyz bala men bir orta jasty әiel otyr. Jýzderi sarghylt, kózderi isinki... «Uf!» dep kýrsinedi. Áldeneni oilaydy... Ayday әlem quanyp jatqan «ayt» oghan azap sekildi. Bar aitatyny:
- Sorlady-au, sorladyq-au...
Auyl jaqtan aqsanday basyp orta jastaghy bir erkek keledi. Kiyimi alym-júlym, moynynda dorba.
- Qatyn, Bәken qalay?
- Ne qalayyn súraysyn, sorlady ghoy.
- Nemen, qaytty ma?
- Qaytty.
Kólenkege sylq etip qúlay ketti, jylady.
- Aqyr baydyng týbi ashtan óler degen osy eken-au... Zeynep she?
- Kirpigi qimyldap jatyr edi, ne bolghanyn bilmeymin.
- O da ólgen shyghar.
Moynyndaghy dorbany alyp jerge tastay berdi, ishinde birdeme bar sekildi.
- Birdeme taptyng ba әlde?
- Mardymdy nәrse joq.
Tyrday jalanash alty-jeti jasar bir úl, bir qyz bala tysqa shygha keldi. Qapshyqtan alyp jatqan domalaq maldyng terisin kórip ekeui birdey tarpa bassaldy. Talasty.
- Qoyyndar, kúrghyrlar. Mә, bireuine jýrekting qúlaghy bar.
- Kýnimen jýrgendegi әkelgening osy ma, - dedi qatyny.
- E, qayteyin, bermegen son... mynau tekening eni... Mynau jýrekting qúlaghy... múny da itke laqtyrghan jerinen aldym...Júrttan qayyr ketken ghoy... qúrbandarynyng qanyn ber dep edim, Úlbala bәibishe aiqay saldy: «Byltyrdan beri asyraghanym jeter» dep... ne bergenin qaydan bileyin...
- Ay, sorlysyn-au, mana ózim barghanda ishek-qarnyn arshyp birtalay nәrse әkeletin edim, aurudan shygha almadym ghoy...
 
III
Top-top bolghan atty, arbaly adamdar tús-tústan auylgha aghyla bastady.
Auyldyng orta shenindegi aq boz ýiding manayynda lyq tolghan adam, toptanghan arba, at... kileng bozbala. Bir top auyl qydyryp «ayttyq» alyp jýr. Auyl gu-gu.
- Ayt qútty bolsyn!
- Jaqsylyghy birge bolsyn!
Jer oshaqtyng basynda ýsh-tórt adamnyng basy qúralyp qaldy. Birdeme esitip bastaryn shayqasyp otyr.
- Esil er-ay, qor bolghan eken...
Birden-birge jayylyp habar aq boz ýiding manayyndaghy kóp adamgha da jetti.
- Qatyny men Bәken kaytypty...
- Qashan?
- Býgin.
- Alda, bishara-ay!
- Qaytqandary da dúrys bolghan eken, tiridey kór bolyp edi.
- Ayt kýni qaytqany tileuleri dúrys bolghan eken bisharalardyn.
- Dýnie degen osy, jigitter, - dedi ortada otyrghan bir aqsaqaldy kisi.
- Edәuir jyl boldy-au. Ógiz ólgenning basynda «ayt» bolyp at shaptyrghanymyzda, jiylghan adam qansha bolsa da, bógelmey- aq qymyzgha qandyryp shygharyp edi. Aqyrynda býgin sol Bәkeng qatynymen ashtan ólip otyr... túz-dәmin tatqan jigitter, eskerinder, etterindi jegen son, janazasyn jerge tiygizinder, sauap qoy...
 
* * *
Et jelindi, qymyz ishildi, júrt jinalyp elding syrtyndaghy beleske shyghyp, jalau baylap oiyn qylugha ainaldy. Aqsaqal sózin tyndaghan jan joq...
At shabys, kýres, toq bәige... ashtan elgen Bәken men Zeynepke kópting kórsetken qúrmeti «tileuleri dúrys eken, ait kýni qaytty!..» boldy.
1922 jyl

0 pikir