Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Qazaqtyng tili 8520 0 pikir 8 Qazan, 2014 saghat 15:54

TILIMIZ JÓRGEKTE «TÚNShYQPASYN» DESENIZ...

Osy uaqyt aralyghyna deyin tilge qatysty biraz mәsele kóterildi. Sonyng ishinde balagha óz ana tilin jastayynan ýiretu qajettigi sóz boldy. Endi bizdi alandatqan jәit, býginde besik jyryn aitu jetkilikti dәrejede oryndalyp jýrgen joq. Onyng bir mәnisin mynadan izdegen jón. Jekelegen dәrigerlerding aituynsha, balany birneshe saghat boyy besikte ústau qan ainalymy qyzmetin nasharlatyp, «onyng tolyq ósip-jetiluine kedergi jasaydy» eken. Eger, rasymen osylay bolsa, besikte jatyp, tәrbiyelengen  halyq jazushysy Sherhan agha Múrtaza turaly Baq.kz-te (09 jeltoqsan 2011, súhbat. Sherhan Múrtaza, Halyq jazushysy: «Menimen birge tughan úrpaq qyrylyp qalmaghanda, býgin 30-40 milliongha jeter me edik...) jariyalanghan myna súhbatqa nazar salynyz. Onda belgili qalamger bylay deydi:  «Men әkemning jalghyzymyn. Menen búryn ýsheui, birinen song biri, qarasheshekten qaytys bolyp ketken. Sheshek shyghady, óle beredi, tiri qalmaydy. Menimen birge tughan balalardyng qyrylghany – bәri tiri bolghanda, biz býgingi zamanda, 30-40 milliongha jeter me edik?! Qyrylyp qalghan! Qynaday qyryl­ghan, qarasheshekten! Men aman qalgham! Nege, aman qalgham? Sóitsem, mening besigim ar­sha aghashynan eken. Ájem – Kýnekey, ja­ryq­tyq, baydyng qyzy. Sol әjemning besigi bolghan. Ony «Arshabesik» deydi. Talas Ala­tauyn­da ósetin arsha, sodan besik jasaghan. Arshabesikke qúrt-qúmyrsqa, «short-mort», biyt, anau-mynau, jybyrlaghandar jolamay­dy, qyrylyp qalady. Maghan da shyqqan, qarasheshek. Qúday saqtap, sol arshabesikting arqasynda aman qalgham. Ákem jaryqtyq ol kezde jas, men besikte jatqanda: «Mynau da adam bolmaytyn boldy ghoy» dep teris qarap, kýder ýzip qalghan eken. Qúdaydyng qúdireti, bir kezde men әiteuir, tirilip, qatargha qosylyppyn. Aman qaluyma, sol arshabesik sebep boldy. Sheshek auruynyn, dertining uytyn ózining boyyna sinirgen dýniye. Qasiyetti arsha aghashy bar – Talas Tәnirtauyn­da. Sol jerlerde ósedi. Kóp jerlerde joq, qasiyetti arsha. Ol kez kelgen jerde óse bermeydi».

Sherhan aghamyzdyng oiy ózgeden erek ekenin bәrimiz jaqsy bilemiz. Sondyqtan balany besikte ústau ziyan degen pikir qisyngha kelmeydi. Qoryta kelgende, dәl qazirgi kezde qalada jana tughan nәresteni besikke bólep jýrgender auyz toltyryp aitarlyqtay emes. Al anyghy, әjelerinen besik jyryn tyndap ósken  balalardyng deni qazaqsha sóileydi.Osy orayda, «balamyzdy kereuette ústap, besik jyryn aitpay, tilimizdi jórgekten «túnshyqtyryp» jatqan ózimiz emes pe? degen súraq eriksiz tuyndaydy.

Ámirhan Almaghanbetov,

ASTANA

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2175
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2575
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2468
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672