Senbi, 2 Nauryz 2024
Qogham 11364 0 pikir 20 Qazan, 2014 saghat 11:17

BIZDING ÁSKER ELDI QORGhAY ALA MA?

Reseyding tәuelsiz Ukrainagha jasaghan agressiyasynan keyin jәne songhy kezderi alys-jaqyn elderde oryn ala bastaghan әskeriy-sayasy qaqtyghys-soqtyghystardy saralay kelgende, bizding әsker Tәuelsiz Qazaqstandy mýmkin bolar qaterden qorghay ala ma degen zandy saual tuady. Bizding býgingi Qaruly Kýshterimizding hal-ahualy qalay? Ol zamanauy tehnologiyamen jaraqtanghan qaru-jaraqpen qamtylghan ba? Qazaqstan әlemdegi damyghan otyz elding qataryna әskeri әleuetti el retinde kire ala ma?

Jasyratyny joq, búl býgingi kýni eng ýlken súraq. Sebebi songhy onjyldyqta elding qorghanys salasyna bólinetin qarjy eselep óse týskenimen, әskery sarapshylar Qazaqstannyng әskery quaty әlsiz degen pikir aitady. Astanada jiyi-jii ótetin әskery sherude jaltyrap, jarqyrap ótetin tehnika bir basqa, al «Dabyl!» belgisi berilisimen, bokstan býtin shyghatyn tankining sany – ekinshi basqa sipattaghy salystyru bolmaq.

Aytalyq, Strategypage.com sayty jariyalaghan derekke sýiensek, Qazaqstan Qaruly Kýshterining (QK) koeffiysenti 100% jýie boyynsha alghanda, bar bolghany 9 payyzgha baghalanady eken! On balldyq jýie boyynsha, Qazaqstan әskerining qalyptasu dengeyi – «eki», al basqaru sapasy – «bes» dep baghalanghan. Al «Global Firepower» agenttigining zertteui boyynsha, әskery quat reytinginde Qazaqstan 106 elding arasynan 80-orynda!

Búl qayshylasqan qaqtyghystar qalyptasa bastaghan býgingi zamanda jaqsy kórsetkish pe? Aytalyq, shyn mәninde baqayshaghyna deyin qarulanghan Resey әskerining basqynshylyghyna qarsy soghysyp jatqan Ukraina atalghan reyting boyynsha 21-oryndy iyemdenedi. Sonyng ózinde Ukraina soghys qaru-jaraghynyng 90 payyzy eskirgen dep sanalady! Yaghni, Ukrainadaghy songhy oqighalar barysynda el әskerining «Shyghys soghysyndaghy» әlsizdigi tegin bolmasa kerek.

AQSh Ortalyq barlau basqarmasy saytynyng habarlauynsha, Qazaqstan óz armiyasyn ústaugha jyl sayyn jalpy ishki ónimning 1,2 payyzyn bóledi. Al Qazaqstan Qarjy ministrligi bolsa, 2014 jyly respublikalyq budjetten qorghanys salasyna 362 milliard 700 million tenge bólingenin aitady. Búl – jalpy budjetting shamamen alghanda 5,3%-y, yaghny 2 milliard AQSh dollaryn qúraydy degen sóz. Osy 362 milliard tengeden asa qarjynyng 30 payyzy qaru-jaraq, әskery jәne ózge de tehnikany jetildiru, qalpyna keltiru jәne satyp alugha júmsalugha tiyis. Qorghanys isine bólinetin qarjynyng jyl sayyn óse týsip otyrghanyn preziydent biylghy jyldyng nauryz aiynda taghy bir atap ótip, songhy ýsh jyldaghy bólingen qarjy mólsheri trilliongha jetip qalghanyn da jasyrmaghan. Qazaqstannyng asa kýrdeli ekonomikalyq-әleumettik jaghdayynda búl az qarjy emes.

Shynyn aitu kerek, eger Qazaqstan Tәuelsizdik alghannan beri QK-ge bólingen qarjy dittegen jerine júmsalghan bolsa, býginge deyin býkil әsker atauly zamanauy qúral-jabdyqpen әldeqashan jaraqtalyp, reyting boyynsha Ukraina, Reseymen qatar túratynday-aq potensialy bar edi... Biraq býginde, ókinishke oray, jaghday mýlde basqa. Tipti mýlde soraqy dese de bolady!

Qazaqstan armiyasynyng 70 payyzy zamanauy әskery qúral-jabdyghynyz ne, óndiristen ótken ghasyrda shyqqan eski kenestik tehnikamen jaraqtanghan bolyp otyr. Búl turaly birqatar sarapshylar ashyq aituda jәne búl negizsiz pikir emes.

 Mәselen, QR QK negizinen Kenes Odaghy túsynda shygharylghan «T-72» tankteri, «BMP-2», «BTR-80A» jәne «BTR-82A» brondy mashinalary, «MiyG-27», «MiyG-23», «MiyG-29», «MiyG-31», «Su-27» úshaqtarymen jabdyqtalghanyn әskerbasylardyng ózderi de jasyrmaydy. Al QK-ge shetelderden satylyp alynyp jatqan zamanauy tehnikanyng mólsheri birli-ekili ghana jәne ony «bizde mynaday bar» dep, jarnama ýshin paradtarda kórsetkeni bolmasa, olardyng mýmkindigin basqara alatyn әskery mamandar mýlde tapshy.

Eski tehnika – bizding әskerding eng osal túsy! Sebebi qazir kez kelgen әskery qaqtyghysta tehnikalyq resurs basty ról atqaratyny belgili. Mәselen, AQSh әskeri býginde Irak pen Aughanstanda jayau әskerden búryn, úshqyshsyz úshaqtardyng mýmkindigine iyek artatyn soghys strategiyasyna kóshti. Áueden tas-talqan bolghan qarsylasty shoqparmen shauyp alugha bolatyn soghystyng zamany tughan.

Sózimizge dәlel retinde әskerimizding sany men sapasyna naqty mysaldar keltirsek. Elimizde әskerding 4 týri bar: Qúrlyq әskeri – 47 myn, Áue qorghanys kýshteri – 19 myn, Áskeriy-teniz kýshteri – 3 myng jәne Respublikalyq gvardiya (shamamen 1,5 – 2 myng adam) bar. Barlyghyn qosqanda 75-80 myng adam shamasynda.

Áskery tehnika sany: 5 myng tank, 130-gha juyq tikúshaq, 4 myng әskery kólik, 2 jarym mynnan astam minomet bar. Búghan qosa 25 bombylaushy Su-24, 40-qa tarta joyghysh MiyG-29, 14 joyghysh Su-27, 14 shabuyldaushy Su-25, 43 әskery joyghysh MiyG-31 úshaqtary men 100-ge juyq zenittik zymyran kesheni bar.

Biraq kórgen kózben, estigen qúlaqqa barmaghynan baqayshyghyna deyin qarulanghanday bolyp kórinetin әskerimizding tehnikasynyng 70 payyzy eskirgen. Mysaly, bizdegi «isten shyqpaghan» tankterding basym kópshiligi T-62 men T-72. Tankilerding búl týri býgingi tanda merzimi ótip bara jatqan tehnikalardyng sanatyna jatady. Búdan basqa kógimizden kýnde bolmasa da, jylyna bir ret qúlaudy әdetke ainaldyrghan úshaqtarymyzdyng da jaghdayy mәz emes. MIYG-25, SU-25, SU-24 úshaqtaryn paydalanudyng ózi qauipti bolyp túr.

Áriyne, 17 milliongha tolar-tolmas halqy bar elge Soghys-óndiristik keshender (VPK) salu qajet emes shyghar. Onyng ýstine onday keshender salyp, qyr asyp ketken Batys pen Reseydi býgin-erteng quyp jetu mýmkin emes. Múnay men gaz eksporttaushy әlemdegi on elding qataryna kiretin Qazaqstan ýshin qazirgi zamangha say әskery tehnikany importtau sayasaty myghym boluy tiyis.

Degenmen, zapastaghy general-mayor Ámirbek Toghysov: «Qazaqstan qorghanys ónerkәsibi tipti sonau Kenes Odaghy kezindegi әleuetinen de aiyrylyp qalghan», – degen pikir aitady. Ol әleuet Almatydaghy Auyr mashina jasau zauyty men KSRO Floty ýshin torpedo shygharghan Kirov zauyty bolmasa, basqaday soghys tehnikasyn shygharghan auyzgha alarlyq kәsiporyndar bizding elde bolmaghan.

Áriyne, búl arada Semey yadrolyq poligonyna ishki Resey aumaghynan әkelinetin atom bombalaryn mysalgha keltiruding reti joq.

Osy orayda taghy bir zapastaghy general-mayor Mahmút Teleqúsovtyng sózine sensek, bizding әsker ótken ghasyrdyng 70–80-jyldary shygharylghan әskery tehnikamen, basqasha aitqanda, ýshinshi buyn tehnikasymen jaraqtanghan. «Ony jetildirip, tórtinshi buyn tehnikasyna ainaldyrghylary keledi. Biraq búl mýmkin emes, әri aqylgha qonbaytyn qiyal. Al qazir әskery tehnikanyng besinshi buynyn paydalanyp otyrghan әlem elderi juyrda altynshy buyn tehnikasyna kóshpek. Sondyqtan biz zamanauy tehnikany syrttan satyp aluymyz kerek», – deydi ol.

Yaghni, ózimiz kórip jýrgendey, Qazaqstan armiyasynyng әskery tehnikasynyng teng jartysy jamap-jasqalghan, әskery paradtar ótkizuge ghana jaraydy degen pikirding teristigi kemshin! Tipti qolda bar әskery tehnika әdettegi oqu-jattyghu ótkizuge de jaramsyzdyq tanytuda. Oghan dәlel jeterlik. Oqu-jattyghu kezinde apatqa úshyraghan әskery úshaqtardyng apatqa úshyrau tarihy ótken ghasyrdyng 90-jyldarynan bastalatyny jalghan emes. Songhysy – kýni keshe ghana Taldyqorghanda oryn alghan әskery úshaq apaty...

Al múnday aqiqattardyng baryna qaramastan, resmy aqparat «bizdegi әskerding jaghdayy keremet» dep jar saluda. Biylghy jyly 7 mamyr kýni Astanada ótken әskery sheru kezinde «Elding Qaruly Kýshteri Ortalyq Aziyadaghy eng ýzdik, әri kýrdeli әskery mindetterdi oryndaugha qabiletti armiya» dep sipattaldy. Sirә, múnday aqparat әskerge bólinetin qyruar qarjy negizinde jasalghan bolsa kerek!

Ras, әskerge qarjy túrghysynan alghanda, QK-ding sipaty, rasynda da, «qabiletti armiya» qataryna jatuy tiyis edi. Biraq songhy eki jylda Qazaqstan Qorghanys ministrligi «әskery tehnikany satyp alu men jóndeu kezinde korrupsiyalyq qylmystargha jol berdi» degen aiyppen ýnemi jalagha iligip kele jatqany da elge etene ayan jaghday.

Biraq QR QK-gi jemqorlyq osy songhy eki jylda ghana oryn aldy ma?

Áriyne, joq.

Býkil Qazaqstan qoghamy siyaqty QK-de jemqorlyqtyng tútas bir jýiesi әldeqashan qalyptasyp qoyghan. Qazaqstan әskeri – joghary lauazymdy generaldardan bastap, eng tómengi shendi komandirlerge deyin ózderining bas paydalary men jaqsy túrmysyn birinshi oryngha qoyatyn ortagha ainalghan.

Sondyqtan Qazaqstandaghy jemqorlyqtyng asa kóp bóligi әskerge tiyesili ekendigine esh tandanugha bolmaydy. Oghan joghary shendegi әskeriyler ghana emes, biyliktegi yqpaldy adamdar, qúqyq qorghau organdary, kerek deseniz, sot jýielerining de qatysy bar. Óitkeni olardy últ, úrpaq qauipsizdigi emes, qúlqynnyng qamy biriktiredi! Bir sózben aitqanda, biz býgin joghary jauyngerlik dayyndyqty emes, әskerdegi jemqorlyqtyng joghary nәtiyjelerin kórip otyrmyz deuge bolady.

Endi eski tehnikamen jaraqtanghan әsker turaly birer sóz.

Tәjiriybeli әskery mamandardyng pikirine sýiensek, Qazaqstanda tek tómengi dәrejedegi shiyelenisterge toytarys beru jattyghulary ghana ótedi.

Dәlirek aitqanda, bizding әsker atys qaruy, qoldan jasalghan jarylghysh zattarmen ghana qarulanghan terroristik úiymdar men bandalyq qúrylymdardy joi ýshin ghana jattyghyp, mashyqtanady eken.

«Búl bar bolghany – ekonomikalyq jәne әskery potensialy әlsizdeu memleketter arasyndaghy soghys týri. Al brigada komandirlerinen bastap, qorghanys ministri orynbasarlaryna deyin soghys isine ýiretu ýshin – joghary dengeydegi jattyghular ótkizu qajet», – deydi general Mahmút Teleqúsov. Onyng aituynsha, 2006 jyldan beri ortasha dәrejedegi qauip-qaterge toytarys beruge ýiretetin birde-bir әskery jattyghu ótpegen eken.

Sonda jay ghana terroristik toptar men bandalyq qúrylymdardy joigha daghdylanghan әskerdi eldi jaudan qorghaytyn armiya deuge bola ma? Jәne «әsker» degen atpen ony dabyraytyp, ol ýshin halyqtyng qaltasynan jyl sayyn milliardtap qarjy bólu qanshalyqty qajet jәne búl qanshalyqty tiyimdi?

Bizding әskery doktrina boyynsha, biz soghys jaghdayynda әskery qauipsizdikti qamtamasyz etetin újymdyq jýielerding kómegine sýienedi ekenbiz. Atap aitqanda, Qazaqstan Újymdyq qauipsizdik kelisim-sharty úiymy (ÚQKÚ) jәne Shanhay yntymaqtastyghy úiymy (ShYÚ). Búl eki úiymnyng negizgi oiynshylary – Resey men Qytay.

Dәl osy arada bizding QK-ge qatysty paradoksty súraq tuady. Býgingi geosayasy әlemde bizding mýmkin bolarlyq әskery qarsylastarymyz – Qytay men Resey boluy tiyis. Ber jaghynda Islam-akanyng Núrsúltan kókemen teketiresin eske alar bolsaq – Ózbekstandy búl qatargha jatqyzugha bolady. Sonda biz eldin, últtyng qauipsizdik mәselesin eki jaqtaghy kórshige – mýmkin bolarlyq qarsylastargha әldeqashan óz qolymyzben tapsyryp qoyghanda, basqa qanday jaugha toytarys bermek oidamyz? Búl endi qasqyrgha qoy baqtyrghanmen birdey degen sóz. Olay deytinimiz, Resey men Qytaydyng әskeri AQSh armiyasynan keyingi oryndarda túr. Sonda Qazaqstannyng bolashaghy – «kim jense, sonyng qolynda ketu» bolyp túrghanyn oilaudyng ózi qorqynyshty. Biraq shyndyq – osy!

Búl rette biz «ODKB» men «ShOS»-qa ses retinde Týrkiyamen nege әskery blokqa birikpeske? Eske sala ketsek, týrik әskeri ózining әleueti men әskeriy-soghys tәjiriybesi jóninen әlemdegi aldynghy ondyqqa kiredi. Mәselen, Qazaqstan atalghan újymdyq odaqtardan tys úiym qúryp, Týrkiya, Ázirbayjan jәne Orta Aziya elderimen birigip, Týrki soghys blogyn qúrugha múryndyq bolghanda, elimizding sesin sezdiruding tym qúryghanda isharasy tuar edi.

Al óz elimizding syrtqy jaulardan qorghanu qabiletin Qytay men Reseyge tapsyryp qoyghanda, bizge basqa kim qauip tóndirui mýmkin? Múhittyng arghy jaghyndaghy AQSh pa?

Sayasy sarapshylar jasaghan qortyndy boyynsha, býginde myqty memleket boludyng alghashqy ýsh sharty, ol – myqty últtyq iydeologiya, myqty ekonomika jәne myqty әsker.

Bizde osy ýsheuining qaysysy bar?

IYdeologiya ma? Qazaqstan unitarlyq memleket bola túra, yaghny memleket qúrushy últ bireu – qazaq últy bola túra, kópúlttylyq sayasatqa den qoyghan eldi múndaghy basqa últtar jaudan qorghaydy degen iydeologiyagha aldanudyng esh reti joq. Ony Ukrainadaghy býgingi orys separatshylarynyng jikshil tәjiriybesinen ainymay tanugha bolady. IYdeologiyasy shatqayaq elding әskerinde qanday ruh, qanday otanshyldyq qasiyet boluy mýmkin?

Ekonomika ma? Sayasy sarapshy Dosym Sәtpaevtyng pikirine jýginsek, eldegi ekonomika halyqtyn, qazaqtyng denin qamtityn kishi jәne orta kәsipkerlikting emes, tek oligarhtardyng ekonomikasy bolyp shyqty. Onyng ýstine bizding ekonomika – kómirsutegi shiykizatyn eksporttaugha baghyttalghan ekonomika. Al býgingi jaghdayda múnaydyng әlemdik baghasy kýrt qúldyrap bara jatqanyn eskerer bolsaq, onday ekonomika әsker týgili әleumetke әl bola alar ma eken?

Myqty әsker me? Onyng jankeshti jaghdayyn jogharyda birqydyru aittyq. Sonda biz myqty memleketting ýsh shartynan da júrday ekenbiz.

Endi múnyng bәrine qosa, Qazaqstannyng soltýstik aimaghynda keyingi kezderi separatistik pighyl oryn ala bastaghany jasyryn emes. Búl aimaqtaghy túrghyndardyng teng jarymynan basymy – orys tildiler.

Búl az deseniz, Orta Aziyalyq basylymdarda kórsetilgendey, songhy uaqytta Almaty men Astanada «Novorossiya» degen ataumen ýnparaqtar taralyp jatqany bizding ýkimetti oilandyrugha tiyis. Múnan ózge «Soltýstik Qazaqstandy Reseyge qaytarayyq» degen әleumettik jelidegi virtualdy top ózderine ashyqtan-ashyq jaqtastar izdestirip jatqany nege bizdi beytarap qaldyruy kerek?

Gýlmira TOYBOLDINA,

Esdәulet QYZYRBEK,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 37 (261 16 qazan 2014 jyl

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: EL BASYNA KÝN TUSA, BIZDING ÁSKER ELDI QORGhAY ALA MA?

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 407
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 235
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 591