Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Joljazba 7230 0 pikir 23 Qazan, 2014 saghat 11:19

ÓLGEYDEGI ÓZGEShE ÁSER

(jurnalistik joljazba)  

Armandar  oryndalady. Barlyghy bolmasa da birsypyrasy. Dәl osy joldardy jazuyma týrtki bolghan jay – taghy bir tәtti armanymnyng iske asqandyghynan. Yaghni, Mongholiyanyng Bayanólgey aimaghyn bir kóruge degen yntyzarlyqtyng oryndalghanyn aitqym kelip otyr...

Almaty arnasynyng tilshisi Ámirbolt Qúsayynnyng feysbuktaghy jeke paraqshama jazghan úsynysyn birden quana qabyldadym. Jolgha shyghar uaqytty taghatsyzdana kýttim. Tipti bir kýn búryn ilgerley bereyin dep arnayy kólikke qaramay Almaty oblysy, Sarqan audany, Qoylyq auylyndaghy tuystarymnyng ýiine bir-aq tarttym. Arttan kelgen saparlastarymmen sol auylda qauyshtym. Jurnalister otyrghan kólik shyghysty betke alyp toqtausyz tartyp otyrdy. Qazaqtyng jazyq dalasyndaghy oily-shúnqyry kóp joldarda biyley otyryp týn ortasy aua Óskemenge at basyn tiredik. Jeldey esip jippen ketken almatylyq saparlastarymyzben, әuelep jetken Astanalyqtarmen osy qalada toghystyq. Tang ata taghy da jolgha shyqtyq. Qazaq jerining eng biyigine jetkende jelik bitpegen kónil kónil me? Taugha da, tasqa da, orman men kólge de, ózen men egistikke de tandana, tamsana qaray jýrip shekaragha jettik. Kóp kidirmey qos shekaradan óte shyqtyq. Býgin basugha niyettenip otyrghan úzyn joldyng alghashqy sanauly bólegin janadan basyp ótsek te shólirkep qalyppyz.

Nataliyanyng nansyz shayynan birer keseni úrttap alyp saparymyzdy jalghastyrdyq. Birneshe kóliktegiler bir-birimizdi balasha kýtip jýrip jýrer joldan útylsaq ta kólik tizginindegi Beybit aghamyz jyldamdyqtan ese jibermeuge tyrysty. Barnauylgha jetkende týn qaranghylyghy qonlanyp auarayy da suytyp ketti. Tang ata ainalagha kóz jýgirtkenimizde tauly, qarly Altaydyng kezenderinen kerlep asyp bara jatqanymyzdy bayqadyq. Almatynyng 35gradustyq ystyghynan kelgendikten de suyqqa shydamay  dirildey bastadyq, ýirene kele uystap qar ústaugha kóshtik. Naghyz túmsa tanghajayyp tabighat syiy kóz almay qaraugha mәjbýr etti. Osynshama súlulyqty jaratqan sheber Qúdaygha sheksiz riza bolyp toyat tappay lәzzat aldym-au. Birneshe saghattap jol jýrsek te kórkemdigi ayaqtala qoymaghan alyp taudaghy әdemi kórinister kóz arbaydy, sansyz aghashtar ottan, órtten din aman saqtalghan.

Qyzygha da qyzghana qaraysyn. Ormandy orystyng jazyq dalasyn bylay qoyghanda biyik taularyndaghy joldary da taqtayday tegis, kedergisiz kósile zulap kelemiz. Bizde osynday jol bolsa búrylys sayyn kólik apaty oryn alghan sýrensiz kórinisten kóz sýriner edi dep qoyam ishimnen. Taghy bir atap óterligi, myng shaqyrymnan astam jol jýrgende birde bir ret MAY qyzmetkeri toqtatyp tekseru jasaghan emes. Bizde bolsa bóten nómirge shýilikkenderdi saghat sayyn kezdestirer edik. Ózimiz de sonday kýy keshtik. Altay respublikasyna ayaghymyz tie bere jer-su ataularynan, túrghyndardyn  tili men týrinen ózimizge úqsastyq izdey bastadyq.

Onymyz zandylyq edi. Tamam týrkining altyn besigi bolghan Altayday ata júrt, bayyrghy mekenning topyraghyn iyiskep, auasyn jútudyng ózi ghaniybet emes pe? Aytpaqshy qazaghy qalyng Qosaghash audanyna jetkenshe jol boynan Balhash ózenin, Ortalyq, Quray auyldaryn basyp óttik. Qosaghash kóshelerinen qandastarymyzdy kóbirek bayqap kóp jyl kezdespey saghynysyp qalghan bauyrlardy kórgendey  nazar audara qaradym. Jjergilikti túrghyndardyng aituynsha audandaghy 17 myngha tarta adamnyng 11 myndayy qazaqtar eken. Audan ortalyghynan keyin Jana auyl, Tóbeler degen auyldardan, Teris aqqan atty ózennen óttik. Tashanta beketining týbindegi «Núr» atty qazaqtyng dәmhanasynan týstenip alyp ary attandyq.

 

  Bayanólgeyding shekara beketine bas súgha bere jylylyq pen jomarttyqty, qazaqqa tәn qonaqjaylyqty anghardym. Olar bizding Qazaq elinen arnayy toygha kele jatqanymyzdy estip quana, qúraq úshyp qyzmet kórsetti, tipten lezde әzilimiz jarasyp ketti. Búl mening ómirimde túnghysh ret kórgen  meyirbandyq sezimi bar qyzmetkerge bay shekaralyq beket boldy. Kóp jerde әsirese bizding shekarashylardyng dórekiligin, tipti kisini ang anaytyn ausarlyghyna etim ýirenip qalghandyqtan ba sener-senbesimdi bilmey antaryldym.  Ózge elding shekarasynan naghyz qazaqy bolmysty kórgende adasqanymdy tapqanday qatty quandym. Keshtete Bayanólgeydegi «Duman» qonaq ýiine jayghastyq.

Toydyng basy halyqaralyq ghylymy tәjiriybelik konferensiyamen bastaldy. Halyqqa da, úrpaqqa da eng qajetti shara sondaghy joghary oqu ornynda ótti.  Aytpaqshy, Qazaq elinen osy ólkege birneshe kólikpen san sala mamandarynyng bas qosuynyng basty sebebi – Erjәnibek batyrdyng 300 jyldyghyna arnalghan mereytoy sharasy edi. Al bizding múnda keluimizge yqpal etken halyqaralyq «Erjәnibek» qory bolatyn.  Batyr bolmysyn aishyqtaugha baghyttalghan ghylymy konferensiyagha Qazaq elining tarihshy, ghalymdary, týrkologktar, Úlanbatyr men Bayanólgeydegi memelekettik joghary lauazymdy shendiler men zertteushiler qatysyp bayandama jasady. Mereytoydaghy eng kerek artyna iz qaldyratyn shara osy. Óitkeni, bireuler Erjәnibekti Shynghyshangha tenep jatsa, endi bireuler kereylik shenberden asyrghysy kelmeydi. Osynyng bәrining ara jigitin ajyratatyn ghylymy tújyrym osy aradan aitylyp jatty.

Týske qaray Ólgey qalasyndaghy Erjәnibek danghylynyng ashyluy ótti. Ile-shala qalagha kireberistegi kelin tóbege bolashaq eskertkishting belgisi ornatyldy. Týsten keyin aimaqtyq teatr zalynda aqyndar aitysy boldy. Ertesinde sport sarayynda eng qyzyqty sport týri baluan salyndy. Toydyng 3-kýni Óminghol jaylauynda jalghasty. Onda saharadaghy sahanada batyr ruhyna baghyshtalyp qúran oqylyp, aqsarbas qoy soyylyp as berildi. Kókpar, bәige sekildi últtyq oiyndar kórsetildi.

Maghan tansyq bolghan túsy, kókpar, ondaghylar eshki terisin eki adamnan tartysyp qol qayraty men bilek kýshin synaydy eken, búl bir jaghynan әr auyl arasyndaghy azamattardyng qarym-qayratyn baghamdaugha mýmkindik tughyzady. Qazaqtyng qanyna singen әdeti boyynsha múnda da qyzuqandylyq bayqalyp, oiyn ortasy tóbeleske úlasa jazdap jatty. At qúlaghynda oinaghan kýshti azamattardyng namysqa shapqan kórinisi әli kýnge kóz aldymda, batyr halyqtyng býginge jetken ór ruhy sanamda san mәrte janghyryp jatty. Osylaysha júrt batyr ruhyna arnalghan sharalargha óz tandauy men qalauy boyynsha qatysyp mәre-sәre kýy keshti. Al men ónirdegi kәsipkerlik, BAQ salasyndaghy basymdylyqtar, halqymyzdyng san jyldar boyy jalghasyp kele jatqan qolóneri men salt-dәstýrdegi ústanymy, dýniyetanymy men últtyq tәrbiyedegi erekshelikterin biluge asyqtym. Ár salanyng jayyn biletin kóptegen kisilermen súhbat qúryp pikirlestim. Osy arqyly kókeyde jýrgen san saualdyng birsypyrasyna jauap tapqanday boldym. Men bayqaghan birnshe erekshelik mynau: birinshiden, Bayanólgey halqynyng qazaqy bolmystyng qaymaghyn býginge deyin saqtap kelui, ol dәstýrli ústanym men әdet-ghúryp, yrym-tiymdardan kórinis tabady. Mәselen, әli kýnge qyzdaryna «sýieging sol ýiden shyqsyn, barghan jerinning ósegin bizge tasyma» dep shegelep tәrbie beredi eken. Sol tektilikting saqtalghandyghynan bolar, búl ónirde tastandy bala, qarttar ýii degen úghym joq. Tipti bizding qoghamda kýndelikti kezigetin, kózimiz ben etimiz әbden ýirenip ketken nekeden ajyrasu әreketi joqtyng qasy eken. Otbasy túraqtylyghy men mahabbat beriktigi saqtalghan. 

Ekinshiden, últtyq qolónerimizding boyauy búzylmay, qalpy ózgermey saqtalghandyghy. Birneshe qolóner sheberimen súhbattasyp, júmys barysymen tanystyq. Ýiinde otyryp tymaqtyng neshe týrin(kerey, nayman, púshpaq tymaqtardy) tigetin otbasynda boldyq, emen-jarqyn әngimelestik. Bastysy olar babadan jalghasqan múragha qúrmetten qaray alady eken. Onyng shiykizaty da dayyn, is biletin adam da tapshy emes, jalghyz tymaq qana emes, týskiyiz, bau-basqúr, sómke, týie jýninen kiyim tigu,t,b, bar.  Shaghyn ghana memlekette kәsipkerlikpen ainalysugha oray bar, «ózimizdiki» dep maqtanatynday últtyq ónimderdi naryqqa shygharyp otyr. Búl aimaqta Mongholiyagha belgili qazaq kәsipkerleri de bar eken. Mәselen, Múrat esimdi aghamyz aimaqtyng jylu jýiesin jekemenshikke satyp alyp jýrgizip otyr, qazyr ol 8-9 qabatty túrghyn ýy saldyruda, tipti júmysshylaryna sol aradan tegin ýy bermekshi. Demek, búl salany jetik bilip naqty júmys atqaryp jýrgen qandastarymyz az emes. 

Ýshinshiden, túrghyndar boyyndaghy adaldyq, jomarttyq, qonaqjaylyq qasiyet. Birneshe jerden zat satyp alghanda jergilikti jerding aqshasy bolmaghandyqtan tengeni artyghyraq beruge tura keldi. Alayda satushylardyng birazy «artyq aqsha alsam úyat emes pe» dep qysylghan beyne kórsetti. Ondaydy estimegeli kóp bolghandyqtan biraz tandanuyma tura keldi. 

Tórtinshiden, BAQ salasyndaghy erkindik. Bizdi tamsandyrghan, qyzyqtyrghan bir jәit, Monghol BAQ-nyng últtyq iydeologiyany qalyptastyryp, bekemdeuge barynsha  qyzmet etetindigi. Mәselen, jergilikti mongholdar 20 payyzgha jetpesede Bayanólgeyde 20 dan astam telearna tek qana monghol tilinde habar taratyp túr. Sondaghylardyng aituynsha Mongholiya boyynsha jýzge juyq telearna tek qana monghol tilinde sóileydi. 3 milliongha jetpeytin túrghyndargha osynshama telearnanyng óz tilnide qyzmet kórsetui jetistik emes pe? Qala berdi sóz bostandyghynyn, BAQ-taghy demokratiyalyq qúqyqtyng saqtaluyn qosynyz. Osy ólkedegi mandayshalyqtar men ataulardyng bәri tek qana monghol tilinde jazylghan. 

Besinshiden, әkim-qaralardyng qarapayymdylyghy men halyqpen sanasatyndyghy. Bizde audan әkimi kele jatsa jantalasyp kilem tósep, janymyzdy qoyargha tappay zyr jýgirip ketemiz. Al onda әkimder halyqtyng ortasynda jýr. 

Altynshydan, aymaq basshylyghynyng sheshimimen júma kýnge qúrmet kórsetiledi, sol kýni kafe, meyramhana, týngi klub, barlarda araq, syra satylmaydy. 

 Bay ólkedegi batyr ruhyn dәripteuge arnalghan birneshe kýndik issapar men ýshin asa tabysty boldy, osy aimaqtaghy qazaqtar ómirimen tanysyp, manyzdy maghlúmattar jinauyma oray tudy. Kópten ansaghan qazaqy ortagha enip, joghaltqandarymmen qauyshyp, úmytqandarymdy tapqanday boldym. Jana oy týiip, keleshek zertteulerime kerekti mәlimetter jinadym. Osy sapardy úiymdastyrghan halyqaralyq «Erjәnibek qoryndaghy» azamattargha alghysym sheksiz.

Jarqyn Sәlenúly 

Almaty – Bayanólgey – Almaty

Abai.kz

0 pikir