Jeksenbi, 14 Sәuir 2024
46 - sóz 11843 0 pikir 24 Qazan, 2014 saghat 09:09

TÁMSIL

(Ámirhan Balqybekting qoyyn dәpterinen)

 

Ómirden ghapyl ketken dosymyz Ámirhan Balqybek dýniyege naghyz oishyldyng kózimen qarap ótti. Bәrine mәn berip, pikir týiip, pәlsapalyq baylam jasap jýrushi edi ol. Tómendegi dýnie Ámirhannyng sol oishyldyghynan, zerektiginen, ziyndylyghynan syr aqtarady. Qoyyn dәpterdegi jazbalar ilgeride baspasóz betterinde jaryq kórdi. Tayauda «Parasat» jurnalynda da jariyalandy. Ámirhannyng «Tәmsilin» biz de abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna úsynghandy jón kórdik.   

 

Gýl quanyshy men tas qayghysy

Erte kóktemde endi-endi jipsy bastaghan jerding tósin týrtip oyatyp, әdemi bir gýl ósip shyqty.

– Búl jerde qanday tamasha! – dedi tóniregine tamsana kóz tastaghan gýl.  – Auasy qanday tap-taza!

– Million jyldan beri osy kórinis, – dedi tereng kýrsingen tas, jylda-jylda qaytalana beredi. Ish pystyratyny sonshalyq, jarylyp kete jazdaysyn.

Ómiring qyzyqty bolsyn desen, dýniyege sәby kózimen qarap ýiren.

 

Sausaq

Syrqat dәrigerge múnyn shaghyp otyr:

– Shamasy, úzamay óletin shygharmyn... Sausaghymmen qay jerimdi týrtip qalmayyn, syrqyrap qoya beredi.

Aurudy tekserip kórgen dәrigerding әngimesi:

– Áriyne, solay bolady. Óitkeni sausaghynyz synghan ghoy.

Bar bolghany sausaghynyz synghanmen, bizding ózimizdi ólip qalatynday sezinetin kezderimiz az emes. Dúrysy sabyrdan aiyrylmaghan.

 

Jol beriniz!

Kezinde gazet betterinde jazylghan, ómirde bolghan oqigha.

Amerika Qúrama Shtattarynyng floty Kanada jaghalauyndaghy sularda әskeriy-teniz jattyghularyn ótkizip jatqanda, radio torabynda mynanday әngime bolady:

– Soqtyghysyp qalmas ýshin baghytynyzdy 15 gradus soltýstikke qaray ózgertuinizdi súraymyz.

– Joq, soqtyghysyp qalmas ýshin sizderding ontýstikke 15 gradus búrylghandarynyz jón bolady.

– Kerisinshe, soqtyghysyp qalmas ýshin sizder soltýstikke búrylugha tiyissizder.

– Búl –  Amerika Qúrama Shtattary әskery kemesining kapitany. Taghy da qaytalaymyn, baghytynyzdy ózgertiniz.

– Al biz – Kanada jaghalauyndaghy shamshyraqpyz (mayak). Yaghni, bәribir sizderding baghyttarynyzdy ózgertkenderiniz dúrys bolmaq.

Keyde shamshyraqqa soqtyghysyp qalmas ýshin bosqa daulaspaghan dúrys jәne jiti qimyldaghan jón.

 

Kýnәhar

Eki monah aghysy qatty ózennen ótkeli jatady. Búlardyng tizege deyin týrinip, endi dayyndala bergeni sol edi, baghanadan beri ózen jaghalap jýrgen әdemi qyz búlargha jaqyndaydy. Ózennen óteyin dese qorqyp túrghanyn aityp, kómek berulerin ótinedi.

Monahtardyng biri ýndemegen qalpy boyjetkendi iyghyna otyrghyzady da ózenning arghy betine alyp ótedi.

Búghan ekinshi monah qatty ashulanghan. Eshtene demegenmen ishi alay-týley búrqasyn bolyp jatyr edi. Olar monastyrgha jaqyndaghanda, ashuly monah serigine búrylyp bylay deydi:

– Búlay etuge tyiym salynghan. Sening búlay әreket etpeuing kerek edi. Men búnyng bәrin monastyr basshylyghyna aitugha tiyispin.

Birinshi monah tang qala súraydy:

– Ne jayly aityp túrsyn? Nege tyiym salynghan?

– Sen ózennen әdemi boyjetkendi iyghyna otyrghyzyp alyp ótkenindi úmytyp qaldyng ba?

Birinshi monah kýlip jiberedi de, bylay dep jauap qatty.
– Men ony bir-aq minutta alyp óttim. Al, sen bolsang әli kóterip kele jatyrsyn.

Adam ózgeden aldymen ózinde bardy kóredi. Sonday-aq, qazaqta «Árkim óz oiynan habar beredi» degen de sóz bar.

 

Patsha men danyshpan

Padishah birde kenesshisi Birbaldyng qanshalyqty danyshpan ekendigin tekserip kórgisi keledi de, jerge tayaqshamen syzyq syzady. Sosyn ne qysqartpay, ne óshirmey qysqartugha búiyrady.

Sonda Birbal padishah syzyghynyng janyna odan da ýlken etip taghy bir syzyq syzypty.

– Mineki, әlemning әmirshisi! Endi sizding syzyghynyz kishireyip qaldy, – depti miyghynan kýle jymiyp.

Ómirde de osylay. Eger myqtynyng qasyna odan da myqty bireu keletin bolsa, bәri de ózgerip shygha keledi. Qazaq múny «Ózinnen zor shyqsa, eki kózing sonda shyghar», – deydi.

 

Bәri ózinning qolynda

Ertede bir top shәkirti bar ghúlama ómir sýripti. Ómir bәsekesiz bola ma, osy shәkirtterining biri ústazy jauap bere almaytyn saual tauyp qoydy armandapty. Sol ýshin birde qyrgha shyghyp, kóbelek ústap alady da, ony alaqanyna jasyrghan qalpy ústazynyng aldyna keledi:

-          Ústaz, aitynyzshy: mening qolymdaghy tiri kóbelek pe, óli kóbelek pe?

Shәkirt ústaz jauabyna oray kóbelekti óltirip ne úshyryp jiberuge dayar edi. Óli dese úshyryp, tiri dese bir syghyp óltire salmaq. Áyteuir, óz aitary aqiqat bolyp shyqsa boldy...

Shәkirtine nazar da salmaghan Ústaz sonda bylay dep jauap beripti:

-          Bәri sening qolynda.

Eger aqiqattyng aqiqat bolmaghy tek saghan baylanysty bolsa, búl aqiqat emes.

Abai.kz

0 pikir