Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Taghzym 7442 0 pikir 28 Qazan, 2014 saghat 14:53

SOGhYSQA TANKI SYILAGhAN - QÚRMANSEYIT

 

Jaqynda Taraz qalasynan Asaubay agha (Asaubay Maylybaev – Jambyl oblysynyng qúrmetti azamaty, oblystyq mәslihattyng deputaty) telefon soqty:
– Áy, qalay, amansyndar ma?
– Amanbyz, kóke!
– Sen Kempir sal, Qúrmanseyit degen atalaryndy bilesing be?
– ...
– Sening Qúrmanseyit atang Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Otan qorghau qoryna 100 myng som qarjy, 20 jylqy ótkizip tank jasatqan.
– Kóke, men búl kisi turaly emis-emis estigenim bolmasa, tolyq habardar emespin. Men auyldan erte kettim ghoy...
– Oqasy joq. Búdan bylay da bilip jýrseng kesh emes. Qúrmanseyit atang turaly oblystyq gazette jariyalanghan maqalamdy saghan berip jibergeli otyrmyn, – dedi.
Kóp úzamay gazet te keldi. Qúrmanseyit atam turaly mening bilerim – bir toghyz, bilmeytinim toqsan toghyz eken.
«...Qúrmanseyitting atasy – Kempir. Kempir óz uaqytynda ataqty Birjan saldarmen dәmdes-túzdas, zamandas, qatar jýrgen asqan dәulet iyesi bolghan. Kókiregi oyau, kózi ashyq Kempir óz nókerlerining iship-jemi men basqalay qajettilikterin óteudi auyrsynbaghan. «Týzge shyqqanda» paydalanghan jibek oramalyn qyz-qyrqyndardyng talasyp-tarmasyp alyp ketetinin kónekóz qariyalar anyz ghyp aitatyn. Baryn bauyryna basyp jemey, shashyp jegen sol Kempir Arqa men Qaratau arasyn jaylaghan qalyng halyqtyng auzynda Kempir sal degen atpen qalghanyn býgin bireu bilse, bireu bilmeydi.
Al, Qúrmanseyit Beysenov – osy Kempir saldyng kindiginen taraghan, ata kórip, oq jonyghan tekti atanyng perzenti. Qúrmanseyit Beysenov 1877 jyly, qazirgi Qaraghandy oblysy Janaarqa topyraghynda dýniyege kelgen. Kishi jýzding jetiruynan taraytyn Tamanyng Jógi degen atasynyng balasy. Jasynan sauatty bolghan. Jaza, syza, oqy bilgen adam. Ózi aqyn bolghan. Kezinde Mәikót aqynmen aitysqan. Ókinishke qaray, búl kisining aitqan, jazghan jyrlary bizge jetken joq. Qúrmanseyit Beysenov 1930 jyldary Arqadan aughan elmen birge qazirgi Jambyl oblysy Sarysu audanyna qarasty búrynghy Janaaryq, qazirgi Úzaqbay Syzdyqbay auylyna kelip qonystanady. Osy auylda mening de balalyq shaghym ótti. Ákem qaytys bolghan song 5 jasymda osy auylgha kóship kelgen edik. Men naghashymnyng qolynda óstim. Qúrmanseyit qariya mening naghashymnan tórt jas ýlken kisi edi. Kózimiz kórdi, qolynan dәm tattyq. Bir ýy qúdayy tamaqqa shaqyrsa, endi bir ýy taghy bir nәrseni sebep qylyp bir-birin qonaq qylyp jatatyn. Onday jerden naghashy atam Balabek meni de qaldyrghan emes. Qúrmanseyit atamyzdyng sonynda da nemereleri ilesip jýretin. Qúrmanseyit qariya әieli Mariyamdy ýnemi janynan tastamaydy. Mariyam apamyz Qostanay jaqtyng qyzy edi. Mariyam óte súlu kisi bolatyn. Óz basym әielzatynda múnday súlu adamdy kórgen emespin. Appaq bop kiyinetin. Qúrmanseyit atamyz da aqylyna symbaty say jan edi. Óz kindiginen bala bolmady. Álgi sonyna ertip jýrgen nemereleri –asyrap alghan balasynyng balalary...
Qúrmanseyit Beysenov 1963 jyly qaytys boldy. Men ol kezde jigit bop qalghan kezim. Odan beri jarty ghasyr uaqyt ótti. Sonday asyl kisining el ýshin, Otan ýshin etken enbegi dalagha ketkeni me degen oy meni ýnemi mazalaydy. Ári-beriden song ol kisi mening tuysym da, basqam da emes, alayda súrausyz, izsiz qalyp bara jatqany mening janymdy jep, azamattyq aryma kólenke týsiretindey bolady da túrady. Ol kisini bilmesem bir sәri, kórmesem bir sәri. Sodan song Qúrmanseyit Beysenov turaly býkil resmy qújattardy týgendeudi qolgha aldym. Arnayy oryndargha súrau saldyq, núsqau berdik. Nәtiyjesinde el auzyndaghy әngimening әsheyin qúrghaq anyz emes ekenine, qattalyp, mórlenip tarih qoynauyna singen erding enbegi shyn mәninde eren ekendigine kóz jetkizdik.
«Qazaqstan Respublikasynyng Qorghanys ministrligi «Jambyl oblysynyng qorghanys isteri jónindegi departamenti» memlekettik mekemesi» dep búryshtama mór basyp, atalmysh departamentting bastyghy polkovnik T.Erenshiyev myrzanyng qoly qoyylghan myna qújatqa kóz jýgirtip kóreyikshi. Ol hatta: «Janatas qalasynyng qorghanys isteri jónindegi biriktirilgen bólimi múraghatynyng derekteri boyynsha habarlaymyn, Beysenov Qúrmanseyit – 1877 jyly Sarysu audanynda dýniyege kelgen. Qúrmanseyit degen kisi osy auyldyng (Úzaqbay Syzdyqbay auyly) býkil Sarysu audanyna tanymal, óte syily, auzy dualy qariyasy bolghan. Soghystyng aldynda Kaganovich kolhozynda kolhoz bastyghy bolyp júmys atqarghan. Úly Otan soghysy kezinde otan qorghau qoryna 100 000 (jýz myn) som aqsha jәne 20-dan astam iri qara men jylqy malyn ótkizgen. Ol kisige Jogharghy Bas qolbasshy Stalinning alghys haty tapsyrylghan» dep jazylypty...».
Men búl maqalany oqyp otyryp shyn tolqydym. Eger Asau agha bolmasa, Qúrmanseyit atamyzdyng ruhy qay uaqytqa deyin kýnirenip jatatyny bir Allagha ghana ayan ghoy.

Maraltay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1525
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1575
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1285