Senbi, 2 Nauryz 2024
Alang 6708 0 pikir 29 Qazan, 2014 saghat 08:44

ILIYa AZARDYNG REPORTAJY-3

TABYSTY ÚLTTYQ SAYaSAT

 

Kóptegen orystar sóz aitpay kelise ketetin Qazaqstan ýkimeti «sauatty últtyq sayasat jýrgizude» degen pikir bar. Onyng kuәsi — últtyq negizdegi aiqay-shuly konfliktilerding oryn almauy.

Jergilikti túrghyndar 1992 jylghy Ovechiiy Kluchtegi últaralyq konfliktini ghana eske alady. Onyng ýstine qazaqtar orystarmen emes, sheshendermen iligisip qaldy. «Sheshender qazaqtardy óltirip, bastaryn kesip aldy, qazaqtar týre kóterilip,  sheshenderding jandaryn jahnamgha ketire bastady. Nәtiyjesinde aqsaqaldar bas qosyp kelisimge keldi», dep — esine alady  biznesmen Chilikiyn.

Ilinisuding nәtiyjesinde Usti-Kamenogorskide últaralyq qarym-qatynas jasau men týrlinshe kórkemónerpazdardyng basyn qosatyn  Dostyq Ýii qúryldy (qazir búnday mekemeler býkil Qazaqstanda bar). Men qyrkýiekting ayaghynda bolghanymda onda «Belovodienin» 12-shi festivali ótip, oghan Resey 7 jәne basqada Qazaqstannyng qalalarynan újymdar qatysty.

Dostyq Ýii onyng diyrektory Toleubekovting aituynsha, sonymen birge, túrmystyq problemalardy da sheshedi, mysalgha, týrli últtan túratyn kórshiler arasynda kiykiljing oryna alatyn bolsa. «Kenes ýkimetining kýireuinen keyin bizde qylmystyq sózge kelisushilikter de oryn ala bastady, sondyqtan da, ózekti mәselelerdi sheshetin organ qúrudy jón kórdik. Aqsaqaldar kenesi barlyq mәselening bayybyna baryp, is kýrdeli bola týsse, oblys әkimine tikeley kire alady», — dep әngimeleydi diyrektor.

Onyng aituynsha, óte ushyqqan konfliktiler mýldem joq. «Mening iytim ýnemi kórshining qanshyghyna jýgirem dep onyng qorshauyn qiratyp tastap otyrady. Al, osyny әldebireu últtyq nyshandaghy konfliktining tarihy dep dalita alady», — dep kýlimsireydi qazaq.

«Ot bolyp laulaghan konfliktini sezinip túrghan joqpyn. Óitkeni, ol ózin anghartar edi ghoy. Mysalgha, qazaqtar úrandatyp, aruaq shaqyryp atoylaydy nemese orystar óz kәrine minedi, biraq búndaydyng birde-biri joq. Búl jerde mýlgigen tynyshtyq», — dep, payymdaydy, Mәskeuden is-saparmen kelgen Zolotarev.

Dostyq Ýiinde jyl sayyn orys tili boyynsha konferensiya, slavyan jazuy kýni ótkizilip túrady, әri 16 tilde oqytatyn «Vozrojdeniye»  mektebi ashylghan. Dostyq Ýiinde barlyghy 103 etnomәdeny birlestik bar.

Sayasatker Dubnovtyng aituynsha, Qazaqstanda songhy kezde birqatar «qyzghylyqty sharalar» ótipti: mysalgha, elding týrli Joghary oqu oryndarynda birneshe toleranttyq kafedrasy qúrylypty. «Jas úrpaqqa „bhay-bhay“ iydeyasyn jetkizu maqsaty oida qalatyn dýniye», — deydi Dubnov. Deputat Karimov Qyrym oqighasynan keyin «oblys basshysy [jergilikti ýkimetke], tolerantty bolugha jәne de artyq ketu bolmauy ýshin tilge basa kónil qon kerektigin jariyalady» dep moyyndaydy.

* * *

Usti-Kamenogorskide bir qaraghanda qazaqtar men orystar arasyndaghy qarym-qatynas mamyrjay sekildi. Qazaqtar búny ózderining últtyq erekshelikterimen baylanystyryp týsindiredi. «Bizding dilimiz solay, taspen atqandy aspen atuymyz kerek, dastarhan jayyp qonaq etuimiz kerek», — deydi Dostyq ýiindik Toleubekov (Dәl osy sózdi babalarymyz ózge últqa basyndy jaryp, kózindi shygharyp jatsa da, jatyp jastyq, iyilip tósek bol deu ýshin shygharmaghan shyghar? Búl basqa últpen baylanysta qoldanugha bolmaytyn sóz ghoy tәiiri!? Taspen atqan qaryndasty, aspen at degen asyl sózdi ózge últqa kókiregindi bassa da, tórge shyghara ber dep tәpsirleu bodandyq kezge jarassa da, egemendik kezenge kele qoymas tóbennen jortqyr Tóleubekting nemeresi jerge qarattyn-au!? Jalpy, tәuelsiz el bolghandyqtan biz qonaqjaymyz dep dalandaghan jón emes...). «Kenes dәuirinde qazaq dalasyna jer aughandar kelgen shaqta eshqaysy ashtan ólgen joq. Mysalgha, bizge „halyq jaulary“ kelgen kezde auyl balalary tas laqtyrdy dep aitady. Al, keyinnen onyng – qúrt ekendigi anyqtalghan. Qúrt degenimiz — esh búzylmaytyn túz qosylghan keptirilgen sýt ónimi. Shyn mәnisinde, әjeleri nemerelerine sottalghandargha qúrt berinder depti, al, onyng ne ekendigin aidauyldar bilmepti», — dep aqjarqyn kýlkimen әngimeledi Toleubekov.

Biraq, satushy Sergeyding aituynsha, búl idilliya shyn mәnisinde qúr saghym. «Eger de әldebir gazetke orys ardager turaly shygharu kerek bolsa, olar sausaqpen sanarlyq bolsa da, qazaq ardagerdi izdeuge mәjbýrleydi», — deydi Sergey. — Egerde әldene orystiki bolsa. Onyng qasynda mindetti týrde qazaqtiki túruy tiyis. Mysaly, balalar horynda Vanya Korolev jeke dauysta әn aitatyn bolsa, nege ol ghana degen saual tuyndaydy? Egerde ol Davletpen birge әn salsa, lәppay, tipti aqsha ýstep beredi».

Shyndyghynda: Usti-Kamenogorskidegi sayabaqtardyng birinde orkestrding oinauyn estuge tura keldi, onyng qúramynda birneshe qazaq qana boldy (sandyq arasalmaghy 85%-te 15%-te orystyng paydasyna). Orkestr negizinen eski orys jәne kenestik әnderdi oryndady, biraq túraqty týrde әnshi qazaq әieli shyghyp memlekettik tilde әn shyrqady.

Qazaqstannyng últ sayasatyndaghy az-kem kidirister jayynda tanysymen Ertis jaghasynda otyrghan zeynetker Arkadiy Petrovich jetene jetkizip mynanday әngime aitady: «Búryndary olardyng bәri Kolya, Misha jәne Vanya bolghan edi, olardy qúday basqa salmasyn qazaqsha atamaytyn da edik, al, qazir barlyghy han, jәl*p. Qazir qazaq pen orys arasynda neke joq, búryn siyrekteu bolsa da kezigetin. Bizde bәri de typ-tynysh. Biraq ta, olar ózderin elding egesi sanaydy, ait aitpa nasionalizm (qazaq últshyldyghy) esik qaghyp, tórge ozdy».

Jergilikti student qyzdardyng biri ózining qazaqpen eshqashanda kezikpeytinin, Usti-Kamenogorskide ómirinde tek eki-ýsh ret aralas júpty ghana keziktirgenin aitty. Onyng ýstine, Usti-Kamenogorskining ortalyghyndaghy kópirding astynda ýlken әrippen «Janeli + Lesha = ♥» dep jazylypty, demek, naghyz mahabbatqa bar jerde esh nәrsening kedergi keltirmeytini naq.

* * *

Qazaqstan Qyrymnyng Reseyge qosyluyna ýrke qarap, birden jikshildik turaly bap boyynsha bas erkinen aiyryludyng merezimin úlghaytty. Onyng ýstine, «Vkontaktidegi» eki topty japty, al onda shyghys jәne soltýstik Qazaqstannan shyqqandar jәne reseyding últshyl patriottary ózara aralasatyn edi dep әngimeleydi zertteushi Dubnov.

Nazarbaev qazaq últshyldaryn da tizgindeuge tyrysty. Birinshiden, búdan biraz uaqyt búryn preziydent kýtpegen jerden Euraziyalyq odaqtan shyghamyn dep Reseyge ses kórsetti. «Russkiy mirlyq» Plahotinshe, búl demarsh «tek qana ishki emes, syrtqy boy kórsetuge paydalanylynyp otyr, sebebi últshyldardy sabyrgha keltiru ýshin. Óitkeni, qazaqtar – ór jandar, әri Kenes Odaghynyng qaytalanuyn qalamaydy».

Ekinshiden, Nazarbaev «jaghdaydy otqa may qúiyp qozdyrudy toqtatudy súrau ýshin» jalpaq júrt aldyna shyghyp sóiledi dep aitady Dubnov. «Memlekettik tilding qoldanysyn qatty kýshke salyp jiberuge bolmaydy, әitpese, Ukrainadaghyday bolyp shygha keledi. Búghan bәri qúlaq asty», — dep esepteydi sayasatker.

Karimovtyng aituynsha, «últtyq nyshan-belgige qatyssyz óz mýddendi qorghay biluge septesetin tetikter bar». «Bizge tórtinshi dәrejeli obyr isigimen kýresuding qajeti qansha, egerde ony qalang bergen sәtte-aq anyqtay alatyn bolsaq? — dep payymdaydy mәslihat deputaty. — Bizde aldyn ala ay sayyn adamdardy ne tolghandyratyny jayynda aimaq pen audandardaghy qyzyp túrghan dýniyelerding reytingisin qúrastyratyn  instituttar jetip artylady jәne osynyng barlyghy oblys basshysynyng moynyna jýkteledi».

Ázirshe Nazarbaev islam radikalizmin auyzdyqtap otyr. Usti-Kamenogorskide ýsh meshit (onyng ekeui óz qyzmetin ótkerude) jәne jeti pravoslavtyq shirkeu bar. Qala ortasyndaghy azanshynyng dauysy әldebir Marokkodaghy siyaqty kenestik bes qabatty ýilerden asyp,  birshama surrealistik әser tughyzady. Biraqta mening orys súhbattastarym búghan eshqanday qabaq shytpaydy. «Diny senim-nanym boyynsha eshkim qysym kórmeydi. Pasha men rojdestvoda qala әkimi shirkeulerge kirip, dinshilderge qúlyq tanytady», — dep maqtaydy biylikti orys-qazaq atamany Chmutov.

TÚRAQTYLYQ PEN BEYBITShILIK KEPILI

Usti-Kamenogorskining orystary tap osy almaspaytyn qazaq preziydenti Nazarbaevpen tynysh býgingi men ertengi jarqyn bolashaqty baylanystyrady. Qazaqstannyng orys túrghyndary Nazarbaevty qoldap, әri ol ýshin saylaularda dauys beredi (Ukrainada Yanukovichting kezinde dәp osylay bolghan edi). 2010-da Nazarbaev ýshin  slavyan úiymdary million qol jinady dep әngimeleydi búrynghy deputat Lubimov.

Plahotinning pikirinshe, Qazaqstandaghy basty kelispeushilik orys tildi «shala-qazaq» jәne  «auyldan shyghyp, orystyq pen europalyqqa ýrke qaraytyn» «naghyz-qazaqtar» arasynda bolyp jatyr. «Ázirshe biylik basynda shala-qazaqtar otyr, biraq kýres jýrip jatyr, Nazarbaev ony óz baqylauynda ústap otyr. Eger basqa bireu keletin bolsa, onda tura Donbastaghyday bolady. Qalay ol biylikten ketedi, solay barlyghy bir-birimen aiqasa ketedi. Traybalizmning aty traybalizm, bizde ol sheshek atuda», — deydi senimdilikpen «Ladtyq» Navozov.

Satushy Sergeyding pikirinshe qazirding ózinde sheneuinikter Nazarbaevtyng orystar men onyng tilin qúrmettender degen talabyna pysyqyryp ta qarmaydy. «Qazaq últshyldary basyn kóterdi, óitkeni, Nazarbaev әlsirey týsude», — deydi kәmildilikpen Sergey. «Kez kelgen saylauda barlyq kandidattar orystardyng bary men joghyn qaperge de almaydy, bizge eshbir uәdede bermeydi, mine, sondyqtan biz Nazarbaevqa dauys beremiz», — dep әngimeleydi Plahotiyn.

Biraq ta deputat Karimov Nazarbaevsyz Qazaqstannyng bolashaghy turaly qoyghan saualymyzgha jauap retinde kýledi de qoyady. «Adamdarmen aralasu mýmkindigining barlyghy jәne bolyp jatqan ýrdisti biluim, bәri óz jónimen bolatynyna bastap әkeledi», — dep tútygha jauap berdi ol. Karimovting aituynsha, «azamattyq qoghamnyng belgili bir bólikterine yqpal etetin tetikter» qúrylyp, saylanghan biylikting róli artady. «Elbasy bir adamgha qarap qalmaytyn yqpaldy instituttardy qúrugha kýsh-jigerin sarp etude. Basynda [kýn tәrtibindegi]  mәselelerdi jyldam sheshu ýshin qatal basqaru kerek boldy, endi, adamdardyng yqpal etui qajet», — dep әngimeleydi Karimov.

Nazarbaev Qazaqstanda myqty avtoritarlyq biylik ornatty — jәnede osysymen ol Ukrainadan qatty bólektenedi. 2011 jyly Janaózendegi múnayshylar kóterilisin arәsker (spesnaz) avtomatpen jausatyp saldy. «Arnayy qyzmetting júmys istegeni jaqsy, biraq ta, kýshpen basyp-janshu Qazaqstannyng ústanghan sayasaty bolyp tabylmaydy», — dep sózin mórlegen Karimov, Janaózendi auyzgha alghanda jorta jótkirinedi. Onyng ýstine, jergilikti orystar kez kelgen orys bas kóterui de tap Janaózendegidey basyp janshylatyna senimdi.

Qazaqstandaghy kez kelgen orys úiymdary da oppozisiya siyaqty kópten qalpaqtyng astynda. «Bizde „Ladqa“ әli kýnge deyin tyiym salmaghany, ýkimetke orystardyng auanyn bilu ýshin, әri demokratiyany kóz qylu ýshin kerek bolghanynda», — deydi «Russkiy mirlyq» Plahotiyn. Navozovtyng týsindiruinshe: «Ladtyn» jarghysynda úiymnyng sayasatpen ainalysuy jazylsa da, ony jýzege asyrugha mýmkindik berilmey otyr.

Onyng ýstine, «Ladtyn» ózi Usti-Kamenogorski auqymyndaghy eng zor qúrylym dep ataugha túrarlyq. Jergilikti bólimning belsendileri— 150–200 adam. Kóptegen jandar beyresmy kómektesedi; «Eger sabaq beretin ústazdy óz organymyzgha saylaytyn bolsaq, oghan qyzmet istetpeydi», — dep naqtylaydy Navozov.

 «Kontiynent-Sibiri» gazetining jurnaliysi Igori Severyanin Qazaqstannan ýsh jyl búryn ketken bolatyn. Búl jerde ol Janaózen oqighasynan keyin is-әreketi zansyz dep tabylghan «Algha» oppozisiyalyq partiyasyna mýshetin. «Barsha últtyq úiymdar ÚQK (KNB úazaqstandyq FSB — eskr. „Meduza“) jiti qadaghalauynda. Oppozisiya tolyq tas-talqan etilgen», — dep әngimeleydi ol.

Shyghys Qazaqstan oblystyq drama teatrynyng bas rejisseri Andrey Voronin nelikten ekeni belgisiz Qazaqstandaghy avtoritarizmdi bayqamapty. «Sizder, liyberaldar, Lukashenko, Nazarbaev jәne Putindi bir arbagha jeguge dayar túrasyzdar. Biraq búl jerde eshbir avtoritarlyq rejim joq, bizde, mysalgha, sayasy tútqyn bolghan emes», — deydi ol. Týrmede otyrghan «Algha»  partiyasynyng jetekshisi  Vladimir Kozlov jayynda onyng habary joq sekildi. «Nege preziydentti tórt jylda bir auystyryp otyru kerek, eger ol aqyldy adam bolyp, eldi dúrysty da túraqtylyqpen basqarsa?» — Nazarbaevtyng konstitusiyany ózgertuining (endi ol preziydentikke qansha ret týskisi kelse sonsha ret týsedi) demokratiyalyghyna qatysty qoyghan saualyma súraq qoymen jauap qayyrdy.

Voroninning aituynsha, Usti-Kamenogorskidegi drama teatryndaghy jalghyz truppa birqalypty tirshilik keshude. 2000 jyly qazaq truppasy ómirge keldi, orystargha qysym kórsetilip jatqan joq. «25 jyl ishinde Qazaqstanda birde-bir orys teatry óz ómir sýruin toqtatqan joq. Bizding orys truppasynda, mysalgha, qazaq taqyrybyna birde bir spektakli joq, eshkimde ony qoyyndar dep mәjbýrlemeydi», — deydi Voroniyn. Ol óz teatrynyng «provinsialdyq reseylikterden kem týspeytindigine» senimdi, әri, Lobndegi teatr festivalinen alghan marapasyn maghan kórsetti. «Osy jyly biz ol jaqtan eng ýzdik er adam róli, eng ýzdik  kostum men eng ýzdik epizodtyq ról jýldesin әkeldik. Jergilikti biylik osy saparymyzgha 15 myng dollar berdi», — dep maqtandy rejisser.

Osy uaqytta Usti-Kamenogorskide qazaq truppasy ýshin janadan әidik ghimarat salynyp jatyr. Voronin orys teatrynyng sahanasyz qalatynyn, óitkeni,  «keybir sheneuinikterdi ekeuin birdey ústaudy auyr tiyedi dep sanaytynyn» joqqa shygharmaydy.

Sayasatker Dubnovsha, Nazarbaevtyng biylikti ózgegek berui kezinde problemalardyng tuyndauy da mýmkin, biraq ta, tútastay alghanda, preziydent «bәrin óz alaqanynda ústap otyr». «Ol ýshin eng manyzdysy jay ghana klandar men óz otbasysynyng mýddelerin kýiitteu emes, últtyng әkesi jәne tuyndygeri bolyp qalu. Nazarbaev konstitusiyada Elbasy (últ kóshbasshysy; búl jerde sóz shyn mәnisinde respublikanyng túnghysh preziydenti turasynda bolyp otyr — eskert. „Meduza“) retinde jazylyp qaldy», — deydi Dubnov.

«Biz әzirshe beytarappyz attiki, әzirshe Nazarbaev, biz eshqayda ketpeymiz taydiki, al, egerde ary qaray Saakashviliydey [búrynghy Gýrjistan preziydentindey] әldebireu  bolsa, onda biz birden Reseyge aua kóshemiz. Ázirshe Nazarbaev sauatty sayasat jýrgizip keledi, ol halyq ýshin», — dedi boyyn jinaqtap zeynetker Arkadiy. «Ol [Nazarbaev] beybitshilik pen túraqtylyqtyng kepili. Eger ol ketse, onyng orynyn últshyl elementter iymendenip alatyn bolsa, sol kezde óte jaman bolady. Búl jerde olar ýnsiz otyr, onyng sebebi, bizding aibyndy organdar olarmen kýresude», — dep sanaydy kazak Chmutov.

Organdar, shyndyghynda, aibyndy ister atqaruda: mening bir súhbattasyma sol kýni keshke biz qalay jolghystyq solay ÚQK qonyrau shalypty. Tynshylyqpen tyng tyndaudan orys úiymdarynyng ókilderi qorqady, sondyqtan, biz olarmen Dostyq Ýiining bólmelerinde emes, sayabaqtaghy oryndyqta otyryp әngime dýken qúrdyq.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 520
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 349
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 810