Seysenbi, 27 Aqpan 2024
46 - sóz 6168 0 pikir 30 Qazan, 2014 saghat 07:59

SYPYRA SOTTAU - "SYRTTYN" TAPSYRMASY EMES PE?

Búrynyraqta «bәlenshe degen joghary lauazymdyny júmysynan alyp tastady, tútqyndady, sottady» degen habardy estigende «tek mayda- shýidelerge ghana emes de ýlken shen iyelerine de tәrtip berip jatyr eken» dep quanbaghanymmen, kónilime tolyp otyratyn edi. Al qazir osyndaydy estigende kónilime alang kire bastaydy. Áriyne, әr adam sonyng ishinde ýlken lauazym iyesi qate-kinәrattary ýshin jauap berui tiyis. Biraq birinen son-biri shatylyp jatqan basshylar qataryn kórip «әi, osylardy qateleri ýshin jauapqa tartyp jatqan joq-au. Basqa bir gәp joq pa? Elding syrtqy-ishki jaularynyng tapsyrysy emes pe?» degen bir-eki auyz sózben týsindire almaytyn kýmәn kónilimde kólbendeydi de túrady. Onyng ýstine, BAQ betindegi aqparattargha sýiene otyryp (tómendegi derekterdi, negizinen, Abay.kz portalynan sózin ózgertpey derlik aldym) osy «jazyp-janyldy» degenderding boyynan bir ortaq qasiyet tapqandaymyn, ol - búl lauazym iyelerining ózge әriptesterine qaraghanda últjandylyghy. Sózim qúrghaq bolmas ýshin eki-ýsh dәlel-dәiek keltirip kóreyin. Mysaly, premier ministrding ornytaghynan tayghan, qazir bolashaghy búlynghyrlau bolyp túrghan Serik Ahmetov premier-ministr bolyp túrghan kezde ýsh elding arasyndaghy Kedendik odaqtyng keybir qarym-qatynasy men alys-berisine qarsy shyghyp otyrghan-mys, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng kelissózderine de salghyrttau qaraghan. Búl ras bolsa elining bolashaghy ýshin alandaytyn búnday azamatqa «aynalayyn»-nan basqa ne aitugha bolady.
Tәuelsizding kýnin kýni búryn kólegeylep túratyn jana jyldy shyrshany tym erte toylaudan tyighan, esesine Nauryzdy dýrildetip toylatqan, keybir әkimderdey orystildi blogerlerdi emes qazaqtildi bloggerlerdi jinap, eki kýn boyy meyman qylghan Bauyrjan Ábdishevke sýisinip jýr edik. Qazir búl aghamyzdyng basy isti bolyp jatyr. 
Áskery sherudi basqarghan generaldardyng ishinde búiryqtardy qazaqsha berumen erekshelengen Núrlan Aytmanúly Jolamanovqa da auyr aiyp taghyluda. 
Bәlki, bәri men oilaghanday emes, búl jaza basqan-janylysqan azamattardyng basynan ótip jatqan jayt ta shyghar. Olay bolsa zannyng aty zan, әriyne. Biraq, qalay bolghanda da, ishtegi kýmәndi syrtqa shygharyp, sayasattan habary bar zamandastarymnyng talqysyna salghandy jón kórdim. Sebebi, últjandy sheneunikterge taghylyp jatqan aiyp zansyz bolsa, olargha qogham bolyp arasha týsu azamattyq mindetimiz emes pe? Tipti, azdy-kópti kinәrattary bolghannyng ózinde, olardyng el aldyndaghy enbegi eskerilse eken dep te oilaymyn. Men ýshin búl aty atalghan azamattardyng últ, ru belgileri manyzdy emes. Eger memleketshil ózge últ ókili basy daugha ilinip jatsa da (ilinbey-aq ta qoysyn!) osylay sózben bolsa da demeu bildiruge tyrysar edim. Salystyrmaly týrde bolsa da últjandy, memleketshil bauyrlarymyzdyng basyna qara búl ýiirilip jatqanda, ýndemey otyra almadym, aiyp etpenizder...

(Núrlan Sәdirding feysbuktegi paraqshasynan)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1597
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1677
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1366