Seysenbi, 9 Tamyz 2022
46 - sóz 7605 0 pikir 30 Qazan, 2014 saghat 09:17

IShIMIZDE ÝNDINING ÚRYGhY ÓSIP JATYR

Ángimemizding әlqissasyn әlimsaqtan bergi « Álhamdulilla» músylman ekenimizden bastasaq. Ata-babamyzdyng ardaqty jol retinde aqtyq payghambar arqyly Allany tanyghany barshagha ayan. Dinimizding eng negizgi sharttarynyng biri tek Allagha ghana qúlshylyq qylyp, kópqúdayshylyqtan qashu bolyp tabylady. Búl ózin músylman sanaghan momynnyng bas mindeti. Abylaygha daty ótip, tauarihtan býgingi aty jetken Búhar bamyzdyn: «Birinshi tilek tileniz,Bir Allagha jazbasqa» deytini bar emes pe?! Babasy ústanghan din balasyna múra bolyp san ghasyrdyng sarabynan ótken dinimiz jayly danalar solay deydi. Al biz she? Sol kónekóz qarttarymyz ósiyet qylmaghan nәrsening býgingi kógildir ekrannan kórinis tapqandyghy oilanghan adamgha oy salary anyq.  Búl «Kelin» týskennen keyingi kónilge kirgen kýdik edi.

Halqy basqa kelinnin, salty da bóten bolady eken. Aytayyn degenimiz ýreyli ýndi filimderi. Ýndi kinolary ashyqtan-ashyq ózderining dәstýrlerimen qosa «qoldan jasaghan»  qola púttaryn nasihattauda. Ózge týgili ózin qorghaugha shamasy kelmeytin jansyz tas pútqa qolynan kelmeytin qúrmet berip qoyghan. Jem ýshin istegen dýniyening jemisin biz jep jatyrmyz. Kópke topyraq shashpaymyz,ýndi elinde de músylman bauyrlarymyz bar. Degenmen halqynyng basym kópshiligi biz aitqan birinshi bólikting qúramynda. Siyrgha siynghan elde pútqa tabynasyng dep kinalaugha da bolmas. Jә,oghan orayynda toqtalamyz.  Efirdegi  ýndilik filimderding kórsetilimi naghyz otbasylyq otyrystyng qyzar shaghyna sәikes keledi. Tayly-tayaghymen «Kelinmen Kolyany kempirdin» keremetine telmirip otyrghany. Bar janardy jaulaytynday ne qúdireti bar eken? Ol jerde de pútqa tabynu prosesi tolyqqandy jýrgizilude. Kónili kirlese de Allany birleuden sharshamaghan elding kók jәshigine kereghar eki úghym iyelerining dýniyeleri qalay ghana syiysyp túr? Tәrbiyesin tal besikten televiziya bergen balghyndar bal-bal tas jaghalap ketpese ne qylsyn? Saqtansaq saqtanatynymyz aqiqat. Televiziya – jastarmen,jas sәbiylerding de sanasynyng qalyptasuyna yqpal etetin iydeologiyalyq qúral. Sәby sanasyna saqtalghan suretter onaylyqpen óshe qoymaydy. Oghan mysal ózimning kuә bolghan jaghdaylarym. Últtyq arnadan kórsetiler Korey serialdary kóptegen jýgermekterding tiline sheshendik bergen. Tipti býldirshinderding erkelese de erinse de sýikey salar sózderi sol serialdaghy sózdik qordan engen «kirme sózder». «Úly mәrtebelim, saraygha pәlenshekeng kelip túr! Onbaghan ne aityp túrsyn? Basyn alyndar! Óltire kórmeshi han iyem, qúlyng bolayyn!». Tipti sol Korey kinolarynan keyin sadaq asynyp,ózin batyr sanaghan talay balghyndy kórdik. Jә,qazaqtyng batyrymyn dese jón, Jumong ekem dep jýr ghoy… Búl sәbiyding kórgen  dýniyesin qanshalyqty este saqtap, qoldanysqa engizetinine dәlel bola alady. Kórgenin qaytalaudy qyzyq kórer sәby erteng ózining oiynshyghyna tabyna bastap, bóget bolghanymyzdy Jumong edim dep sadaqtap jýrse búl endigi kórmegen «qúqayymyz» ghoy. Ýndinin  «31 arnadan» beriletin «Uәde beremin» serialy keyde, osy qazaqtargha pútymyzdy nasihattaugha «uәde beremin» degeni siyaqty kórinedi.

Hayuangha tabynghan elde qoldan jasalyp qoladan qúiylghan pút abyroyly kórinetin shyghar, biraq búl adasudyng eng súmpayy týri. Sol filimde enesi eki kelinine syilyq jasaydy. Sonda ózine únaytyn kelinine kýmisten jasaghan «qúdaylaryn» berse, ekinshi kelinine qoladan jasalghanyn syigha tartady. Bylaysha qarasang «Qúdaylaryn» qoldarynda ústap , kategoriyagha bólip qoyghan! Soraqysy әr nәrsege osylay ege berip, Jamandyq pen Jaqsylyqtyda bólek pút retinde qarastyrady. Sol serialdar qanshama uaqytqa sozylady. Biz kórgen ýndi kinolarynda pútty nasihattamaghany shamaly. Kezindegi Mithun Shakroboty kinolarynda da túnyp túrghan janaghy jaghday. Tipti Krishna dep әn salatyn filimi de bar. Ýndiler búttaryn kórsetpese de púttaryn kórsetuden sharshamaydy. Alla saqtasyn! Qasiyetti Qúranymyzda Alla Taghala bylay deydi: «Men adamdar men jyndardy tek Ózime qúlshylyq qylulary ýshin jarattym» (әz-Zariyat 51:56).[1]. Osydan kórip otyrmyz músylman adamnyng tek Allagha ghana qúlshylyq qylu kerektigin.

Árirekte bir kishkene býldirshinning ózining quyrshaghyna múnyn shagha, senen basqa eshkimim joq dep jylauy jaghandy ústatady. Mine  osynyng bәri kórsetip-baqqanymyzdyng jemisi. Batystyng filimderinde atys-shabys óz aldyna úyatsyz kórinisterding kóptep kórsetiluinen, ýndi filimine tandau týsse, onda… Al endi ózimizding kinoóndirisimizge kelsek, ne ýshin ózge elding ónimine moyyn sozatynymyzgha týsinistikpen qaraysyn. San ret Últtyq arnada túsauy kesilgen serialdarymyzdan tek «Aghayyndylar» ghana tәi-tәy basyp ketti. Qúiryghymen jorghalap jýrgender qanshama? «Astana mahabbatym menin»  mahabbatymyzgha ainala almay-aq qoydy. «Tughan ýiding týtini», «Syrghalym»…Qúlaqtaryna altyn syrgha! Jekelegen rejisserlik júmystar da joq emes. Biraq «biraqtyn» astynda qalyp qoyyp jatyr. Telearna tәrbiyeshi qúral. Býgingi balanyng ertenine baghyt baghdar silteytin ata-anadan keyingi ústaz! Dinimizdi úlyqtaytyn, tilimizdi úmytpaytyn qazaqy kinolar kóbeye bersin. Tәrbiyening turalyghyn qalasaq telearnamyzdy týzeyik! Aytpaqshy bizding de «Kelin»…

Orhan Baqytbekov.

«Qamshy» silteydi

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1670
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1636
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1583
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2560