Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Biylik 7443 0 pikir 30 Qazan, 2014 saghat 09:56

Jandos QÚSAYYN. Nazarbaevtyng iydeologiyasy

"Áueli ekonomika, sosyn sayasat" ústanymy nege ózin aqtady? Qazaq elining tarihy 550 jyldan әri bastalady emes pe? 550 jyldyqty toylau últtyq sananyng ósui me, әlde Putinning sózine jauap pa? Bizding aldymyzda endi qanday mindet túr...

Reseydin territoriyasyna boylay engen týrkilerdin memlekettigin b.z.d VII ghasyr men b.z IV ghasyr aralyghyndaghy Saqmemleketinen bastaudan góri, tarihy jipti beriden shiratudy jón kórdik. Beri dep otyrghanymyz, XV-XVI ghasyrlardaghy Qazaq memleketining qalyptasu әri nyghang evolusiyasy.

Búl turaly  mәlimetter Múhammed Haydar Dulatidyn «Tariyh-iy-Rashidiy»  atty enbeginde kezdesedi. XV ghasyrdyn orta sheninde Deshti Qypshaqtan bólinip shyqqan Kerey men Jәnibek Mogholstan hany Esenbúghamen tize qosyp, Ábilhayyrhangha qarsy kýresuge sóz baylasady. Alayda, kóp úzamay ózbek úlysynyng hany Ábilhayyr dýnie salyp, Kerey men Jәnibekting manyna qysymgha úshyraghan týrli taypa ókilderi kóship keledi.

«Tariyh-iy-Rashidiyde» olardyng úzyn-sany 200 000 adam dep kórsetilgen. Sharuashylyq damydy, feodaldyq qarym-qatynastar qalyptasty, nәtiyjesinde janaghy kóshpeli taypalar birynghay etnikalyq topqa týzilip, ózderin «qazaq» dep atady. Adam sany ósti, әskeriy qúrylym qalyptasty, jayylymdyq jer kenip,  aynaladaghy últtarmen sauda-ekonomikalyq qarym-qatynas jasaldy. Osy kezenderdi Qazaq handyghynyn tarihy hronologiyasy deuge negiz bar.

Biraq zamanauiy geosayasattyn tyng tәsili – ózinnen basqanyng tarihynkórineujoqqa shygharu beleng alyp bara jatqan son, el bolyp, júrt bolyp barymyzdy qorghau jәne ony dәlel-dәiekpenshegeleu kerek-aq bop túr. Demek, memlekettigimizding tarihy kezenderin barynsha janghyrtyp, ony últtyq iydeologiyamyzdyng ajyramas bóligine aynaldyratyn uaqyt jetse kerek. 2015 jyly Qazaq memlekettiginin 550 jyldyghyn toylau turaly bastama osy túrghyda asa manyzdy shara bolyp otyr.

Búl tarihiy әdildik qazaq ziyalylarynyng auzymen búryn da birneshe ret aitylghan. Demek, 550 jyldyghymyzdy Elbasyaytpasa bilmes edik degen jalang jaghympazdyqtan aulaqpyz. Biraq búl bastamanyn dәl osy kezende preziydentting auzymen aityluy – strategiyalyq qadam. Putinning Seliygerdegi «Qazaqta eshqashan memleket bolmaghan» degen sózine memlekettik dengeyde jauap berilmegeni kónilimizdi qonyltaqsytyp tastap edi. Endeshe, qazaq biyliginin sayasatyna tәn asyqpay-aptyqpay әri búltartpay jauap beru tәsili osy  joly da oryn aldy. «Qymbatty odaqtasymyzgha» búdan artyq ne istey alamyz?

Búghan deyin de qazaq últynyng mýddesine qatysty bastamalargha Qúday qosqan kórshimizding jýikesi júqaryp, shekesi tyrysyp jýretin. Endi myna jayt biraz qauymnyn úiqysyn qashyrary anyq. Ony qoyynyz, ózin ózgeden aqyldy etip kórsetuge ómirin arnaghan ózimizdegi bәzbireuler de әiteuir eshtenege razy bolmaytyn әdetine salyp, «550 jyl emes, biz әriden edik» dep tyrnaq astynan kir izdeude. Búl qanaghatsyzdyq pen hikmetsizdik degendi qoysanyzshy... Qaytemiz endi,  «it ýredi, keruen jýredi» eken.

Moyyndayyqshy, jaghrapiyalyq ornalasuy asa kýrdeli Qazaqstan ýshin 550 jyldyq tarih taqiyamyzgha tar kelip túrghan joq. Sóz basynda aitqanday, әngimening tórkinin Saq dәuirinen nemese Altyn Ordanyn handyghynan bastaugha bolar edi, biraq әr nәrse óz uaqytymen bolatynyna kózimiz jetip keledi ghoy.  Sonyng bir mysaly, esterinizde bolsa, 90-jyldaryNazarbaev «әueli ekonomika, sosyn sayasat» dep, aldaghy 20-30 jyldyqtaghy damu baghytymyzdy ayshyqtaghanday bolghan.

Tәuelsizdikting tany atyp, «mine, endi óz qolymyz ózimizge jetti, qojayyn bolamyz» dep otyrghan kópke búl sóz jagha qoymady. Kenes kezinde «últtar laboratoriyasyna» aynalghan Qazaqstandaghy últaralyq mәsele toqsanynshy jyldary tym kýrdeli edi. 1989 jylghy sanaq boyynsha, halyq sany 16 464 464 adam bolsa, memleket qúraushy últ - qazaqtyng sany 6 mln-nan әreng asyp jyghylghan edi. Óte kýrdeli geosayasiy  әri ekonomikalyq ahualdyng ýstinde otyryp, alty ýidey qazaqpen últtyq iydeologiyany jalpaghynan jasaugha qabiletimiz jetkenimen, qauqarymyz  jeter me edi, jetpes pe edi?

Jauabyn biz bilmeymiz, biraq sol kezende Núrsúltan Nazarbaev últaralyq kelisimdi qasterley otyryp,  130 últtynókilin talmay enbek etuge shaqyrdy jәne ony «әueli ekonomika, sosyn sayasat» dep atady. Ahualdy suyq aqylgha salyp baghamday almaghan kóbimiz ýshin osynsha jyl qazaqtyn joghy joqtalmay jatqanday kóringeni ras. Qazaqylyghy kem soltýstikke jaqyndau Astana saldyq, biraq  satushydan nandy oryssha súrauymyzdyng bar kiltipany Nazarbaevta jatqanday kórinetin.

 

Óz jerimizde ógeylik kórip otyrmyz dep, emosiyanyng ekpinimen qos qolymyz qúrghandy qiratpaq bolyp ta kórdik. Biraq osy aralyqta mektepter qazaqshalanypty. Meshitter boy kóteripti. Beybitshilikting besiginde terbelgen qaradomalaqtarkóbeyip qalypty. Bir-bir ayfon ústappyz, biraq bilinbey kelgen iygiliktin baghasyna jetu kóbimizding qaperimizden tys qalypty. Sebebi, barlyq jaqsylyq ózinen ózi bolyp jatqanday kórinetin әdeti ghoy.

Niyeti aram ózge bireu jany ashyghansyp ayarlyq qylsa, ózimizdegi iygiliktin bәrin joqqa shyghara ketetin qúldyqpsihologiya kórinis beretin kezder bolghan. Kópke topyraq shashyp kómusiz qalar jayymyz joq,  biraq búl qasiyet keybirimizdin boyymyzda әli de bar.  Dese de, «bereke - tynyshtyqta» degen qaghidany biletin halqymyz jeme-jemge kelgende sabyrgha boy aldyryp, birlik tuy astynda birige ketetin ejelgi qasiyetin janghyrtty. Sózge toqtaytyn, ózi otyrghan bútaqty ózi kespeytin mәrt minezimen tabysty.

Endeshe, býgingi kýnge deyin әlemdegi týrli býlikten  aman otyruymyz, әueli Allanyn saqtauy, sosyn halqymyzdyng ózgeúlttargha degen darhan kónili, shýkirshildigi men әriden oilaytyn danalyghynan bolsa kerek.  Elbasynyng sayasaty da eldin tynyshtyq pen túraqtylyqta damuyna negizdelgenin aitsaq – yrysymyz kemip qalmas, qayta últ ishinen qaynap shyqqan túlghanyn tarih aldyndaghy әdil baghasyn bergenimiz bolar edi. Ótken ótti, ketken ketti. Tútas tarih ýshin oimaqtay kóringen tәuelsizdiktin 23 jylynda Qazaqstan  týrli kezenderdi basynan ótkerdi. Nәpaqamyzdy ala dorbamen aiyrghan kezden, ýiimizde 4G internet biylik qúrghangha deyingi aralyqta qazaqy bolmysymyzdan ayyrylghan joqpyz, shýkir.

Júrttan oza shaptyq, elden erek ekonomika qalyptastyrdyq dep asyra aitpaspyz, biraq bireuden ilgeri, bireuden kemtúrmysymyz bar. Yaghni, Núrsúltan Nazarbaevtyn «әueli ekonomikasynyn» apogeyine jetkenimiz joq. Biraq baghamdar bolsanyz, «sosyn sayasat» degen ekinshi bóligining de merzimi jylystap enipti.  Songhy kezdegi Núrsúltan Ábishúlynynmәlimdemelerin bir saralap qarar bolsanyz, osyghan kóz jetkize bastaysyz. Mysaly, 2012 jylghy Stambuldaghy qazaq-týrik forumanda sóilegen sózin taghy bir eske alyp kórelik.

«Biz – qazaqtar kýlli týrki júrtynyng Otanynda túramyz. 1861 jyly qazaqtyng songhy hany óltirilgen son, biz orys patshasynyn, keyin KSRO-nyng bodauynda boldyq. Bodandyqta bolghan 150 jylda últtyq dәstýrimiz ben tilimizden, dinimizden aiyrylyp qala jazdadyq. Biraq Allanyng qoldauymen 1991 jyly tәuelsizdikke qolymyz jetti... »

Baghamdar bolsanyz, 2000 jyldary Elbasynyng auzynan osynday oqys sózder shyghu mýmkin emes edi. Biraq Reseytarapynan jiyilep ketken janama qoqan-loqqylardyn saldary – kónbis Qazaqstannyng da minez kórsetuine әkep soqty. Bastystyq baspasóz osylay bagha  bergen búl mәlimdeme reseylikter arasynda  ýlken dau tudyrdy. Aqorda Kremlidinsayasiy-strategiyalyq odaqtasy bolghanymen, onyng últtyq sayasaty men mýddesi baryn moyyndaghysy kelmeytinderge búlsoqqy auyr tiygen edi.

Keyin orystyng ózimshil oiyn oirandaghan týrli mәlimdemeler jasalghan. «Qazaqstannyng tәuelsizdigi konstanta...»nemese Euraziyalyq Odaqqa qaratyla aitylghan «Qazaqstan óz tәuelsizdigine núqsan keltiretin kez kelgen úiymnan shyghady» degen eskertu, beridegi «Mәngilik el» iydeyasy men Úlytaudaghy súqbat, endi mine, «Qazaq memlekettigining 550 jyldyghy».  Búnyng bәri qazaq biyligi arnayy saralap, ólshep-piship otyrghan  últtyq iydeologiyamyzdyn kórinisi bolsa kerek. Salghan jerden belden basyp, qysqa qayyratyn qauqarymyz bolmasa da, eki qarap, bir shoqityn saqtyqpen últtyq memleket qúryp kele jatqanymyzdy joqqa shyghara almaymyz. Auyzdy qu shóppen sýrtpeuimizge taghy bir dәlel - kýni keshe Iliya Azardyn «Óskemen Halyqtyq Respublikasy» degen ashyq arandatugha ýndeytin reportajy.

Sәbiyinen shovinizm suyna shomylyp óskenderding apshysyn quyryp otyrghan mәsele – qazaq biyligining últtyq memleket qúrudaghy asyqpaytyn, әriden oilaytyn sayasaty bolsa kerek. Demek,  búl bizdi bir jaghynan quandyrsa, ekinshi jaghynan últtyq sayasatymyzdyng kemshin týsip jatqan túsyn baghamdauymyzgha, sóitip ontayly sheshimder qabyldauymyzgha týrtki bolsa kerek.  Álbette ayar jau joq jerden mәsele kótergisi kelip,  qalyptan shygharugha tyrysyp, úrdajyq sheshimder qabyldaugha  iytermelep baghady.  «Áueli ekonomika» degen bastamany qazaqtyn mýddesine nemqúraydy qarau dep týsinetin keybirimizding shabymyzdan týrtip, ashyq tóbeleske aydap salady.

 

Sebebi, syrtqy jau Qazaqstanda jalaulatyp toylanatyn «últaralyq tatulyqtyn» astarynda  qazaqtyng bolashaghy ýshin tyndyrylyp jatqan qyruar sharuany kórip-bilip otyr. Múzdy qatyrghysy kelmey, údayy shayqaugha tyrysatyny sodan.

Sonymen, aldaghy 2015 jyl - Qazaq Memleketigining 550 jyldyghy.

Búl degenimiz - bes jarym ghasyrlyq memleketimizdi saqtaudyng úrpaq aldyndaghy jauapkershiligi kemi 5 esege artty degen sóz.

Búl degenimiz –  bes jarym ghasyrlyq  ejelgi memleketimizding shebin  kimnen bolsa da qasyq qanymyz qalghansha bes qaruymyzdy saylap qorghaymyz degen sóz.

Búl degenimiz – últtyq iydeologiyamyz joq dep jylay bermey, bes jarym ghasyrlyq tarihy bar memleketting azamatyna tәn imperiyalyq sanany qalyptastyru degen sóz.

Búl degenimiz -  syrttyng soyylyn soqqysh qúldyq psihologiyadan, ózgening qansyghyn sýigish satqyndyq әdetten, búra tartyp, keri ketkish alauyzdyqtan aryluymyz kerek degen sóz.

Búl degenimiz – bes jarym ghasyrlyq memleketting tarihyn bayandy etu jolynda  tynyshtyq pen tatulyqty 5 ese qasterleu kerek degen sóz.

Býginde Qazaqstan  quaty kemerinen asyp, әskery әleueti әlemdi sanastyrghan keshegi Altyn Orda emes. Bolashaqtan kýder ýzbeseniz, odan beri de emes. Territoriyamyzdyn kendigi, baylyghymyzdyn kóptigi, halqymyzdyn azdyghy biraz júrttyng bizding tarapqa jútyna qarauyna sebep.

Elimizde atom bombasy joq. Biraq quaty talay dúshpannyn aram pighylyn janshyghan bas qaruymyz – tatulyq pen tynyshtyqty qasterlegen erik-jigerimiz, bir basshynyng artynan erip beretin sert saqtaghysh mәrttigimiz, әr qadamdy asyqpay jasaytyn saq minezimiz bar.

Endeshe, Qazaq Memleketining 550 jyldyghynda Nazarbaevtyng «әueli ekonomikasy»  «әli de ekonomika jәne sayasat» degen sipat alyp, últtyq iydeologiyanyng jana belesine ainalady dep seneyik. 2015 jyl – tarihy sananyng aiyryqsha janghyruy. Jarqyn bolashaqtan әste ýmit ýzbeymiz. 

jaqsy.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6003
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7656