Dýisenbi, 24 Qantar 2022
Taldau 6567 0 pikir 30 Qazan, 2014 saghat 14:15

QÚDAY DEGEN KISI BOLU AZDYQ ETEDI

Payda oilama, ar oila.

Abay.

 Key-keyde qolgha qalam alasyn, zerikkendikten emes, әr qazaqtyng ar-namysy oyansa, barshamyz jamannan jiyirkensek, aiyqsaq deysing ghoy bayaghy. Tayauda bir jurnalist azamat qazaqqa til tiygizgendi dogharayyqshy dep ótinipti. Pәli. Tereng oy qadirsiz qazir. «Qayrattan, silkin!» dep oyatar masa yzyly әlsiz. Últtyng ózin ózi qúrmetteu dengeyi tym tómen.  Taghy taghylar.  Sonda qalay? Bolu ya bolmaudyng syzyghynda túrsaq ta, bórikti aspangha ata beru kerek pe?!   

Qashan oryndy syn artyqtyq etken. Ár el óz qotyryn ózi qasymaushy ma edi, onyng әleumettik dertine, min, kemshinine ózge júrt pysqyrsyn ba.  Sóz joq, keselge diagnoz qoi, onyng aldyn orau qajettilik. Qasiyettilik degen osy, bәlkim. Mine, tómende kópshilikting yqylasyn «ar-úyat»  úghymyna búruymyzgha oitýrtki osylar boldy.  

«Adamzatty mahabbatpen jaratqan» bir Tәniri bergen әdil qazy bar. Ol - ar-újdanymyz. Onyng әmbebap sipaty (ar-úyat, ar-iman, ar-әdilet, ar-namys, ar-inabat t.s.s.) sodan. Adamy qasiyet, syrly sezim esigine kiltin tabu onay sharua emes. Ádetimizshe әuliyemiz - Qúnanbaydyng Abayyna jýginbekpiz.  

                                     Mening syrym, jigitter, emes onay,

                                     Eshkimning ortaghy joq, jýrsin bylay!

                                     Neni sýidim, dýniyede neden kýidim,

                                     Qazysy onyng - arym men bir-aq Qúday! (1897). 

         Songhy jolgha zer salayyq, ishtegi qazy: Ar jәne Iman eken. Búlar egiz úghymdar. Iman, barshagha ayan, bir Qúdaygha senu jәne moyynsúnu. Ol - meyirim men әdiletting qaynary. Al, ar mindeti ne? Ar isi - jaqsy men jamandy aiyru. Taldanqyrap aitar bolsaq, qúday degen kisi bolu azdyq etedi,  búl dýnie men aqiyretti, aq pen qarany, әdilet pen qiyanatty aiyra bil! Ayyra bilmeu – arsyzdyq kózi. Ondaydyng «imanyn týgel deuge auzym barmas» deydi Abay.  

          Ózderiniz de bayqap otyrsyzdar, hakimning bir auyz sózining ózi-aq týidek-týidek iydeyalar kómbesi. Taldauymyzdan shyghar qorytyndy týiin: adam jýregining ainasy - imany, tarazysy - ar.

         Ar turaly payymdy bekite týsuge Abaydan taghy bir mysal alayyq.

                                  Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym,

                                  Ústarasyz auzyna týsti múrtyn.

                                  Jaqsy men jamandy aiyrmadyn,

                                  Biri qan, biri may bop endi eki úrtyn.

        Áygili óleng 1886 jylghy dep qate belgilenip jýr. Shygharma Abaydyng 1885 jyldyng mamyr aiyndaghy Qaramola sezinen alghan әserinen  tuylghan (tap sol kýnderi «Biyler erejesin» jazghan Abay alghash ret ózin iysi qazaqqa jol kórsetken ruhany ústaz retinde sezingen bolatyn).  Jaraydy, ólenning jazylu uaqyty óz aldyna taqyryp. Mening nazar audarmaghym - «Jaqsy men jamandy aiyrmadyn» degen ýshinshi jol. Baqsaq, búl Abaydyng últ minezin tekseretin basty tәsili. Dәrigerding auyru adamgha qoyatyn diagnozy esepti.

         Sóitip, Abay qalyng eli qazaghyna «eng әueli jaqsy men jamandy aiyryp al, ishtegi qazyny tynda, sony ýiren» degen eken (aqyl-kenes qaranghylyq týnegi men bodandyq búghauy qos ókpeden qysqan synaqty kezende berilgen).

         Jamandyq - arsyzdyqta, arsyzdy Qúday atady. Jaqsylyq - ar oilauda, arly adamdy Qúday sýiedi.  Ayday aiqyn osy aqiqatty aita, aita sharshaghan Abay 1891 jylghy «Mensinbeushi edim nadandy» óleninde «men - qajyghan, aryqpyn», óitkeni, «kónbedi eshkim sózime» degen ghoy. «Keldik talay jerge endi» óleninde de sol kýizelis:

                            Ázelde Tәnirim sorly etti,

                            Arsyz elmen әure etti.

                            Jalghyz ýide kýnirentti,

                            Taghdyrgha bildik kóngendi (1890).

         Biraq aqyn eldi hat tanymadyng dep jazghyrudan aulaq.  Kim sóz úqpas tas kereng bolsa, jaqsy, jamandy aiyra almas kórsoqyr bolsa, has nadandyq sol. Abay shygharmashylyghynda «arsyz el» men «nadan el» sinoniym. Olar essizdikke úrynu, ruhany qúldyrau degen maghynany bildiredi. 

          Sonymen, ar oilanu nege qajet? Oghan ýsh týrli uәjimdi aitayyn.

          «...Nadan el quanbas nәrsege quanady, jәne quanghanda ne aityp, ne qoyghanyn, ne qylghanyn ózi bilmey, esi shyghyp, bir týrli mastyqqa kez bolyp ketedi. Jәne úyalmas nәrseden úyalady, úyalarlyq nәrseden úyalmaydy» (26-sóz) deydi halqynyng namysyn qayrap qayran baba.

          «Úyalarlyq nәrseden úyalmaydy». Abay ata qalay tap basyp aitqan, jastarymyz jappay oryssha shýldirlep jýr, ana tilin bilse de, sóitedi, túqymyng óskirler.  Qazaqpen qazaq, әje men nemere bóten tilde úghysady (qoy deytin qoja, әy deytin әje joq, rahat). Qartamys qazaghyng da sol tilde sóilegendi ep kóredi, qúdanyng qúdireti. Keybiri reseylik әldebir kino ya estrada júldyzyn tanymay qaludy ózine namys dep biledi, betim-ay. Kóshede qazashany estip qalsang quanasyn, úyat-ay. Sózding turasy, últ bolmysy ózgerip, mýlde bóten halyqqa ainaluda. Janaghy biz tizbelegen qúbylystar sonyng aitóbe nyshandary. Sóitip, qazaqtyng qazaqtyghy qyl kópirde әreng ilinip, tenselip túr. «Apyr-ay» dep qymsynar, arlanar týri kәne kóptin. Tóngen qauipti seziner emes. Mine, ar oilanu, aldymen, osy ýshin qajet.

           «Janym – arymnyng sadaghasy». Eskilikte osy sózdi ata-babalarymyz bolmys-bitimin saqtap qaludy uayymdap aitqan bolar-au. Evrey memleketi óli tilin qayta tiriltip aldy. Qonaryn say, úsharyn jel biletin syghan halqy da ýlgi – tilin de, saltyn da saqtap qaldy. Biz she? Kýlli qazaq balalary ana tilinde oquy kerek. Qazaq tilinde kitap, kinolardy kóbeytu kerek. Audarma isi jolgha qoy kerek.... Atalghan ne isteu kerekterdi jaqsy bilemiz, biraq... qolgha almaymyz. Osy alash atty halyq, biz kimbiz ózi?! Últtyng ózin ózi tanyp bilui, ózine degen senimi shatqayaqtap túr. Mine, ar oilanu sol ýshin qajet.            

         Biz kóterip otyrghan mәselening endigi bir úshy mynau.

                                Ar men úyat oilanbay, tәnin asyrap,

                                Erteni joq, býginge bolghan qúmar (1901).

          Abay ata taghy da qútty aramyzda jýrgendey tanys kórinisti bergen. Aynala tannyng atysy, kýnning batysy qu qúlqynnyng qamymen zyr jýgirgen halyq. Jaryq dýniyening eng qúndysy - adam. Ol - padishah. Tәndi asyraymyz degen jeleumen ony taghynan týsirmegen jón. Áriyne, kedey, qarny ash kisining «kónilinde aqyl, boyynda ar, ghylymgha qúmarlyq túrmaydy» (Abay).  Mal tap, qaryn toydyr - kim qarsy, biraq arlylyqty attap ketpe, jan satpa, oilan, shyraq. Ar - jan azyghy. Ar oilanu - janyng tynysh bolugha da kerek. «Ar úyalar is qylmas – aqyl zerek» (Abay).  Jemqorlyq, kórseqyzarlyq, kýnshildik, qatygezdik pen ozbyrlyq siyaqty jaman sezimderdi «ishtegi múz» deydi qazaq danasy. Qazirgi aqshany әke, saudany sheshe dep jalang qaqqan qoghamda patsha kónil jaylauy shany shyqqan taqyrgha ainaluy, al ruh baqshasy soluy mýmkin. Sol sebepti  Shәkәrim «jaynar kónil, qaynar ómir» degen jarqyn dәurendi jaqyndatu zor mindet. Qoghamda әdilet pen jan jyluy kóp bolsa, «ishtegi múz»-dyng týk qalmay eriytini sózsiz.

          Mine, ar oilanu, aldymen, sol ýshin kerek. Osymen ýsh uәj de tәmam.

          Qazaqtyng ishki tazalyghy dep, elim, últym dep týn úiqysyn tórt bólgen Abaydyng «Payda oilama, ar oila» ósiyeti HH-ghasyrda búqaralyq iydeologiya dengeyine kóterilgen-túghyn. Sol tәjiriybeni qaytalaugha bizge ne bóget? Beu, Abayyna qúlaq assa, qazaqtan úly halyq bolmas edi-au (mýbada ýlkendi kishi syilasa, dýkende satushy Sizdi aldap soqpasa, jol saqshysy ya sot syy dәmetpese, auyra qalsang dәriger meyirimin tókse, úrpaghyng bilimdi mahabbatpen kóksese - «ardy ayalaghan el bolu»  degen sol emes pe).  

                              Abúiyr qayda, ar qayda?

                              Áz basyna ne payda? (1889).

         Ey, pende, toghyshar bolma, aqyl-týisikpen ómir sýr! Arsyzdyqpen tapqan baylyghynnan basyna ne payda? Ras qoy endi. Estiytinin, jemqor sheneunik әne-mine ústaldy deytin suyt habar. IYis almas nadangha jaqsy ne, jaman ne, bәribir. Abaysha «oghan bir bәs». Ruhy әlsiz, ergish, sengish onyng «sýiengeni – kóp pen dýrmek» (múny tobyrlyq psihologiya deydi qazir).

         Shýbәsiz, ar-újdan mәngilik fenomen. Abay, Shәkerim onyng ilimdik negizin qalady, әlemdik dengeyge kóterdi.  Ózining «Ýsh anyq» atty enbeginde  Shәkәrim: «Jannyng eki ómirde de azyghy – újdan, osyghan nanghan adamnyng jýregin esh nәrse qarayta almaydy» dep týiin týiedi. Qayta tumas dana ústazdary bar alashtyng jaryq pen qaranghyny aiyra almay tentireui, últtyq bolmysy men minez-qúlqynyng qojyray bastauy aitugha da úyat nәrse.

         Ar degen әr adam jýregindegi kishkene kýn. Onyng jaryghy qaranghylyq búltyn quady, nadandyq perdesin sypyrady. Ar - eki dýniyege de egindik. Ol imanigýl ýsh kategoriyanyng biri.

                            Ádilettik, arlylyq, mahabbat pen –

                           Ýy joldasyng qabirden әri ótkende (1896).            

          Sóz sony, ar ardaqtalghan jerde jeke adam da, býtkil qauym da úshpaqqa shyghady. Jan dýnie tazalyghy men oyanghan eldik sana kerek-aq, әtten. Áytpese  adamgershilik tәrbiyege de, ozyq órkeniyettilikke de jol kesilmekshi. Qalay órshelene úmtylsang da.  Olay bolsa, әkim, meyli, qarapayym sharua bolsyn, әr qazaqtyng ishte soty, qazysy oyansyn! Osy talap túrghysynan, úrpaqqa ar ilimi, al halyqqa ar iydeologiyasy auaday qajet degen oidamyn.

 Asan Omarov,  abaytanushy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6003
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7659