Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Biylik 6297 0 pikir 25 Jeltoqsan, 2014 saghat 08:10

MÁNGILIK ELDING KEPILI – BAYaNDY TÁUELSIZDIK

Ata-babalarymyz nesheme ghasyr arman etken Tәuelsizdikke qol jetkizgen býgingi úrpaq sózsiz baqytty. Osynday mamyrajay zamangha jetu jolynda atqarylghan jankeshti enbekter men tógilgen terdi esten shygharmay, qazaq memlekettiligin nyghayta týsuge bilek sybana kirisetin kýn tudy. Sóz astaryn anghara bilgen adamgha Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng juyrdaghy Úlytau tórinde bergen súqbatynda tәuelsizdikti bayandy etuge qatysty salmaqty oilar az aitylghan joq.

«Myna ózimiz kelip otyrghan Úlytau – óte qasiyetti jer. Úlytau dep ataluynyng ózining tarihy mәni bar. Qazaqtyng en dalasynyng qay shetine barsang da, osynday qasiyetti jerler tabylady. Shyghysqa barsang – Berel qorghany bar, Ortalyqqa kelseng – qalmaqtarmen soghysqan Anyraqay shayqasy ótken jer bar. Batysqa barsang – Altyn Ordanyng handary túrghan Sarayshyq siyaqty qasiyetti meken bar, Ontýstikke barsang – Týrkistan túr. Qazaqstanda osynday qasiyetti jerler kóp» deydi.

Preziydent tarihy oryndardy jәiden-jәy atap otyrghan joq. Búghan deyin «Qazaqta eshqashan memleket bolmaghan» degen sipattaghy súrqiya jel-pikirlerding tereng tamyrly emen-tarihymyzdy qúlatpaq týgili, qozghay almaytyndyghyn menzedi. Jәne jas úrpaqty tarihpen meylinshe susyndaugha shaqyrdy. Sóitip qazaq júrtynyng arghy týbi ghúndardan bastalatyndyghyn, odan kók týrikterge jalghasyp, Altyn Orda ornaghandyghyn, búdan song handyq dәuirge úlasyp, keyin birtindep Tәuelsizdikke kelip tireletindigin taghy bir eske saldy.

   «Jazdyng kýni osy jerdi jaylaghan qazaq malyn Úlytaudyng etegine aidap keledi. Batystan da, Ontýstikten de, Soltýstikten de, Shyghystan da aghylady. Myna taudan búlaq aghady, tóniregi jayylymgha qolayly. Myndaghan, milliondaghan mal jatsa da kórinbeytin shýigin dala bolghan. Bar qazaq jan-jaqtan kelgen song kiyiz ýy tigedi, at shaptyryp, toy jasaydy. Osy jerde qyz úzatady, balasyn ýilendiredi. Bir-birimen qúda bolyp tarasady. Myna elding qyzy bylay ketedi, ana elding jigiti myna jaqtan qyz alady. Elimiz osylay aralasady».

   Jasyratyny joq, býginde sóilese qalsang iritki izdep túratyn, adamgha jiyirkenish sezimin tudyratyn, óresi jershildik, rushyldyqtan әrige barmaytyn jandar barshylyq. Elbasynyng jogharydaghy pikirinen osynday jaghymsyz qylyqtardan boydy aulaq salghanymyz abzal ekenin, búrynyraqta batys, shyghys,ontýstik, soltýstik qazaqtarynyng tau tóskeyinde maly qosylyp, eteginde birin-biri qonaq etiskenin, qúdalasyp jaqyn aralasqanyn, sondyqtan býgingidey bólinbey birlikte boluymyz kerektigin angharamyz. «Bólingendi bóri jeydi» degen búrynghylar. Bir jaghynda uytty jalynyn ishke tartyp aidahar jatqanda, ekinshi jaghynda keudesin úrghylap an túrghanda birligimizdi bekemdey týspesek, kýnimiz qaran. Ózge elder qazaqtyng әskery qauqarynan seskenetindey, ekonomikalyq damu qarqynyna tanday qaghatynday jaghdaygha jetu ýshin kem degende 30-35 jyldyq beybit ómir auaday qajet.

«… Keng baytaq jerde qazirgidey úshaq, temirjol, avtokólik joq. Bir-birine baryp kómekteskenshe ne zaman? Árqaysysy ózin ózi saqtap qalu kerek boldy. Sonday zamandar ótken».

  Búl jerde taghy sol jershildik mәselesi kóterilgen. Memleket basshysynyng aituynsha, ýsh jýzge bólinu qajettilikten ghana tuyndaghan. Jaugershilik zamanda handarymyzgha, biylerimiz ben batyrlarymyzgha úlan  ghayyr jerdi, shashyray shoghyrlanghan eldi attyng qomynda jýrip qorghau onay bolghan joq. Preziydentting «Bir-birine baryp kómekteskenshe ne zaman?» dep otyrghany sol. Sondyqtan eldi teritoriyasyna qaray ýsh jýzge bólip, әr jýzge han, bi, әskerbasy sekildi lauazym iyelerin saylaghan. Olar ózderine senip tapsyrylghan mandy syrtqy jaudan qorghaugha qyzmet etken. Al týptep kelgende qazaqtar «ýsh jýz» taktikasy arqyly qazaq jerining tútastay amandyghyn saqtap qalu degen bir ghana maqsatty kózdegen. Sondyqtan syrtqy dúshpan ishten iry bastasaq alaqanyn ysqylay týsetini anyq. «Birlik týbi – tirlik»  dep ghúmyr keshken at tóbelindey qazaqpyz. Onsyz da «bólip al da biyley ber» sayasaty bizge az qasiret әkelgen joq. Áriyne, eldi bólu ýshin qazaqqa orysty, ózbekke kәristi qarsy qoyghannan góri, jalayyrgha dulatty, naymangha adaydy, qonyratqa berishti qarsy qon ótimdi. Mýddeli toptargha qúityrqy sayasy is-qimyldargha paydalanuda osy tәsil tiyimdi. Sondyqtan ishki birligimiz myqty boluy kerek.

  «Qarap otyrsan, qazaq eshqashan dininen airylyp kórgen emes. Eshqanday uaqyt ýzilisi bolmaghanday, dinimen qayta qauyshty da, әri qaray jalghastyryp jýre berdi… Dinge bas úryp jýrip, biz onyng teris jaghyna týsip ketpeuimiz kerek. Bizge ziyan keltiretin din aghymdary bar. Qan tógip, soghyspen, dinmen memleket ornatyp, memlekettik din jasaymyz dep jýrgender bar. Biz búdan ajyrap, dindi shynayy imandylyqqa jaqyndatyp, onyng jaqsy jaghyn aluymyz kerek. Sondyqtan dinge bas iyetinder shyn jýrekpen, әdilettilik ýshin, imandylyq ýshin barsa dep oilaymyn».

Býgingi tanda әlemde belgili bir qylmystyq toptar ózderining sayasy maqsatttaryna jetu ýshin islam dinin ózderine betperde etip әreket etip jýr. Elbasy osynday teris joldargha týsip ketuden saq boludy aityp otyr. Islam qaghidalarynda «Shynayy músylman – ózgege qolymen de, tilimende ziyan keltirmeydi» deydi. Al tilimen de balaghattap, qolymen tiymek týgili qoysha bauyzdap, beybit túrghyndar ortasyna jarylghysh zat laqtyratyndar qalaysha músylman bolmaq?! Demek olar qasaqana islam dinin әlemge jekkórinishti etip kórsetuge tyrysuda. Siriyada zansyz, qaru-jaraq kýshimen Islam memleketin qúryp, soghys úiymdastyryp jýrgenderding negizgi maqsaty múnay men aqsha ekenin sayasatkerler de, din mamandary da rastap otyr. Ózderin «jihadshylarmyz» dep tanystyryp, alys-jaqyn elderden psihologiyalyq shatastyru tәsilderi arqyly qanshama azamattardy qatarlaryna qosyp kóbeyude. Jalpy jihad degenimiz ne ózi?  Mәselen, Núr-Mýbarak Mysyr Islam mәdeniyeti uniyversiytetining dosenti Alau Ádilbaev:«Qazirgi tanda Islamdy terrorizmmen baylanystyrugha jol ashqan sebepterding biri Islamdaghy «jihad» úghymynyng búrmalanyp kórsetilui bolyp tabylady. Ol – әri keybir músylmandar, әri basqa din ókilderi tarapynan búrmalanyp, búrys týsinilip jýrgen basty úghymdardyng biri. Arab tilindegi jihad sózi «algha qoyghan maqsatqa jetu ýshin kýsh-jiger júmsau», «talpynu», «tyrysu» degen siyaqty maghynalardy qamtidy. Jihad sózi batystyq aqparat qúraldarynda negizgi maghynasynan búrmalanyp «qasiyetti soghys» dep audarylyp jýr. Al búnday úghym Islamda joq. Jihadty músylman ghalymdary negizinde ýlken jihad jәne kishi jihad dep ekige bóledi. Ýlken jihad dep adamnyng Kemeldikke kóteriluine kedergi keltiretin eng ýlken dúshpany nәpsimen kýresine baylanysty aitylghan. Al kishi jihad kóbine materialdyq tústardy qamtidy. Qysqasha qaytarsaq, músylmannyng adamdarmen qatynasynda barlyq amaldaryn Allah taghalanyng rizashylyghy ýshin jasauy osy úghymnyng ayasyna kiredi, al Onyng rizashylyghyna bastaytyn joldar asa kóp. Sol túrghydan qarastyrsaq qolgha qaru alyp soghysu múnyng azghantay bir bóligi ghana. Ol dinning eng negizgi elementi emes. Onyng ózinde de belgili qaghidalarmen shektelip, jýielengen jәne onyng basty maqsaty zúlymdyqqa qarsy túru» deydi. Yaghni, Siriyadaghy soghysushylardiki jihad emes, anyq qylmys ekeni dausyz.

   «Memlekettik tilding qoldanyluy, onyng órkendeui ýshin barlyq jaghday jasaldy. Konstitusiyagha «Memlekettik til – qazaq tili» dep taygha tanba basqanday etip jazyldy. Solay ghoy? Eshkimge qazaq tilinde sóileme dep, kedergi jasap otyrghan bir adam joq. Ózimiz qazaqsha sóileuimiz kerek».

  Meninshe, óte oryndy pikir. Ana tilimizdi ózine tiyesili túghyryna qondyru ýshin aldymen ózimizden bastauymyz qajet. Nemkettimen jýrmey, til ýshin kýresti jalghasytyra bersek, kózdegen maqsatqa jetetinimiz anyq. Halyq sany kólemining 70 payyzyna juyqtaghan qazaqtar týgeldey ana tildi mengerse, ózge úlystar uaqyt óte tolyqtay qazaqsha sóileydi dep tolyq senimmen aita alamyz.

«…Qazir óz taghdyryn Qazaqstanmen baylanystyratyn adamnyng bәri balasyna qazaq tilin ýiretip jatyr. Al endi tarihyn, bolashaghyn qazaqpen birge dep sanamaytyndar bәribir ketedi. Oghan biz tyiym sala almaymyz, salyp ta otyrghan joqpyz».

Óz taghdyryn Qazaq elimen baylanystyrghysy kelmeytin kimder? Memlekettik mýddeni jeke basynan tómen ysyrghandar. El basyna kýn tughan shaqta jighan-tergenin buyp-týiip bir týnde shetelge tayyp túratyndar. Olar tildi de, dәstýrdi de bilip jarytpaydy. Preziydentting olar bәribir ketedi degeni sol.

  «Zaman ótedi, uaqyt algha jyljidy. Úrpaqtar birining jolyn biri jalghaydy. Biraq ata-babamyzdyng jeri osylay keremet bolyp qala beredi. Osynday әuliyeli jerden quat alghan halqymyz ata-babalar jolymen jýredi dep sanaymyn. Ol jol – sara jol, Mәngilik Elding joly!»

Elbasy Mәngilik el iydeyasyn alghash úsynghanda keybir azamattardyng basqasha qabyldaghandary da boldy. Áriyne, mәngilik eshtene joq. Mәngilik tek qúday ghana. Alayda, preziydent Mәngilik el iydeyasynyng mәni úrpaqtar jalghastyghynda ekenin aitqysy keldi. «Adam úrpaghymen myng jasaydy» degen sóz tegin aitylmasa kerek. Olay bolsa adam ómirining mәni – óz úrpaghy. Úrpaqtar jalghastyghy  ýzilmese, qazaq eli mәngilik emes pe! Al Mәngilik elding kepili – bayandy tәuelsizdik. Sondyqtan bizding bagha jetpes baylyghymyz – Tәuelsizdik. Ony kózding qarashyghynday saqtay bilu – әr azamattyng asyl paryzy.

Erlan BAPANOV.

Abay.kz

0 pikir