Qabat-qabat búlt tónse de basyna,

Qabaghyndy shytpa, jigit, jasyma!

Biz sheginsek,

Biz jenilsek,

Bizderdi

Bayqap túryp,

Ne istemekshi jas úlan?!

Ot ishinde,

Órt ishinde kýigende,

Basyndy iyme,

Tize býkpe,

IYmenbe!

Er enkeyse enkeyedi

Jalghyz-aq

Tughan jerding topyraghyn sýigende!

 

***

 

Dúshpangha meni balama,

Múqatu izdep sezimnen.

Adam bop tuu – anadan,

Ayuan bop ketu – ózinnen.

 

MAHABBAT-GhAShYQTYQ PERNESI

 

Ózinsing – basyma qút, qosyma qút,

Ózinsing – jasyl uaqyt, asyl uaqyt,

Saparda jýrgenimde sarghayyp men,

Saghynyp kýte bersen, osy – Baqyt!

 

Kim demey, atalghanda dosym aty,

Otyrsang aqylyma qosyp aqyl...

Bir qora joldas ertip kelgenimde

Qarsy alsang kýlimsirep, osy – Baqyt!

 

Bireuler jýr ghoy syrttan dosyn atyp.

Qoryqpa, kýdiktenbe shoshyma týk.

Men jayly aitylghan bir qanqu sózge

Senbesen, ilanbasan, osy – Baqyt!

 

Jarqyrap, jalt-júlt etip jasyn atyp,

Jasynnan keyin biraq basym qatyp,

Mas bolyp kelgen kýni bir sóz aitpay,

Ertesine úmytyp ketsen, osy – baqyt!

 

MÚRAT-MÝDDE PERNESI

 

Qay jerde de bir ólim,

Qaymyqpadym dәuden de.

Býkil júrttyng jýregi

Myna mening keudemde.

 

Bitpey qalghan el ýshin

Bala kýngi oinym da.

Býkil halyq boryshy

Myna mening moynymda.

 

Adamdy adam jylatyp

Jatsa jerding shetinde,

Úyat!

Býkil úyatyn

Myna mening betimde!

BEYNET-ZEYNET PERNESI

 

Jigitke jiyrma dep qaraghan kim?

Jigit emes bәri shash taraghannyn.

Tughan kýni tumaydy er,

Tuady ol

Túnghysh ret júmysqa jaraghan kýn.

 

Bir úghuday úghyp-aq algham múny,

Artyq shyghar marghaudan maldyng qúny.

Ólgen kýni ólmeydi er,

Óledi ol

Qolynan is kelmey bir qalghan kýni.

**

 

Qyzyqtan,

Qúmar-sayrannan,

Qolynnan kelse,

Tartynba!

Júrtpenen birge jayranda,

Júrtpenen birge jarqylda.

 

Bireuler isher tamsanyp,

Ishpeseng ishpe, sýimesen.

Júrtpenen birge әn salyp,

Júrtpenen birge biyle sen!

 

Dulatyp toydy tamada,

Bolmaydy, jigit, búl aiyp.

Oylay da bilgen adamgha

Toylay da bilgen layyq!

ÓLEN-ÓNER PERNESI

 

Sypyrylsyn jalghan kýlki, maskalar!

Semser ajal maskany emes,

Basty alar!

Erteng mynau kók terekter týbinde

Biz bolmaymyz,

Tabysady basqalar.

 

Kemengerler,

Jaysandar men qasqalar

Kýni jetip,

Topyraghyn jastanar

Erteng mynau dastarhannyng basynda

Biz bolmaymyz,

Otyrady basqalar.

 

Eshkim de joq qúqayynnan jasqanar,

Keudendi sen qagha berme,

Masqara!

Erteng mynau ólen-jyrdyng basynda

Biz bolmaymyz,

Baghalaydy basqalar!

***

 

Kýresten týk ónbes,

Qauqaryndy bilip baq.

Kýlki bolghyng kelmese,

Ózine ózing kýlip baq.

 

Ádil desen, jón desen,

Aytqan jerde túryp baq.

Tayaq jeging kelmese,

Ózindi ózing úryp baq!

 

Kórse minip sheberdin

Ketedi júrt shoshyp bir.

Ordasyna ónerding ayaghyndy sheship kir.

ÓMIR-GhÚMYR PERNESI

 

Aldap-sulap,

Abaysyzda jylystar

Ayla-uaqytqa keyde adamnyng jyny ústar.

Bir nәrsege jipsiz seni baylaydy

Jelisi bar

Jemisi joq júmystar.

 

Jer soqtyryp jýrgenmenen týlkiler,

Jinalmaydy ókpe-nazdyng búltyn er.

Úmyttyryp uaqyt baryn,

Ýy baryn,

Ketedi alyp keyde kýmis kýlkiler.

 

Dombyra

 

Eki ishekting birin qatty, birin sәl-pәl kem búra.

Naghyz qazaq – qazaq emes,

Naghyz qazaq – Dombyra!

 

Bilging kelse bizding jaydy, sodan súra tek qana:

Odan asqan joq shejire, odan asqan joq dana.

 

Aqiqatty aitqandardyng bәri osylay sorlasyn

Dep bir hahan shanaghyna qúighan onyng qorghasyn.

 

Jalghan sóilep kórgen emes sonyng ózinde:

Appaq jalyn kýiding janyn jalap jatqan kezinde.

Student

 

Bastalmaghan qalanyng dastany әli

Birinshi jyl dala dep jas tamady.

Birinshi jyl auyly esten ketpey,

Besinshi jyl qimaydy astanany.

 

O jastyq-ay, almaytyn ólmey tynym,

Oyyn-toysyz, ómirge kónbeytúghyn.

Biyge barsa baratyn bir top bolyp,

Jalghyz jýru degendi bilmeytúghyn.

 

Ghashyq bolsang týn pana, terek pana,

Súlu demi – dem emes – sharaphana.

Qyzgha barsang kiygening – ózgeniki,

Ózindiki – jalghyz-aq jýrek qana!

 

Ómir! Ómir! –

Dep jastyq úranday ma,

Kekirekti kerneydi bir әn  mayda.

Bir jigitke on qonaq meyram kýni,

On jigitke bir biylet tramvayda.

 

Almatymyz jastyqtyng baghy ispettes,

Qanshama gýl sol baqqa qonys tepti.

Bir jigitting oiynda on armannan,

On jigitke jalghyz-aq konspekti.

 

Tauyssa da aqyry nandyq púldy,

Tartpay qoyghan serilik, sәndik kimdi!

Týnimenen duyldap,

Kelesi kýn

Otyrghany sabaqta qalghyp-mýlgip.

 

Keremet qoy,

Qyzyq qoy sezim degen,

Kóktemde kim ýiden bezinbegen!

On ay boyy masayrap oinaghandar

Emtihanda otyz kýn kóz ilmegen.

 

Sodan keyin әlgini ashysynbay,

Jútyp-jútyp jiberip túshy suday,

Tughan jerge úzatyp túrghandary

Birin-biri

Bir elding basshysynday!

 

Abai.kz