Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Ádebiyet 7700 0 pikir 6 Qantar, 2015 saghat 10:24

Quanysh JIYENBAY. ÚZAQ SOGhYLGhAN QONYRAU

(әngime)

Syrtqy esikting kilti syrt etip ashylghanday bolghan. Álde Ábdighanigha solay elestedi me. Ornynan lyp etip úshyp týregelmese de kәdimgidey eleng etkeni ras-ty; býkil jan dýniyesi ýgitilip, әldeneni alasúra izdegeni ras-ty. Nesine jortaqtatady, sypayylyq tanytqannan bir nәrse óne me. Ash. Kesheden beri nәr syzbady. Kózderi qarauytyp, buyndary bosady. Krannyng jylymshy suymen qaryndy qashanghy qampaytady. Ádepkide bolar-bolmas әl shaqyrghanymen, artynsha ishi-bauyry shúrqyrap, úlyp ala jóneledi. Bir ghajaby, al bir ghajaby, әlde ashtyqtyng paydasy ma, aqyl-esi býp-býtin, bas degeniniz mәngilik mәshiynedey sart ta súrt júmys istep túr. Ay, ózi de ólermen. «Osy taraudy býgin týnnen qaldyrmay bitiresin» dep әldekim kenirdegine kezdik qadaghanday, on sausaghyn kompiuter nýktelerinen aiyrmaydy. Alaqanday ekrangha týsken ónsheng qúrmalas sóilemder qúddy bir kókireginen pyr etip úshqan әdemi әuenge úqsaydy.

         Toq-ta, toqtashy-ey! – Osy túsqa kelgende jýregi qattyraq soqty. Shiydey sausaqtarymen kópten ústara kórmegen qyrym etsiz qu jaghyn ýsti-ýstine sipalady. A-ha-ha! Jazushy ashtan óldi! Óz ýii, óleng tóseginde  ashtan óldi. Ou, ony aspandatatyn nesi bar?! Óldi, bitti. Ajaly jetkenning barar jeri belgili. Biraq, biraq... ashtan ólgen paqyrynyz kýndiz-týni  qoqys jәshigin panalap, týsiniksiz jaghdayda kóz júmghan kóshedegi kóp kezbening biri emes, әjeptәuir abyroy-bedeli bar, birneshe kitaby shyghyp, әdeby ortada tanylghan belgili qalamger ghoy. Sondyqtan qúzyrly oryndar múnday tosyn ajaldyng sebep-saldaryna azdap tekseru jýrgizetin bolar. Aldymen Ábdighany kim, qanday kisi? Taza jazushylyqpen kýn kóruding tym qiyngha soghatyny jalpaq júrtqa ayan. Jәne múny jaqtary talghansha qaqsap aityp jýrgen de sol jazushylardyng ózderi. Qit etse sol әngime, ýlken minbeden sóz tie qalsa da sony tónirekteydi. Búl ne qylghan bitpeytin jarapazan? Ayy onynan tuyp, jetisip jýrgen kim bar býginde?  Qazir naryq zamany, endeshe bir kitabyng shyqqanda shala bayyp qalatyn bayaghy kýnindi ansap, ýkimetke qol jayghanynyzdy qoyynyz! Ou, aitqanday,  sizdiki ne mindet osy?! Kim ýshin jәne ne ýshin jazasyz? Jazbay-aq qoyynyz. Baspadan kitaby qashan shyghady dep, syrtqy múqabasyn ayaly alaqanymen sipaghysy kelip, әrbir betin múqiyat oqyghysy kelip, emeshesi ýzilip jýrgenderding qarasy da kóp bolmas!

         Sirә, tergeushiler búl mәseleni osy tústan týiindep, dereu ekinshisine,  odan ýshinshisine kósher.  Demek bәri týsinikti. Jazushynyz da jyndy emes, ónbeytin iske bola týni boyy úiqy kórmesten, ólsheuli tirlikting bolmashy qyzyghynan bezinip, jazu ýstólinde  saghattap, tapjylmastan nege otyrady? Jәne ol otyrysynda qanday mәn-maghyna bar? Bәlkim, nәpaqa tabu ýshin bireuding әke-sheshesining ómir jolyn bayandaytyn kitap jazyp beremin dep uәde baylasty ma? Qarajatyn jaratyp qoyyp, qoljazbany der kezinde tapsyra almady... A...a?! Júmys bólmesining astan-kestenin shygharyp, aighaq izdeydi. Ábdighany agha tútyp jýrgen, ini tútyp jýrgen tanys-bilisterin tergeuge shaqyrtady. Olar Ábdighany turaly ne aitady? «Talantty azamat edi» der ary ketkende.

                                                         HHH

         Áyelimen qarym-qatynasy qalay edi dep te biraz qazbalar. Aykýmisting әriyne, tabanda ne tauyp aita qoyaryn kim bilipti. Biraq  jazushygha әiel boludyng nesi qyzyq?! Jazushygha әiel bolu–kýlli ómirindi óksitu, jasyna jetpey qartay, azyp-tozu. Aghayyn-tughannan bezinu. Bir sózben aitqanda, beybit kýnde týrmege qamalu.  Jәne júrttyng kýieuleri sekildi búl kók tiyn tappaydy. Jeke kәsipshilikpen de ainalyspaydy. Býginge deyin qalqayyp tiri jýrgenderi Aykýmisting әke-sheshesining arqasy. Ákesi kezinde әjeptәuir qyzmet istegen. Bedeli bar. Qala basshylyghyna erkin kire alady, aitqanyn istete alady. Bedeldi. Sol bedelding kýshimen búlar da iytinip–súghynyp birazgha deyin jan saqtady. Ýlde men býldege oranbasa da, júrttan alaqan jayyp qaryz súraghan joq. Qújattaryn Aykýmisting atyna tirketip, qala ortalyghynan azyq-týlik dýkenin ashyp berdi. Jútynyp túrghan supermarket qayda, búlardiki kýnkóris. Osynyng bәrin kýn ilgeri shottyng tasyna salyp, ishtey eseptep jýrgen әkesi qanday danyshpan! Ábdighanidyng bitim-bolmysyn da týgel zerttegen. Kýieu balasy eske týskende nemkettileu jymiyady. Qúptaghany, ne qarsylyq bildirgeni belgisiz. Orayy kelgende nazaryn tómen salyp Ábdighanidyng basyna bireu әngir tayaq oinatyp jatqanday: «Ol jazushygha tiyispender» dep eskertedi.

         Ara-túra Aykýmis te Ábdighaniymen ótkizgen ómirine nalidy. Institut bitirgen. Ortang qolday matematika pәnining múghalimi. Mektepte de bedeldi edi, sýiretilip jýre beruine de bolar edi. Bolmashy ailyqqa qaraghan kýning belgili. Qyzdary boyjetti. Ýlkeni biyl mektep bitiredi. Aqyry shydamady, dýkendi tónirektedi.

         Sóitip birdi-birge jalghap, iytinip–súghynyp әzer jýrgende, birde Ábdighaniyding adam tózgisiz ittik minez tanytqany. Bala-shaghanyng auzynan jyryp, әri ertengi kýnderine talghaju ýshin jinaghan azyn-aulaq qarajatty aiylyn jimastan audarmashysynyng qolyna ústata salghany. Búghan  ne deysiz?! Onyng aitar jauaby qashannan belgili ghoy: «Qúday bizge de ong kózimen qaraytyn shyghar, Aykýmis!.. Mening enbegim adal, qaytarymyn kýteyik. Bir jaqsylyqtyng bolaryna senimdimin. Shyda, sәl shyda. Múnan basqa amalym qalmady. Al audarma tógilip túr, kórkemdiginen kinәrat taba almaysyn. Kitapty shetelden shyghartamyn...»

         Oibaylap, shash júlyp, bet tyrnaghannan, jer tepkilegennen ketken qarajat qaytar ma?! Ol olqylyqtyng orny tolar ma?!  Al ýirenshikti  әueyin qaranyz,  onyki adal enbek. Audarmashynyng enbegi de adal. Al bir tiyndy eki tiyn etsem dep, bel sheshpesten tyrtyndaytyn Aykýmisting enbegi zannyng qay babyna jatady sonda?! Álde onyng tabysy kóldeneng tabys, bәlkim barlyghy zansyz tabylghan aqsha shyghar?..  Ábdighany da ýn joq.

                                                         HHH

         Mine, kókten izdegeni jerden tabylghan joq pa! Ajaly jetti, demi tausyldy. Bireuge kesh, bireuge erte. Biraq... Ábdighanidyng ajaly ottan, sudan, ne oqtan kelse әngime basqasha bolar ma edi. Ashtan ólgen. Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan myna zamanda ashtan ólu degen ne súmdyq?! Miynda psihikalyq auytqu bar ma edi deyin deseniz, onday pәleni qaydan taptyndar dep,  dәrigerler at-tondaryn ala qashady. Shygharmalarynyng mazmúnyna ýnilseniz say-sýieging syrqyraydy. Keyipkerleri kesek, oqighasy shymyr. Býgingi adam qúnsyzdanghan qoghamnyng bet-beynesin osynsha dәldikpen suretteu–naghyz has sheberding ghana qolynan keletin sharua. Kosmos, ekologiya, adam sanasyndaghy ekologiyalyq ahual, anyz-әpsana, filosofiya, osynyng bәrin maydan qyl suyrghanday qalay jymdastyrghan. Netken sheberlik?! Shedevr. Sóz tanityn, sózding jýiesin týsinetin sheteldikter múnyng ayaghyn jerge tiygizbey qaghyp әketedi. Bizde ghoy sóz qúnsyz, boztorghaydyng shyryly, jelding gói-góiimen әdemi ómir sýruge daghdylanghan elde qazir sóz qadirsiz! Ábdighany ishtey shiryghyp, ashtan ólsem óleyin, bireuge dәrmensizdigimdi kórsetpeyin, ne de bolsa jazarymdy jazyp ýlgereyin deytin kózsiz erlikke bekindi me?..

         Miyghynan kýldi. Al odan arghysy qolmen qoyghanday, kóz aldynda sayrap túr. «Shygharmashylyq jolgha shyn niyetimen berilgeni bylay túrsyn, sonshalyq adal enbegining әdil baghalanbaghany ýshin, elenbegeni ýshin jәne ertengi ómirinen de ýmit sәulesin kóre almaghany ýshin әbden ashyghyp, biraq jazaryn jazyp ýlgergen belgili jazushy Ábdighany Qosjanov  shyn mәninde ashtan óldi» degen shyndyq aitylmaydy bәribir. Onyng manayyna da juymaydy. Ál-auqaty qaryshtap  algha damyghan elding jazushysy ashtan óldi degen ne súmdyq?! Múnday jaghday búl ónirde búryn-sondy bolmaghan. Úyat, atamanyz!..

         Tәltirektep ornynan túrdy. Esik qaghylghan sekildi edi ghoy. Saghatyna qarady. Bәlkim, dýkenge bara jatqan jolda tamaq әkep tastayynshy dep, beri búrylghan Aykýmis bolmasyn. Ólmegenge–óli balyq. Esik ashayyn...

                                                      HHH

         Ýlken qyzy. Jýzi synyq. Tabaldyryqtan jasqanshaqtay attady. Ala dorbadaghy tamaq iyisi múryn jarady. Shyny, shynymen so bir jantýrshigerlik qorqynyshty jaghdaygha mysyqtabandap jaqyndap kele jatqan-dy! Demim jetkenshe romannyng songhy taraularyn ayaqtayyn da,  yn-shynsyz jan tapsyrayyn. Tiri pendege til qatpayyn, amanathat ta qaldyrmayyn. Bitti. Shygharmashylyqty múrat tútqan qalamger qoghamgha degen ishki narazylyghyn osylay bildirdi. Ashtan óldi. «Erlik pe múnysy? Odan bireuding bir nәrsesi qisayar...»–Qarsy jaqtyng әueyi osy. Al ekinshi toptaghylar, yaghny әli kýnge deyin kitap sózine ilanatyndar, nemese kitap dýkenderin aralap, әli kýnge deyin kitap satyp alatyn «jaman әdetten» aryla almay jýrgender sóz joq, Ábdighanidyng ayaghyn jerge tiygizbeydi: «Erte me, kesh pe, týbi osynday bir jýrek jútqannyng tóbe kórsetui tiyis edi ghoy. Endeshe nesine uaqyt ótkizesinder, shamalaryng jetkenshe Ábdighanidyng ruhyn kókke kóterinder, barlyq gazetterge jarnama berinder. Qonyraulatyndar! Ýkimet qalyng úiqysynan selk etip oyanatynday bolsyn.  Ábdighanidyng «ekinshi ómirine» jaghday jasandar. Shygharmalar jinaghyn shygharyndar, ózi oqyghan mektepke atyn bergizinizder, tughan jerine eskertkish qoyghyzynyzdar!..»

         –Sonda, sonda deymin-au, sol eskertkishke aldymen gýl qoyatyn da sen bolarsyn, qúldyghym...

         –O nemene, qaydaghy eskertkish, qaydaghy gýl?!–Qyzy Ábdighanidyng týsiniksiz baldyr-batpaghynan kәdimgidey tiksinip qaldy. Qorqasoqtap as bólmege qaray jyljydy. Sausaqtary dirildep, sómkesinen ystyq tamaq qúiylghan qútyny әzer shyghardy. Orauyn da әzer sheshti. Bir-eki qasyqty qomaghaylana jútyp jiberip, ash ózegine týsken asty kótere almaghanday, sol jaghyna qaray qisayyp baryp, boyyn әzer tiktep ýlgergen әkesining әrbir qimylynan kóz aiyrmady. «Aurugha shaldyqpady ma?»– degen kýdigi de joq emes-ti.

         Ábdighanidyng saqtyghy paydagha asty bú joly. «Ormanda jýrgen jabayy ang sekildi birden bas salghanym abyroy әpermes, qyzymnyng jýregin úshyryp alarmyn. Óluge de múrsha bermeydi búl aghayyn! Ólme, ólme deydi. Jә, senderdin-aq degendering bolsyn...  Andysyn anlayyq  әli de...»

         Mayly sorpany suytyp, ary-arasynda altynshy qabattan tómen ýnilip, әldekimderding asyghys-ýsigis qimyl-әreketterine qyzygha qarap otyryp, asyqpay bappen ishti.

         –Al sóile, әkendi bir ajaldan qútqardyng degenmen.

         –Siz nemene?!–Qyzynyng jasauraghan kózine kózi týskende bir týrli tiksinip qaldy.

         –Jәy qaljyng ghoy bizdiki, sheshenning hali qalay?

         –Jaqsy.

         –Saudasy jýrip túr ma?

         –Bilmeymin, maghan aita ma.

         –Nege bilmeysin, biluing kerek edi. Eger men ólsem, ýidegi bas kóterer ózin...

         –?

         –Dúrys-aq, aldymen ólip alsanshy demeksing ghoy.

         –Ólimnen basqa әngime joq pa?

         –A....a, ne... ne... ólimnen basqa әngime nege bolmasyn! Eki kýn boyy kirpik ilmedim..

         –Kórinip túr.

         –Kózderim qyp-qyzyl ma? Áy, meyli, óz-ózime eksperiyment jasadym. Ash adamgha qaydan shabyt keletindigine qayranmyn. Sirә, shesheng ong qabaq tanytpasa, búl tәjiriybeni jalghastyra beretin shygharmyn. Qúiylyp jatqan bir aghys. Eki kýnde eki taraudy shiyryp tastadym. Jәne tarau bolghanda qanday! Roman bitti, endi óluge de bolatyn shyghar.

         –Taghy da...

         –Keshir, kýnim! Sonymen ýige, ózdering ómirge kelgen myna ýilerine qaytip keletindey mýmkindiktering bar ma?

         –Kelemiz, kelmey qayda baramyz. Tek...

         –Ne?

         –Mamam ekeulerinning ara-qatynastaryng týzelse.

         –Týzeler.

         –Shyn aitamysyn?

         –Aykýmis ekeumiz bir-birine  soghys ashqan eki memleket emespiz ghoy. Kerek deseniz, sol memleketterding arasyna da altyn kópir ornatugha bolady. Mәselen, sen sol daudyng tigisin jatqyzatyn diplomattyn  rólin minsiz atqarar en.

         –Ol qoldan kelse.

         –Keledi, niyet bolsyn aldymen... Diplomatiyasy da bar bolsyn. Óz tirshiligimizge oralayyq.–Ábdighany ózin-ózi qinap kýlgen.–Sabaghyng qalay?

         –Jaqsy.

         –Áldebir jýgirmekter tiyisip jýrgen joq pa?

         –Joq!

         –Tiyiskender bolsa jasyrma, әkelerin kózderine kórsetemin! Ábdighanidyng kim ekendigin bilmey jýrgen bolar.

         –Biledi.

         –Bәliy.

         –Synyp jetekshisi әkeng qayda dep әldeneshe mәrte súraghan.

         –Meni me, meni ne istemek? Synyp jetekshin, sonda... sәl sabyr, әlgi túrmysqa shyqpaghan úzyn boyly qyz bala ghoy.

         –Sol! Onyng túrmysqa shyqqan, shyqpaghandyghynyng sizge qajeti qansha ?!–Qyzy ydys jughyshqa qaray qalayy qasyqty laqtyryp jiberdi.

         –Jәi, shyndyghynda onyng túrmysqa shyqqan, shyqpaghandyghynda sharuam qansha. Meni izdeytindey nege kerek boppyn sonshalyq?

         –Sizben jogharghy synyp oqushylarynyng kezdesuin úiymdastyrmaqshy eken. Kitabynyzdy taqyryptyq bayandamashylargha bólip bergen.

         –Apyray, a? Ýlken janalyq qoy búlary. Al men... meni ýiqamaqta otyr deding be?

         –Joq!

         –Qanday syltau aittyn?

         –Ayttyq qoy, ótirik aitugha ýirettinder ghoy bizdi de.

         –Qalay, qalaysha?! Senderdi ótirik aitugha iytermelegenshe...

         –Endi ne deuim kerek. Áke-sheshem aiyrylysyp ketken deuim kerek pe?!

         –Olay deme, shesheng aryz bermese, mening tipti aiyrylysar oiym joq. Sender nemene, a?! O jaghyn da pisirip qoyghannan saumysyndar?! Shyghararsyndar,–Jeydesining tós qaltasyndaghy bosaghan shylymnyng qorabyn myjghylap-myjghylap  qoqys salghyshqa atyp úrdy.

         –Biz de bilemiz ghoy bir nәrseni. Shetelden kitaby shyghatyn edi, baspanyng arnauy shaqyruymen sonda ketti dedim.

         –Dúrys, dúrys-aq, múnyng jón. Synyp jetekshinning kózi de atyzday bolghan shyghar. Myna zamanda... Ábdighany shetelden kitabyn shyghartu ýshin arnauly shaqyrtu alady. Kezdesudi keyinge qaldyrdy ma?

         –Keyinge, keyinge,–Qyzy kónilsizdeu ornynan týregeldi.

                                                          HHH

         Ou, búl Ábdighanigha ne kóringen? Shynymen jyndanghannan sau ma?! Bir jolghysyn keshirgen. Dap-darday kisiler boyjetken qyzdarynyng kózinshe itshe yryldasyp jatsa, el-júrttan úyat emes pe?! Eh! El-júrttyng da adam qyzyghatyn týrleri shamaly-au.  Ou, olar Ábdighanidy  әli kýnge deyin qúday kóredi. Biyik ýiding aulasynda keshqúrym әngime-dýken qúryp otyrghan kempir-sampyr, shal-shauqan Ábdighanidy kórse bitti, ailary onynan tughanday  tús-tústan túra jýgiredi. Súraq degendi de qarsha boratady. Áriyne, ol súraqtardyng jauabyn kýndelikti gazet-jurnaldardan nege oqyp almaysyzdar  dep, basqa bireu bolsa qoldy bir siltep, kilt búrylyp jýre berer  me edi. Ábdighany óite almaydy. Ábighanigha kez–kelgen adam–oqyrman. Sondyqtan tiri jannyng kónilin qaldyrghysy kelmeydi. Bilgeninshe jauap beredi. Olardyng da arghy jaqtary belgili: Jazushy bar mәseleden habardar. Jazatayym dýnie tónkerilip týse de aldymen osylar biledi. Onyng ýstine Ábdighany ótirik aitpaydy. Ýnemi oppozisiyalyq pikirde, halyq jaghynda.

         Mine, sol kisilerding birining ýiine beyseubet bas súqqan bolsa da olar qalbalaqtap, baryn Ábdighanidyng aldyna tospas pa, asty-ýstine týsip, óbektemes pe?! Ábdighany sekildi  jazushy kimning ýiine baryp týstenip jatyr. Qydyr ghoy bile bilgenge. Al ne isteysiz, әlde Aykýmiske ókpelegeni me, búl qasqa qasarysyp, olay qaray attap basty ma! Ras, qyzy kelmegende  ashtyq aksiyasyn jalghastyra berer edi.

        Tóreshi bolu nemizdi alghan. Aykýmisti de qiyanatqa qighymyz kelmeydi. Jazushynyng janyn týsinbedi-au dep, ýirenshikti sýrleuge týsip ketkimiz kelip túrdy da ishtey irkildik. Qúptanyz, qúptamanyz, erik ózinizde. Áyel basymen bir shanyraqtyn  bar tauqymetin auyrsynbay kóterip, bәrine shydap, qatardan qalmaudyng qamyn jasap kele jatqan Aykýmis turaly da tam-túmdap aittyq bilem. Sol Aykýmisting ótkende tóbesinen jay týskendey tars jarylmasy bar ma. Oqystan soghylghan telefongha ne dep jauap bererin de bilmedi. Beli býgilip eski divannyng shetine otyra ketti.

         –Búl Ábdighany Qosjanovtyng pәteri me?–dedi synghyrlay estilgen arjaqtaghy dauys.

         –IYә, sonyng pәteri.

         –Siz kim bolasyz?

         –Áyelimin.

         –Sizding aty-jóniniz. Aykýmis Shor...

         –Sol, sonyng ózi. Ayta beriniz, adasqan joqsyz.

         –Býgin aidyng alghashqy aptasy ekendigin bilesiz ghoy.

         –Onyng maghan qajeti qansha?

         –Nege qajet emes... Búl sizge de baylanysty.

         –Áy, qúldyghym, júmbaqtamay turasyna kóshsenshi, ne kerek ózine?!

         –Siz shynymen eshnәrseden habarsyzsyz ba?

         –Neden habardar boluym kerek?

         –Mine, tiyisti qújattarmen de tanystyq. Protokolgha sizding de rúqsatynyz tirkelgen. Zandy, notarius kuәlandyrghan.

         –Týkke týsinsem búiyrmasyn.

         –Qysqasy, býgin bank nesiyesin qaytaratyn kýnderiniz. Eskertip jatqanym aldyn ala. Búdan keshiksenizder nesiyening prosenti kóbeyedi.

         –Qaydaghy bank, qaydaghy nesiye?

         –Sizding kýieuiniz jaqynda pәterin kepildikke qoyyp, bizding bankten eki jylgha nesie alghan. Shetelden kitap shygharamyn dedi me...

         –Qa-lay, ne, ne dediniz?!

         Telefon trupkasy qolynan týsip ketti. Kelesi kýni balalaryn jetektep tórkinine ketip qaldy.

                                                    HHH

         Ýkimet mýshesi myna tosyn janalyqty estigende altyn jalatqan kózәinegin bir kiyip, bir sheship, әbden әbigerge týsti. Quanyshy qoynyna syimay tanys-bilisterinen sýiinshi súraugha asyqty desek, shyndyqtyng kózine shóp salghan sekildi bolarmyz. Ázirge bas jaqqa baryspaghandyghymyz abzal. Solay bolghan kýnde de memleket adamyna onday jeniltek minez jarasa qoya ma. Degenmen jaqsylyqqa ortaqtasa biluding ózi ýlken jetistik.

         Búl qalay? Ábdighany Qosjanov deytin jazushyny búryn-sondy estimepti. Kitaptaryn da oqymaghan. Jәne anau-mynau ótinish aita kelgenderding de tiziminde kezikpegen. Sonda ol ýkimetke kýnimdi salmasyn, ne de bolsa óz mandayymnan kóreyin deytin kertartpa, qasaryspa bireu boldy ma?! Qasaryspalyqtan úpayy týgendelse, kәnikey! Ol minezi memlekettik nagradagha ainalyp jatsa sóz bar ma! Halyqtyng joghyn joqtaghan bolyp, kez kelgen tústa belsendi atanyp, bilegin sybanyp, biyliktegilerge súq sausaghyn shoshaytyp, oppozisiyalyq gazetterge ondy-soldy súhbat berip, al jeme-jemge kelgende jogharghy jaqtaghylar jyly-jyly sóz aityp, әldebir tústan ynghayyn keltirip, qarjy jaghynan kómektesip jiberse sylq etip, osy tyrashtanghandyghynan aurugha shaldyqqandyghyn aragha tyqpalap, ýnin óshiretin toptaghylar arasynan da Ábdighanidyng aty-jónin úshyrastyra almady. Búl kim sonda?! Eki-ýsh qalada ýi-jayy bar, kottedji bar, dýniyeni shashyp-tógip jýrgen bireu boldy ma? Dýniyege belshesinen batqandar keremet  shygharma tudyra ala ma?

         Mine, seniniz, senbeniz, qazaq jazushysynyng Bayqonyr kosmodromy, kosmodrom manyndaghy Qorqyt kesenesi, sol ónirdegi qazaqtardyng tynys-tirshiligi, olardyng órkeniyetke talpynghan is-әreketi, psihologiyalyq ahualy, qysqasy jana tipti keyipker somdaghan eki jýz bettik shaghyn romany «men, men, týbi әlemdi biyleymin» degen keybir atyshuly qalamgerlerdi shang qaptyryp,  «Buker» syilyghyna ie bolyp otyr! Kitap aghylshyn tilinde jariyalanghan. Al әdebiyet salasyndaghy múnday qomaqty syilyq búryn-sondy  qazaq qalamgerlerine búiyrmaghan. Túnghysh. Túnghysh syilyqtyng iyesi mynaday zamanda qoljazbasyn aghylshyn tiline qalay audartqan? Audartuyn audartar-au, biraq kitapty shetelde qalay bastyrghan? Onyng qarajatyna  shashynyng týgi jetpes. Shashynyng týgi jetkende erteng sol kitap el senimin aqtay ma? Búl netken jýrektilik jәne netken jankeshtilik?!

         Bir qiyny, ýkimet mýshesi sonday adamnyng әli kýnge deyin aty-jónin bilmeytin bolyp shyqty. Parket edendi syqyrlata basyp, kreslosyna kelip jayghasty. Eki qolyn tóbesine qoyyp, shalqalay kerildi. «Buker» syilyghynyng laureaty arqyly kәdimgidey bedel jinamaqshy bolghan әreketine shúghyl kirispekshi edi, sәl irkildi. Ontayly sәt osy. Múnday sәttilikti on-jiyrma jyl ýzdige kýtseng de keziktire almaysyn. Respublikanyng shygharmashylyq újymy ýshin de búl ýlken bedel. Meyli, myng jerden aghylshyn tiline audaryla bersin, ol kitaptyng negizi qazaq tilinde týzildi ghoy, qazaq tilinde jazyldy ghoy. Yaghni, qazaq tilinde jazylghan shygharmanyz órkeniyet kóshine ilikti. Erteng qazaq tilin әlem moyyndaydy. Osy olja alghash ret ýkimet mýshesining auzynan aitylsa, tóbeden týsken keremeting sol bolmas pa?! Bir-eki jinalysta ósip-órkendegenimizdi kóre almaysyzdar, ýnemi ayaqtan shalyp keri tartasyzdar dep shygharmashyl qauymgha da auzyn toltyryp ókpe aitqany bar-dy. Myna oqigha ol olqylyqtyng ornyn da juyp-shayar edi.

«Buker» syilyghyn beretin әtibirli komissiya qorytyndysyn tikeley ýkimetke  habarlaghan. Jarasymdy, mәdeniyetti, әm abyroyly sharua. Býgin ertengilik qol astyndaghylaryn shúghyl shaqyrghan ministr jýzinen shuaq tógilip, kәdimgi adamy keyipte emen-jarqyn kýlip otyryp, syilyq iyesin qalay qabyldau tónireginde keninen pikir alysqan. Álemdik dengeydegi әdeby syilyqtyng jóni bir basqa, biraq búl jyl sayyn qaytalanatyn ýirenshikti dәstýr emes. Aytatyny joq, ekining birine búiyra bermeytin jenis. Sondyqtan ózderi tarapynan da qomaqty jol-joralghy jasaghandary oryndy.

Jauapty azamattargha qúpiya týrde tapsyrmalar jýkteldi. Jýzikting kózinen ótetin, memlekettik qyzmette әbden ysylghan jigitter әzirge ministrsiz búl turaly tiri adamgha jaq ashpau kerektigin, onday ashyqauyzdyqtyng kerek deseniz, jyly orynmen qoshtasugha deyin alyp baratyndyghyn jaqsy týsinetin edi. Týk bolmaghanday, tónirek әzirge tym-tyrys.

         Ýkimet mýshesi ornynan úshyp týregeldi. Bir jaghynan úyat qysyp bara jatqandyghyn da jasyra almady. «Buker» syilyghynyng laureaty atanghan qazaq jazushysynyng búghan deyin qazaq tilinde shyqqan birde-bir kitabyn oqymaghan. Avtorymen de tanys-bilistigi joq. Kitabyn oqymasa da bir ótinishimen aldyna kelgende jәrdemdesip jibergen bolsa, eng qúrysa soghan taban tirer edi ghoy.

         Dereu kómekshisine telefon jalghady:–Sender osy... mening abyroyymdy oilaghan bolyp...–Dauys qatqyldana týsti:–Mening qabyldauyma kelgen sol jazushyny san týrli syltaumen qayyryp jibergennen saumysyndar?!

         –Jo-joq, ol kisi sizding qabyldauynyzdy qajetsinbegen.

         –Qalaysha?

         –Ol jaghyn qaydan bileyik.

         –Nege bilmeysinder, bilinder, sender jerding astyndaghyny bilushi edinder ghoy.

         Kómekshisi an-tan: «Myna kisi qyzyq, jana әzirde jayrandap otyryp...»

                                                 HHH

         Týske taqau esik qonyrauy úzaq-úzaq bezildedi. Qyzym shyghar, basqa kim bolushy edi dep, kiyrelendep, eki-ýsh attaghan song baryp, boyyn әzer tiktegen Ábdighany dәlizge bettedi.

Bir qúshaq gýli bar úzyn boyly әdemishe kelgen eki jigit ishke kirgen boyda Ábdighanidyng qúlaghyna әldene dep sybyrlady da:–Jengey qayda, aldymen jengeydi qúttyqtayyq?!– dep tórgi bólmege ozdy.

         –Jengelering bar... bar ghoy jengelerin.–Kózderi jaynandaghan Ábdighany ne kýlerin, ne jylaryn  bilmedi.

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2173
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2575
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2461
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672