Seysenbi, 19 Qazan 2021
Alashorda 10590 1 pikir 8 Qantar, 2015 saghat 12:09

TEMIRBEK JÝRGENOVTING ShAPAGhATY

Sóz basy

Temirbek Jýrgenov esimin qúlaghymnyng alghash shaluy qarttardyng aituynan edi, ýige kelip atammen qauqyldasyp ketetin. «E, ol keyin halyq jauy bop atyldy ghoy» dep ayaqtay-túghyn ol jayyndaghy sózderin. Bes-alty jastaghy maghan ýlkenderding әngimesi úghynyqsyz edi. Áytse de jadymda saqtalghan osy jayttardyng yqpaly bolar, keyin es bilip, qara tanityn dәrejege jetken jasóspirim shaghymda-aq el auzynan tastamay jii aita beretin «Narkom Temirbek Jýrgenov» degen kisi turasyndaghy naqty mәlimetterge nazar audaryp, ómirbayanyna, elge jasaghan qyzmetine qatysty derekterge qanygha bastadym. Kózin kórgen belgili adamdardyng gazetterde, kitaptarda jariyalaghan maqalalaryn, estelikterin oqydyq. Túlghalyq bolmysyn tany týstik.

...Ásker qatarynan oralghan song Almatygha jol tarttym. Qúrylysta istedim, zauytta tokari bolyp temir jondym. Sóitip jýrgende baghym janyp, 1983 jyly Respublikalyq estrada-sirk óneri studiyasyndaghy ataqty әnshi Gharifolla Qúrmanghaliyevtyng klasyna qabyldandym. Shong ústaz da osy Temirbek Jýrgenovting esimin jii ataytyn. Basyn shayqap, myqty kisi edi deytin, óner dese ishken asyn jerge qoyatyn deytin. 1984 jyly  óz auzynan estigen myna derekti bayanday keteyin, ardaqty atamyzben ýiinde súhbat qúryp otyrghanda: «Teatrdaghy alghashqy әrtister ishindegi jastauy edim, – degen-di birde. – Sәken Seyfulliyn, Múhtar Áuezov, Temirbek Jýrgenov siyaqty ýlken kisiler bos uaqyttarynda bir jerge qydyrsa ylghy meni de erte jýretin. Karta oinaydy, onan qaldy әngime-dýken qúratyn barghan ýilerinde. Arasynda maghan әn salghyzady. Sondayda Tem-aghan: «Áy, Gharifolla, «Qyz Jibekti aitshy» deytin. Bastay jónelem. «Jo – o – oq , anausyn ait, anausyn ait» deydi. «Anausyn ait» dep otyrghany «Qyz Jibektin» búrmalanghan anayylau shaghyn varianty bar-dy. Búrynghy jyrshylar kýlki tudyryp, kónil kóteru ýshin sózderin әdeyi ózgertken bilem... Endi soghan kóshem. Jaryqtyq Temirbekter әide kep kýledi. Ishekteri qatyp, tórden esikke sheyin domalap qalatyn...»

Aghalaryna degen kónil týkpirinde jinalyp saqtalghan qimas saghynyshy bolar, әnshi atanyng janaryna jas tolyp, bir sәt ýnsiz qalyp edi sonda.

Gharifolla Qúrmanghaliyev darynynyng jarqyray kórinuindegi, shygharmashylyghyndaghy jana qyrlardyng ashylyp, alash júrtyna keninen tanyluyndaghy sýrleu-soqpaqtyng bastauy – Halyq komissary Temirbek Jýrgenovting tikeley úiytqy boluymen úiymdastyrylghan 1934 jylghy qazaq ónerpazdarynyng túnghysh slyoti edi. Osy slyotte Gharekeng bas bәigeni jenip alghan-tyn.

Estelikten Temirbek Jýrgenovting qarapayymdylyghy, ónerdi asa qadir tútatyndyghy aiqyn andalady.

 

Ónerdi órge tartqan kәtepti qara nar

Men jýrgenovtanushy emespin. Alayda atamekenim Yrghyz ónirinde tuyp-ósken belgili túlgha turasynda shama-sharqymsha az-maz pikir aitudy jón kórdim. Búghan sebep: Astana shәrindegi «Saryarqa» baspasynan (2014 jyl, 580 bet.) shyqqan «Temirbek Jýrgenov» atty enseli enbek. Zertteuler men maqalalar, estelikter, jyr-tolghaular toptastyrylghan eken. Qúrastyrushylar – A.Almatov, B.Myrzabaev. Múnda memleket qayratkeri, Halyq komissary Jýrgenov Temirbek Qaraúlynyng (1898 – 1938) qazaq mәdeniyeti men ónerine qatysty atqarghan qyzmetine baylanysty mәlimetter mol qamtylghan. Endi osy enbekten payymdaghan jayttardy, onda bayandalghan keybir derekterge qatysty óz oiymdy bildirmekpin.

1917 jyly Resey imperiyasy Lenin bastaghan ibilis-bolishevikterding dýley kýshimen janartylyp, Sovet Odaghy degen jana ataumen tariyhqa endi. Biraq múnyng da qazaq ýmit qylghan týbegeyli tәuelsizdigi ýshin esh bayany bola qoymady. Qyzyl ókimet ylanyn saldy. 1928 jyly baylardyng malyn tartyp aldy. 1932 jyly qazaqty adam aitqysyz qyrghyngha úshyratty. Aghayyndy tapqa bólip, el ishine әreke kirgizdi. Joq jaudy izdep әurege týsti. Birqatar túlghalar jat júrt asty. Qaysybireuleri sharasyzdan bolishevikterge moyynúsyndy. Qalay bolghanda da óktem kýshke qyzmet ete jýrip, keler kýnning jaqsylyghynan kýder ýzbey, qazaq júrtynyng  ilim-bilimin, mәdeniyetin kóteru, sanasyn oyatu kerek edi. Endigi jerde azattyqqa shyghar búdan basqa jol, búdan basqa kýsh joq-ty. Mehnaty zor auyr jýk. Búghan kәtepti qara narlar kerek-tin, tolarsaqtan saz keship, toqtamay tartyp shygharar. Mine osy sor zamannyng tar ótkelinde asyl bozdaq Temirbek Jýrgenov – solardyng biregeyi boldy. Búl dәuirding kuәgeri, daryndy akter, әnshi Qúrmanbek Jandarbekov atalghan «Temirbek Jýrgenov» atty jinaqtaghy (qaranyz: 425-bet) «Alghashqy asu» degen maqalasynda bylaysha aighaq beredi: «Temirbek Qaraúlynyng teatrdyng tvorchestvolyq ósuine qanshalyqty kýsh salyp, enbek etkenin sózben aityp jetkizu óte qiyn. Ózining túnghyshyn sýiispenshilikpen quana qarsy alghan әke siyaqty Temirbek Jýrgenov qazaqtyng muzykalyq sahna túnghyshyn da sonday әkelik qamqorlyqpen ayalady. Múnday kónil bólip, sergek qaraghandyq bizge qosymsha kýsh berdi, biz de eselegen jigermen júmys istedik. 1934 jylghy 7 yanvarida biz túnghysh ret Qazaq drama teatrynyng sahnasynan «Ayman-Sholpan» spektaklin kórsettik. T.Jýrgenov qazaq ónerining qanat jangyna qyruar ter tókti. Biz ony qazaq teatrynyng atasy retinde bilemiz. Biz ony Qazaqstandaghy oqu-aghartu isining talmas janashyry retinde bilemiz».  

Ayghaghymyz jalqy emes, zanghar jazushy Ghabit Mýsirepov te bir sózinde býy dep búl pikirdi quattaydy: «Biz Halyq Komissary bop janadan kelgen Temirbek Jýrgenovting asa prinsipshil de, tabandy da jәne isker adam ekenin dereu anghardyq. Menimen әngimelese otyryp, onyng maghan qayta-qayta eskertkeni – bir jyldyng ishinde muzykalyq drama teatryn ashudy dereu qolgha alyp, oghan kómektesuimizdi talap etti. «Qazaqtyng asa bay muzykasy, óleni, tamasha halyq eposy, – dedi Jýrgenov, – bizding ónerimizde óte nashar paydalanylyp kele jatqany, әriyne ashyndyrady» (Qaranyz: Temirbek Jýrgenov. 425-bet).

Ol ózi qolgha alghan osy isinen nәtiyje shyghara bildi. 1936 jyly Mәskeude, tarihta qattalghan, qazaq mәdeniyetining on kýndigin ótkizdi. Oqigha últtyq ónerimizding jana sypatta damuyna bastau boldy. Óitkeni sol sapar halyqtyq muzykamyzdyn, dәstýrimizding negizinde europalyq ýlgige eliktep pishindelgen túnghysh  operamyz – «Qyz Jibek» kórermen, teatr synshylary tarapynan jaqsy baghalandy. Búl – pikir aitugha sebep bolyp otyrghan osy «Temirbek Jýrgenov» atty jinaqta toptastyrylghan zertteulerde, estelikterde jan-jaqty tәptishtelip bayandalghan.

Kitapqa engizilgen «Ómirim mening – ónerim» degen  enbeginde  qazaqtyng alghashqy kәsiby by ónerining negizin qalaushy, Halyq әrtisi Shara Jiyenqúlova: «...Álekedey jalanyp túrghan shaghy Qúrmanbektin! Jap-jas, ótkir, súlu. Kózderi jalt-júlt etedi. Ýni de әsem, – dep әngimeleydi Mәskeude ótken sol aituly on kýndikte oryn alghan qyzyq tosyn jaytty. – Biraq... iә osy joly bir kәdik boldy. Ataqty ariyasy – «Sarymoyyn» әnining negizinde jazylghan:

                                   Ayttym ghoy eregis bir is istetti,

                                   Týbine Tólegenning namys jetti.

                                   Atysta – jekpe-jekte, aidalada,

                                   Tólegen qaytpaytúghyn a-hou, sapar shekti, - ai-ay, – dep erkin kóteretin dauysy qojyraghanday boldy. Qorqyp kettik. Es jiyp ta ýlgermedik, Qúrekeng «a-houdyn» ornyna «ha-ha!» dep qarqyldap kýlmesin be. Orkestr toqtap qala jazdady, toqtamady. Óitkeni Qúrmash muzyka yrghaghyna esh núqsan keltirmey dәlme-dәl aitty. Ekinshi shumaqta taghy kýldi... – dey kelip ol bylay jalghastyrady esteligin, – ... Jýrgenov keldi týtigip. Kele Qúrmanbekke: «Róldi býldirdin, araq iship qúryp qalghansyng ghoy. Joghal kózime kórinbey!» dep aiqaylaghanda, qara jerge qazyqtay qaghyldyq. Áytkenmen syr bermedik, spektaklidi ayaqtau kerek boldy. Onyng qalay jýrgeni, júrttyng qalay qarsy alghany, partiya men ýkimet basshylarynyng riza bolghany – týgeldey gazetterde ertesine-aq jazyldy... Qúrmanbekting keshegi oiyny turaly aitylghan pikirler biz kýtpegen jay edi. Biz týgil, Jýrgenovting ózi tang qalypty. «Pravdada» barsha artister oiynyna taldau jasalynyp, qatty maqtalynyp, al akter Jandarbekov kýlkisi «Bekejanday dala taghysynyng psihologiyasyn asha týsuge kilt boldy» dep jazypty» (Qaranyz: Temirbek Jýrgenov.483-484 better).

Qúrmanbek Jandarbekovtyng oryndauyndaghy Bekejannyng búl ariyasy maghan bala kezden jaqsy tanys-ty. «Sarymoyyn» degen atpen kýitabaqqa jazylghan. Shara әjemiz aitsa aitqanday, әnshining әsirese muzykalyq yrghaqpen qarqyldap kýletin túsy bala meni qatty qyzyqtyratyn. Jii tyndaushy em. Q.Jandarbekovtyng ýni týsirilgen sol kýitabaqty әli kýnge jeke arhiyvimde saqtap kelemin. (Sarymoyyn. Antologiya kazahskoy narodnyy pesni. MONO GOST 5289-80 D-031254 Gr.2.1-00 «Melodiya» Tashkentskiy zavod iym. M.Tashmuhamedova.)

Últtyq mәdeniyetimizdi ózge júrtqa úghyndyruda, naqty bolmysyn kórsetude shynayylyqty ústanu – Temirbek Jýrgenovting basty múraty bolghan. Shara Jiyenqúlova Mәskeudegi sapardan osyghan baylanysty myna jaytty da bayandap ótken: «Úmytpasam, maydyng 21-i bolar. Songhy spektakli. ...men «Shashu» biyin biyleuim kerek. Eki jaghymda eki jigit, altyn tabaqqa qoydyng basyn salyp alyp shyghamyz. Kәdimgi ýiitilgen qúiqaly bas. Jýrgenovting istetip jýrgeni. Sahnadaghy han sarayy da kóz aldaushy butaforiya emes, uyq, shanyraqtary, dódege, basqúrlary – bәri ras. Aq tuyrlyqqa sheyin qoydyng kýzem jýninen basylghan. Búl dekorasiyalar turasynda Moskva gazetterining betinde maqtau sózder az aitylmady», – deydi (Qaranyz: Temirbek Jýrgenov. 486-bet). Áriyne, búl – kóshpeli dәuirdi kórip ósken Temirbek Jýrgenovting últ ónerin, salt-dәstýrin ayalaghan qúrmetinen, sýiispenshiliginen tughan әreket der edik.

Kitaptaghy Ghalymjan Ábsәlamovtyng «Tiri qalghanym Temirbek aghaydyng arqasy...» atty esteligi de óte qúndy dýniye. Ol 1917 jyly Yrghyzdyng Qaraqogha dep atalatyn jerinde dýniyege kelgen eken. Arghy babasy Álim-Shómenge asa bedeldi bi, sardar, qazaqtyng ataqty shonjarlarynyng biri – Almat Tobabergenúly (1804 – 1892). Arhivtik qújattardyng derekteri boyynsha, Kenesaryny han kóteruge qatysqan tarihy ýlken túlgha. Alshyn Shómekey ruynyng Bozghúl taypasy Shobdar atalyghynan. Shobdardan – Qalaq. Qalaqtan – Álibek, Arystan. Álibekten – Kiyikbay batyr. Kiyikbaydan – Tobabergen, Qojas, Babas, Aydos, Sýgirtay. Tobabergennen – Almat, Almattan – Samyrat (1845 – 1922), Tóremúrat, Qosmúrat, Maqan, Pirmaqan. Tóremúrattan – Ábsәlam, Ábsәlamnan – osy Ghalymjan. 1931 jyldan bastap onyng qiynshylyqqa toly ómir joly bastalady. Bay-bolystyng balasy dep aghasy Fayzollany oqudan shygharady. Sonan búlar Shalqardan poezdgha otyryp, Ózbekstanda qyzmette jýrgen Temirbekke keledi. Búryn auyldary aralas-qúralas bolghan hәm naghashy-jiyendigi bar eken. Búdan ilgerilekte Tashkentegi oquynan Yrghyzgha demalysqa oralghanda  bala Ghalymjangha qaghaz, qalam әkep beretin kórinedi. Búl saparyn aqsaqal býy dep bayandaydy: «...Ózbekstannyng Narkomprosyn basqaratyn Temirbek aghaydyng ýiin tauyp alyp jolyqtyq.

            – Ghalymjan, qayda oqyghyng keledi? – dep súrady Temirbek agha.

            – Matematik bolghym keledi, – dedim men.

            – Qazaqta matematik kóp, sen dombyra tartudy bilesing ghoy, muzyka uchiliyshesinde skripka aspabynda oinaudy ýiretetin oqu bar, soghan oqisyn, – dedi aghay» (Qaranyz: Temirbek Jýrgenov. 412-bet). Sonymen T.Jýrgenov ózin saghalaghan Ghalymjandy osylaysha Tashkenttegi muzyka uchiliyshesine skripka bólimine týsiredi. Bauyry Fayzollany Mәskeude kino operatorlaryn dayarlaytyn oqugha jiberedi. (Búl – keyin qazaq ónerindegi túnghysh kino operatory bop tarihta qalghan Fayzolla Ábsәlamov edi). Biraq T.Jýrgenov Qazaqstandaghy qyzmetine taghayyndalghan song kóp úzamay Ghalymjandy Almaty muzyka uchiliyshesine auystyryp alady. Aqsaqal osy tústaghy balang kezenin bylay dep eske alady: «Almatydaghy muzyka uchiliyshesinining skripka klasynda oqy jýrip, 70 adamdyq dombyra orkestrining qúramynda 6-7 bala (4 qazaq, 1 tatar, 2 úighyr) repetisiyalargha qatysyp jýrdik. Ahmet aghay (Júbanov.-B.K.) muzyka tarihynan sabaq berdi. Ghanbar Medetov degen kýishi men bizding Abyl aghay (A.Mahanov) esimde, kópshiligining at-esimderin úmyttym. Temirbek agha bizderge, balalargha arnayy kostumder tiktirdi, Mәskeude ótetin 1936 jylghy 10 kýndik qarsanynda. ...tanertengi 9-dan damylsyz repetisiyalar bolyp jýrdi. Temirbek agha sol repetisiyalargha jii kelip qatysatyn. Opera teatry «Qyz Jibek» operasymen bardy. ...Ýlken teatrdaghy lojada otyrghan IY.Stalin men onyng sol jaghynda 3-4 adamnan keyin Temirbek agha otyrdy. Konsertter zor anshlagpen ótti», – deydi (Qaranyz: Temirbek Jýrgenov. 411-414 better).

Ghalymjan Temirbek Jýrgenov qamaugha alynghan son, tuysy delinip oqudan shygharylyp, qanghyp qalady. Alayda әkesi ýshin balasy jauap bermeydi degen núsqaudyng yqpalymen uchiliyshege qayta alynyp, 1938 jyly skripka bólimin ýzdik bitiredi. Ayta keteyik, auyzgha ilinip otyrghan janaghy Abyl degen kisi dombyrany óte sheber tartqan. Ghalymjannyng nemere aghasy, olar Almattyng Maqan, Tóremúrat degen balalarynan óredi. Týsinikti bolu ýshin jogharyda taratqan atalyq shejireni qaranyz. Abyl da – stalindik repressiyanyng jazyqsyz qúrbany. Akademiyk, súnghyla túlgha Ahmet Júbanov ózining jazghan enbekterinde onyng esimin «eleusizdeu týrde» әldeneshe ret atap ótedi.

Ghalymjan aqsaqaldyng shyrghalang joly múnymen bitpeydi. 1939 jyly qyzyl әsker qataryna alynady. 1941 jyly búlardyng armiyasy Brest-Litovskining týbinde nemisterding qorshauynda qalyp, tútqyngha týsedi. Óte qiyn jaghdaylardy basynan ótkeredi. Germaniya týrmedegi aziyalyqtardan jasaqtalghan desanttar tobyn dayarlaudy qolgha alady. Múny býy dep bayandaydy Ghalymjan aqsaqaldyng ózi: «Áli bar qazaq, ózbek, qyrghyz, týrkimenderdi alyp, ishinen 75 adamdy tandap aldy. Olardy shaghyn toptargha bólip, Qazaqstangha desant etip týsiruge әzirley bastady. Bizding toptyng basshysy avstriyalyq nemis ofiyseri edi, orys tilin biletin, ózi pianino, royalida jaqsy oinaytyn. Men bolsam skripka tartam, ekeuimizdi muzyka óneri tanystyrdy, tabystyrdy desem de bolady. Ekeumiz jaqsy týsinistik, maghan skripka berip tarttyratyn.  Kóp oilanyp, әlgi basshyma ótinish aittym. «Men skripachpyn, meni desantqa jibermey, skripkanyng oquyna jiberiniz», – dedim. 2-3 aidan song әlgi dosym «3 saghattyng ishinde kiyinip dayyn túr» dep, Berlinnen kelgen ofiyserge ertip jiberdi. Barghan song 10 kýn skripka tartyp, dayyndalyp, ekzamen tapsyrdym. Meni alman әskeri qatarynan shygharyp, «otansyz» degen pasport berip, Berlin konservatoriyasynyng skripka klasyna oqugha iliktim» (Qaranyz: Temirbek Jýrgenov. 413-bet).

Ghalymjan aqsaqal búnda úzaq bola almaydy, 1943 jyly oquyn Vena konservatoriyasynda jalghastyrady. 1944 jyldyng sonynda búl jerge sovet әskeri taqaghanda amalsyzdan Munhenge ketedi. Onda Braunshvayd orkestrine júmysqa ornalasady. Keyin Baden-Badendegi 100 adamdyq orkestrge auysady. 1947 jyly Mústafa Shoqaydyng zayyby Mariya Yakovlevnagha hat jazady. Ol kisi Ghalymjan aqsaqalgha Parij konservatoriyasyna auysuyna qol úshyn beredi. 1948-1950 jyldary osy oqu ornynda bilim alyp, skripka klasyn tәmamdap shyghady. Múnan song da qiynshylyqtargha kezdesedi. Parijdegi Týrkiya konsuldyghy elshisinin: «Úlym, sening asylyng – týrik. Stambulgha barghanyng dúrys, ol sening Otanyng bolady. Júmys tabugha da qolayly», – degen aqylyna den qoyady. Mariya Yakovlevna da búl sózdi maqúldap, Ankara kemesine biylet alyp beredi. Týrkiyagha kelgensin Álim Almat degen atpen pasport iyelenedi. Stambul shәrindegi simfoniyalyq orkestrge muzykant bolyp qabyldanady. 1952 jyly millәti –  qyrym tatar Edil degen qyzgha ýilenedi, odan eki úl sýiedi. Jetimdik kórsetpey tәrbiyelegen Tóremúrat atasynyng qúrmetine Tóre, Múrat degen esimder qoyady perzentterine. Jamaghaty 2005 jyly ómirden ozady. Ghalymjan aqsaqal 1975 jyldan zeynetker eken. Ghúmyrynyng auyrpalyqtargha toly kezenin bayanday otyryp, әngimesin býy dep ayaqtaydy: «Qolymnan kelgeninshe Mústafa Shoqaydyng basyna qoyylatyn eskertkishke qarjylay kómek berdim. ...Mariya Yakovlevna anamyzdyng qaytys bolar aldynda aitqan: «Qazaqstangha, Týrkistangha Mústafa Shoqay turaly bar shyndyqty aityp ber», – degen amanatyn oryndap, Yrghyzdaghy muzey qyzmetkerine aityp berdim. (1992 jyly, kýz aiynda.-B.K.) Keyin Mústafa Shoqaydyng mashinkasyn, qalamy men siya sauytyn, «Yash Turkestan» redaksiyasynyng ýsh mórin, Mariya Yakovlevnanyng ózime jazghan hattaryn jәne birqatar fotosuretterdi búryn Fransiya elshiliginde qyzmet istegen Baqyt Sadyqova esimdi qyzym arqyly qazaq eline jetkizdim. 60  jyldan song (1992 jyly, kýz aiynda.-B.K.) kindik qanym tamghan Yrghyzdaghy tuystarym Rahy Mahanovtyng (Abyl aghaydyng tughan inisi) otbasynda 1 apta boldym. ...Mening tiri qalghanym, tiri jýrgenim Temirbek aghaydyng arqasy» (Qaranyz: Temirbek Jýrgenov. 414-bet).

 Aqiqatynda Ghalymjan aqsaqal tek aman qalmaghan, Temirbek Jýrgenovting kóregendigi shyndyqqa ainalyp, keyin ol dýniyejýzilik skripkashylar bayqauynda Týrkiya memleketining atynan shyghyp, bas jýldege ie bolghan.

Ghalymjan aqsaqaldyng estelgi – Temirbek hәm Týrkistan  legiony turasynda ózindik sony derekter beruimen asa baghaly. Enbekting shyrayyn keltirip, bәsin odan sayyn biyiktetip túr. Qarttyng әngimesine bógelinkireuimizding sebebi atalghan «Temirbek Jýrgenov» atty búl kitap oqyrmangha tegis jetpeydi. Myng jarym dana. Meniki estelikting úzyn-yrghasynan basylym arqyly az-maz bolsa da kópshilikti habardar qylu-dy.         

Astana qalasyndaghy «Saryarqa» baspasynan jaryq kórgen «Temirbek Jýrgenov» atty búl kitap (2014 jyl, 580-bet) qazaq óneri men oqu aghartu tarihyna baylanysty mol aqparat beredi. Tanymdy keneytedi. 

 

 «Biz ony Qazaqstandaghy oqu-aghartu isining talmas janashyry retinde bilemiz»   

Temirbek Jýrgenov – tek óner salasyna ghana emes, bilim beru isin órkendetuge de zor qyzmet qylghan ýlken túlgha. Onyng «Gody raboty Kazahskogo vysshego pedagogicheskogo instituta» (Tashkent, 1928 g.), «Za likvidasii nedochetov v rabote shkole» (Bolishevik Kazahstana, 1935, №4), «Zadachy shkol Kazahstana v novom uchebnom godu» (Bolishevik Kazahstana, 1935, №9), –  tize berse kóp-aq, –  osynday mәni ýlken t.b. enbekteri búghan naqty dәlel. Sózimizdi «Temirbek Jýrgenov» atty kitaptaghy myna ghylymy zertteuler de bekite týsedi, bylay delingen onda: «T.Jurgenov osoboe vnimanie udelyal stroiytelistvu shkol. Etot vopros on staralsya reshiti za schet budjeta y predpriyatiy, kolhozov. ...S 1933 po 1939 gg. praviytelistvom bylo napravleno na stroiytelistvo shkol v jivotnovodcheskih rayon 113106,5 tys. rubley, na kotoryh bylo postroeno 2614 shkol. V 1936 godu v Alma-Atinskoy oblasty silamy trudyashihsya bylo postroeno 550 shkol. V 148 rayonah Kazahstana 936 novyh shkol na 87915 uchebnyh mest y pristroeno 427 klassnyh komnat na 19735 uchebnyh mest. Planom na 1936 – 1937 uchebnyy god bylo zadumano stroiytelistvo 31 gorodskoy shkoly na 12300 mest, 14 internatov, 46 aulino-seliskih shkol na 7200 uchebnyh mest. Vse eto pozvolyaet govoriti ob aktivnom uchastiy T.Jurgenova v resheniy voprosa stroiytelistva shkol, rasshiyreniy materialino-tehnicheskoy bazy shkolinogo obrazovaniya v respubliyke, – dey kelip mynaday qorytyndy jasaydy, – ...v period raboty Temirbeka Jurgenova na postu Narodnogo komissara prosvesheniya KazASSR s 1933 po 1937 g. pry ego neposredstvennom uchastiy kazahstanskaya sistema narodnogo obrazovaniya za korotkiy srok oformilasi kak edinoe seloe y dostigla bolishih uspehov v svoem razvitiiy. Tak, v 1937 godu v respubliyke naschityvalosi 21 vysshee uchebnoe zavedeniye, 85 tehnikumov, v kotoryh obuchalosi 7369 studentov y 23517 uchashihsya, iz kotoryh kazahov sootvetstvenno 3971 v vuzah y 11355 v tehnikumah. Po respubliyke okolo 1,5 mln chelovek obuchalosi v shkolah, vuzah, na razlichnyh kursah. Osushestviti polnostiu svoy iydey T.Jurgenova ne udalosi, tak kak on byl neobosnovanno repressirovan kak «vrag naroda» (Qaranyz: Temirbek Jýrgenov. 104, 107-better).

Qazaqstannyng oqu aghartu isine Temirbek Jýrgenov basshylyq jasaghan tústa Yrghyz audanyna qarasty Jabasaq aulyna da mektep salynghan. Búl da jogharyda keltirilip otyrghan derek-sandardyng aiqyn bir kuәligi. Osyghan qatysty myna mәlimetti zeynetker Quanysh agha Altynbaev (1943 j.t.) býy dep bayandaghan-dy: «Ákem Ábish Eleusinov 1909 jyly tughan, 1991 jyly dýniyeden ótti. 1937 jyldan 1957  jylgha sheyin el basqarghan adam. Saryqopa, Ýshinshi bes jyldyq, Qaraqay, Jiyrma jyldyq Qazaqstan, Lenin kolhozdarynyng basqarmasy boldy. 1957 jyldan keyin ferma mengerushisi qyzmetin atqardy. Jabasaq ónirining shejiresin jaqsy biletin edi. Ángime qylatyn tarihynyng biri – Jabasaqtaghy mektep. Ákem: «Jaqsy bilem. O kezde jasym jiyrma beste. Myna mektep Temirbek Jýrgenovting núsqauymen salyndy. Bastauyshqa jobalanghan edi. Qúrylysy 1934 jyly bastaldy. Túrghyzu júmysyna Dosmaghanbet, Qarasaqal Serikbay (taghy bireuining esimin Quanysh agha úmytypty.-B.K.) degen aghash sheberleri basshylyq etti. Qostanaydyng Amanqaraghay atalatyn ormandy jerinen dayyndap, tasydy bórenelerdi. Qúrylysqa elding adamdary da júmyldy», – deytin. Búl bilim ornynda sauat ashqan Baynazarov Aydarhan (1929 j.t.), Júmahmetov Tәshtileubay (1932 j.t.), Kenjeghúlova Sәlima (1932 j.t.) degen agha-apalarymyz sau-sәlemat  jýrip jatyr. Ýsheui de úzaq jyldar múghalim boldy. Múnda men de oqydym. 1961 jyly on jyldyqty  osy mektepten bitirdim. Jýrgenov saldyrghan búl jay 1976 jylgha deyin qyzmet etti. Qúrylysynyng sapalyghynan osy kýnge sheyin jaqsy saqtaluy. Qabyrghalarynyng qalyndyghy bir metr. Ókinishtisi qazir qanyrap, azyp-tozyp  bos túr, qamqorlyqqa alynsa deymin tarihy eskertkish retinde».

Sonau zamanda Temirbek Jýrgenovting eline qylghan qyzmetining birden bir kuәsi, tarihy jәdiger – onyng kindik qany tamghan mekeni Jabasaqtaghy kóne mektepting naqty deregi osynday. 90-jyldary Komsomol audanynda (qazir Áyteke by audany. – B.K.) gazette qyzmette jýrgende, qyzyghushylyqpen osy shejire-jaygha әdeyi at basyn tiregenim bar.

Daryndy akter hәm әnshi Qúrmanbek ata Jandarbekovtyn: «Biz ony Qazaqstandaghy oqu-aghartu isining talmas janashyry retinde bilemiz», – deuining mәnisi sonau búlghaq zamanda T.Jýrgenovting halqyna qylghan osynday jankeshti enbegine tikeley kuә bolghandyghynan edi.    

 

Dausyz aqiqat: Temirbek Jýrgenov Yrghyz uezinde tughan!

«Temirbek Jýrgenov» atty kitaptaghy ghalym R. Sýleymenovtyn, M. Kenjebaevtyn, B. Myrzabaevtyng t.b. zerteushilerding enbekterinde Temirbek Jýrgenovting 1898 jyly Yrghyz uezine qarasty Basyqara qopasy degen qonysta tughany tarihy mәlimettermen, anyqtap aitsaq, Qazaqstan, Resey arhivterindegi qújattar negizinde naqtylanyp bayandalghan. Sonymen qatar, múny onyng osy atalghan mekenge at izin jii salyp, aunap-qunap ketetinin kózi kórgen kuәgerler, Tobabergenúly Almat biyding Týrkiyada túratyn shóberesi Ghalymjan Ábsәlamovtyng (1917 j.t.), Rahmet Jaqypov esimdi qarttyng  (1902 j.t.) estelikteri de bekite týsedi. Temirbekting әkesi Qaranyng 1928 jyly Yrghyzda tәrkilenui kóp jaytty anghartyp  túr. Jamaghaty Dәmesh Ermekova-Jýrgenova Tynyshtyq atty kisige jazghan hatynda da «onyng Otany – Yrghyz» deydi. Qazirgi kez Aqtóbe oblysy Áyteke by audany qaramaghyndaghy  Jabasaq auyldyq okrugine qarasty territoriya aumaghyndaghy Jýrgenovter әuletine qatysty jer-su ataulary, belgiler kýni býginge deyin saqtalghan. Atap aitsaq, Basyqaranyng qopasy delinetin qonys, soghan taqau ornalasqan Temirbekting arghy atasy Jәrimbetten taraytyn Saryqasqalar qorymy. Búghan Shómekeyding osy atalyghyna jatatyn Ýderbay esimdi kisining Biybibatima atty qyzynan tughan, Jýrgenovterge jiyen bolyp keletin aqqúmdyq Baynazarov Aydarhan aqsaqal (1929 j.t.): «Temirbekting babasy Quannyng bәibishesining mýrdesi Jabasaq ónirindegi Tolybay sayy men Qyzyljar sayynyng qiylysqan túsynda Aqsu degen ýlken tóbening basynda, ol jer «Bәibishe qorymy» atalady», – dep taghy bir aighaqty ýstemeleydi.    

«Ay – ortaq, kýn – ortaq, jaqsy – ortaq» degen sóz bar qazaqta. Áytse de osy lepesting tereng maghynasyn úghyna almay jýrgen keybireuler sol túlghagha ortaq boludyng amaly ony óz elimde tudy qylyp, uaghyzdap kórsetu dep týsinedi eken. Osynday jaghdaydyng biri – T.Jýrgenovke qatysty búrmalaular. Songhy jyldary esh dәieksiz ony dýniyege Qyzylorda oblysynda  keldi dep janúshyra ýzdiksiz nasihattauda. Ataq qughan, danq pen daqpyrtqa qúshtarlardyng isi osylay bolyp keletini kózi qaraqty aqyldy adamdargha beseneden belgili jayt. Degenmen týisiksiz búl әreketter Temirbek Jýrgenovting jaryq dýnie esigin Yrghyz dalasynda ashqanyn rastaytyn ózining bayan etuimen tanbalanyp qalghan Qazaqstan, Resey arhivterindegi búltartpas derekterdi eshqashan joqqa shyghara almaydy. «Temirbek Jýrgenov» atty kitapqa engizilgen sol negizgi tarihy qújattardyng (qaranyz: 325, 328-329, 334-335, 341-342, 382-better)  birqataryn atay keteyik:

           a) Moya avtobiografiya;

           ә) Lichnoy listok po uchetu kadrov;

           b) Anketa arestovannogo;

           v) Opredelenie № 4 n – 921021/ 16 Voennaya kollegiya Verhovnogo suda SSSR;

           g) Temirbek Jýrgenovting pasporty.

Atalghan osy qújattardyng bәrisinde Temirbek Jýrgenov dýniyege 1898 jyly Yrghyz uezinde keldi dep týzilgen. Qyzylorda jaqta tudy deytin bireulerding bósteki gói-góilerin aqiy-taqy teristep túr.

 

 Sóz sony

 Jýrgenúly Qara atam mynghyrtyp mal aidapty. Yrghyz jaqtaghy Shómekeyler aitady on myng jylqysy bolypty dep. El ishindegi taghy bir derekter búnyng shýbәsizdigin «Qara qys qystaugha kóshkende jylqysynyng bir bóligin Basyqaranyng qopasyna, endi bir parasyn Qaraqúmgha tastap, qalghanyn Syrdyng boyyna aidap ketedi eken» dep quattay týsedi. Onyng osynsha baylyqty qúrauy az nәrseni azsynbay qadirin bilip jinauynan, úqyptylyghy men ýnemshildiginen, esepti dúrys qúra biletin úiymdastyrushylyq qabiletinen, qiyndyqqa tózimdiliginen, aqyldylyghynan. Alayda sol jer qayysqan maldan esh belgi qalghan joq. Býginderi ol turaly tek tanday qaghyp, bas shayqap, tamsanyp aitylatyn anyz әngime ghana...

Temirbek Jýrgenov atamyzdyng úrpaq ýshin etken qyzmeti tekke ketpepti. Múraty ýzilmepti. Jalghasyn tauypty. Oilasam onyng shapaghatyn tek sol zamandaghylar ghana emes,  berirekte, sovet dәuirinde tughan men de kórippin. Bala kezden radiodan shyrqalatyn Gharifolla Qúrmanghaliyevtyng әnine eltip óstim. Keyin ataqty darynnyng aldynan tәlim aldym. Ol mengertken әn-termelerding nasihaty mening sanamdy oyatyp, sóz ónerin, tarihty  tereng zerdeleuge ýiretti. Kókiregime sәule qúidy. Múnyng sebebi men saldary, taghy da qaytalap aitamyn, Gharifolla Qúrmanghaliyev darynynyng jarqyray kórinuindegi, shygharmashylyghyndaghy jana qyrlardyng ashylyp, alash júrtyna keninen tanyluyndaghy, dәstýrli әn mektebin qalyptaudaghy sýrleu-soqpaqtyng әuelgi bastauy bolghan – memleket qayratkeri, Halyq komissary Temirbek Jýrgenovting tikeley basshylyq etuimen úiymdastyrylghan 1934 jylghy qazaq ónerpazdarynyng túnghysh slyoti edi...

Temirbek ata Jýrgenov tughan últyna qas ýlekten tughan kәtepti qara narday qyzmet etken. Búghan pikirimizding arqauy – «Temirbek Jýrgenov» atty aqiqatqa qúrylghan, deregi mol, tanymy zor enbek naqty aighaq beredi.

Bóribay KÁRTEN,

 Gharifolla Qúrmanghaliyevtyng shәkirti,

qazaq tili men әdebiyeti magistri,

Qazanghap atyndaghy balalar óner mektebining oqytushysy,

Aqtóbe qalasy.

Abay.kz

 

1 pikir