Kýy - qazaqtyng ejelden-aq, múndasy, syrlasy, janserigi. Kýiding ghajaptyghy sol - ómirding mәn-manyzyn úqtyrady. Kýy oigha jeteleydi. Adam bop ómir sýruge, jaqsylyqqa, izgilikke úmtyldyrady. Kýy tyndap, kýidi shyn týsingen pende jamandyqqa barmaydy dep jatady. Sondyqtan da kýy qúdiretti, kiyeli dep eseptelinedi. Dombyra turaly úly ghúlama әl-Faraby enbekterinde:  «Qos ishek adamnyng densaulyghyn jaqsartyp, ómirin úzartady, kýsh-quatyn arttyryp, batyldyqqa baulidy» dep jazyluy jaydan jay bolmasa kerek.

Býgin biz Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen artisi, dәulesker kýishi-kompozitor, «Aqjauyn» memlekettik kameralyq orkestrining kórkemdik jetekshisi әri bas diriyjeri Seken Túrysbekovpen bolghan súhbatymyzdy úsynyp otyrmyz.

- Seken agha, jaqynda Astanada  ótken «Myng kýi» merekelik keshte cizding jetekshiliginizdegi «Aqjauyn» orkestrining  jana shygharmalardy tartu etkenine kuә bolghan edik. Astana qalalyq mәdeniyet  basqarmasynyng úiymdastyruymen ótken biylghy «Myng kýidin» basqa kýy keshterimen salystyrghanda qandayda bir ózgeshelikter boldy ma?

- «Ónerine qarap elin tany» degen. Biz eng aldymen ózimizding últtyq ónerimizdi janghyrtyp, janalap otyruymyz kerek. Kýi, әn siyaqty ruhany qúndylyqtarymyzdy jas úrpaq sanasyna sinire biluge tiyispiz. Batysty býkil әlem nasihattap jatyr. Biz óz ónerimizdi damytsaq, sol arqyly bizding kim ekenimzdi әlem tany bastaydy. Qazaqta bes myng da jeti myng kýy bar dep aitylady. Tynqyldaghannyng bәri kýy emes, ol ózining formasyna kelui, damuy, sol arqyly shynyna shyghuy kerek. Kýiding shyn janashyry, talanttysy bolsa әry qaray ilgerletui, terendetui tiyis.  Mysaly «Aqqudy» Núrghisa aghamyz qanday formagha keltirdi. Arghy jaqtan aitar bolsaq,  Bayjigitting «Aqquyn» alsaq ta sol kýy , biraq, damymay qalghan. Búl 15 ghasyr edi. 18-19 ghasyr - kýiding de, әnning de sharyqtau shegi. Tәttimbet, Qúrmanghazylardyn,  Dina apamyzdyn, Qazanghaptyn,  Dәuletkerey, Sýgirlerding barlyghy osy uaqyttarda ómir sýrgen  adamdar. Biz solardan qalghan asyl múralarymyzdy býgingidey tәuelsiz, óz qolymyz óz auzymyzgha jetken zamanda, óskeleng úrpaqtyng sanasyna siniruge tiyispiz. Sol  maqsatta jaqynda  «Myng kýi» keshine qatystyq. 180 kýishining qatysuymen ótken «Myng kýi» keshinde «Aqjauyn» memlekettik kameralyq orkestri óz qorjyndaghy  jana kýilerin tyndarmandaryna  tartu etti. Keshte kórermender de jyly qabyldady.

- Sizding óz tuyndylarynyzdyng kóbi halyqqa tanymal dengeyge jetti. Mysaly, «Kónil tolqyny», «Aqjauyn» syndy kóptegen kýileriniz ben әnderiniz tyndaushylardyng yqylasyna bólendi. Sizge osynday kýiler shabytpen kele me әlde basqalay әserler arqyly tua ma?

- Ádemi bir әuen keletin bolsa sony ústap qalugha tyrysu kerek. Ol uaqytpen eseptelmeydi. Týn jarymynda kelui mýmkin. Mysaly, Shynghys Aytmatovtyng «Borandy beket» romanyndaghy Nayman ananyng jelmayagha minip, belden bel asyp,  jelip bara jatqan sapary bar. Avtor ol jerde ne aitqysy keldi. Ol ana mәngýrt bolyp qalghan úlyn emes, halyqtyng bolashaghy, taghdyryn izdep bara jatty dep tanydym. Sýitip, sodan alghan tereng әserden tughan kýiding atyn basynda «Shyghys júldyzy» dep qoydym. Shynghys Aytmatovqa arnap. Biraq, «Shyghys júldyzy» degen atpen  kýiimning obrazy ashylmaytyn bolghandyqtan, atyn keyinnen «Aruana» dep ózgerttim.  Kýy Shynghys Aytmatovtyng shygharmasyndaghy Nayman ananyng obrazynan alghan  әserimnen jazyldy. Sol kýy týngi saghat ekide keldi.

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúlynyng qoldauymen Kýlteginning qúlpytasyn Euraziya uniyversiytetine alyp kelip, Preziydent ashylu saltanatyn jasaghan kezde men qatty tolqydym, keremet әserge bólendim. Sodan «Kýltegin» dep kýy jazdym. Orta ghasyrdan arghy zamandaghy әuendi elestetude mýmkin emes qoy. Degenmen, at ýstinde jýrgen, Tonykókting izbasary bolghan, elin, júrtyn syrtqy jaudan aman saqtap qalu ýshin, kýndiz kýlki kórmey, týnde úiqy kórmey, at ýstinde jýrgen batyrdy somdaghym keldi. Sol sәtti shyqqan tuyndymnan keyin, san ghasyrdyng qalqasynda jasyrynyp jatqan asyldarymyzdy janghyrtyp, tarihymyzdy qayta tiriltip otyrghan elimizding kósemine riza boldym. Kýy qay zamanda tusa sol kezenderding ruhany qoregi sekildi bolady. Ertedegi әnderdi onyng ólenine (sózine) qarap kóp el qabyldamay qaluy mýmkin. Al kýide olay emes, audarmany qajet etpeydi,  tek adamda kókirek kóz, qúlaqtyng sanylauy bolsa boldy.

- Siz aitqanday, qazirgi uaqytta kókireginde kózi, qúlaqta sanylauy bar adamdardyng qatary qanshalyqty? Últymyzdyng býgingi adamdary oigha da tilge de shorqaq bolyp barady dep jatady ghoy...

- IYә, qazir kýidi qúlaqpen emes kózben tyndaytyn dengeyge jettik. Neghúrlym jyldam oinasa,  qualap oinasa soghúrlym myqty eken dep oilaytyn boldyq. Kýiding qasiyeti onyng tezdiginde, jyldamdyghynda  emes. Búlay kete berse kýy ózining bolmysynan, tabighatynan, harakterinen aiyrylyp qalady. Dybys adamnyng jýregin terbep, janyna әser etetin, oy salatyn boluy shart. Qazir, Qúdaygha shýkir,  Qazaqstanda orkestrler ýlken qalalar men oblystarda ghana emes, audan, auyldargha deyin bar. Biraq solardyng qorjynynda jana kýiler óte az. Bәri keshegi jauyr bolghan, oryndalyp jýrgen shygharmalar. Óner atauly janalyqpen týlep otyrady. Ony sapaly, jaqsy kýiinde damytu ýshin әrbir óner újymyna izdenis kerek. Sol tynbay izdenisterding arqasynda jaqsy kýiler oinalyp, tamasha tuyndylar dýniyege kelip jatsa adamdardyng sanasyna sәule bolyp qúiylugha bolady...

- Sizding «Kónil tolqyny», «Aq jauyn», «Jazghy qar», «Besik kýii» («Balausa»), «Kýltegin», «Kók bóri», «Daraboz», «Aqjýnis», «Ókinish», «Bozdaq», «Aruana» («Shyghys júldyzy»), «Mәlghajdar»  syndy tyndaushy kónilinen shyqqan kýileriniz bar. Sonday-aq, «Tolghau», «Aqqu sazy», «Erke qusym», «Qonyr qaz», «Shaghala», «Men bir júmbaq adammyn», «Anama», «Tarbaghatay», «Qonyr jel», t.b. әn-kýiler men romanstardyng avtorysyz.  Jalpy ózinizding tuyndylarynyzdy qalay baghalaysyz? Keyde «osy shygharmamnyng myna bir jerin ózgertu kerek edi, tolyq bolmay qalghan eken» degen siyaqty oilar mazalaytyn kezder bola ma?

- Áriyne, ózimning tuyndylarym kónilimnen shyghady. Eng alghashqy «Kónil tolqyny», «Aq jauyn» syndy, «Jazghy qar», «Bozdaq», «Ókinish», «Aqjýnis», «Kók bóri», sybyzghygha arnap jazylghan «Balausa», «Aruana», óz ústazyma arnaghan «Mәlghajdar» degen kýiler jazyldy. Shygharma  bitkennen keyin, óz-ózine qayran qalasyn. Kez kelgen tuyndy jaydan-jay kele salmaydy. Adamnyng jan dýniyesin ýlken arpalysqa salyp, azaptap baryp keledi. Kýimen auyryp, alysyp jatqan uaqytta qatty qinalasyn. Mazang bolmay, jyndanugha shaq qalyp, ýlken tolghanysta, adam aitsa nanghysyz kýige týsesin, sodan ishindeging tolyghymen shyqqan kezde baryp tynysyndy alasyn. Keyin sol arpalyspen shyqqan shygharmandy halyq tyndap, joghary baghalap jatqan kezde «e, dúrys dýnie jazylghan eken-au» dep jenildep qalasyn. Sosyn taghy da jýresing typ-tynysh. Bir kýni  «qúdayyn» ózi týrtedi «ey, oyan» dep. Án de solay. Án jazghanda oghan jenil-jelpi qaramaghanymyz jón. Batystan soqqan «jel» ýdegen sayyn, songhy uaqyttarda muzyka atauly da әuen bolmay bara jatyr. Án men kýy adam janyna jylylyq әkeletin, ruhany shabyt syilaytyn, ómirge qúshtarlyghyndy oyatatyn boluy kerek. Áytpese, qúr aighay nege kerek?!

- Siz kompozitor sonday-aq, oryndaushy retinde de keshegi Tәttimbetterding jolyn jalghastyrushy әri qaray damytushy shertpe kýiding sheberisiz. Shygharmalarynyzda shertpe kýige janalyq әkeldiniz be?

- Men shertpe kýige ýlken saghany qostym. Bizde jii oryndalatyn batys kýilerinde kóbine kishi saghadan qaytyp jatady. «Siy» den qaytady da ary qaray «do», «re»-lerge bara bermeydi. Shertpe kýilerding ortaq ereksheligi onda qaytalau bola bermeydi. Al, batys kýilerinde 60-70 payyzy qaytalaudan túrady. Jogharghy buyn, ortanghy buyn, songhy buyn dep birin-biri qaytalap keledi. Batys kýilerinde ýlgi bolarlyghy, mening oiymsha,   Qúrmanghazynyng «Serperi».

- Ýlken saghany siz shyghardynyz ba?..

- Joq, shyghardym emes, kýilerdi janghyrtyp, ýlken saghagha apardym.

- Ol aitqanynyz oryndy, shertpe kýide ýlken sagha búrynnan bary ras. Mysaly, Áshim Dýnshiúlynyng «Kenes» kýiinde.

- IYә, perne ózi qadau qadau sanauly ghana bolady. Búrynghy uaqytta «qashaghan perne» degen boldy. Qazir ony birde-bir qazaq paydalanbaydy. Ol «do» men «siy»-din, «miy» men «fa»-nyng arasynda. Ol kýiding damuy edi. Ásirese arqa men  shyghys kýilerinde qashaghan perne qoldanylady. Mysaly, Dina apamyzben Ábikenning qúlaq búrauyna qarap otyrsaq, qashaghan pernening búrauyn alady.

- Ádette kýilerdi ýlken jaqtan tókpe kýi, shertpe kýy dep bólip jatamyz. Aytynyzshy, kýy ataulary qansha týrge bólinedi? 

- «Shertpe», «Tókpe» degen attyng ózi - arzan ataular. Ony «naqysty» kýiler, «dauylpaz» kýiler degenimiz dúrys. Kýiding bәri qay týri bolsada shertiledi emes pe? Shertpe dep jýrgenimizdi naqysty kýy dep, batystyng úshqyr kýilerin dauylpaz kýiler dep ataugha tiyispiz. Degenmen, batysta da Dәuletkerey siyaqty kýishilerding kýii de naqysty kýilerge jatady. Bappen oinalady, janyndy terbeydi...  

- Múhtar Áuezovtin «Qazaq ónerindegi en kýrdelisi, eng tolghaulysy, eng syrlysy - ol kýy óneri» deytin bir sózi bar. Biz osy tolghauly, syrly ónerimizdi әlem sahnasyna qalay shygharugha, tanytuymyzgha bolady?

-  Áuen, ýn - úly úghym. Adamzat balasy eng әuelde ýndi tudyrghan deytin sóz bar. Sonau VII-IX ghasyrdaghy Qorqyttyng kýileri býginge jetti. Adamzat balasynda óner retinde eng alghash әuendi tudyrghan delinedi. Ber jaghyndaghy XV ghasyrda Yqylas keledi. Sol Qorqyttyn, Yqylastyng kýileri qandayda bir simfoniyadan artyq bolmasa kem emes. Europada XVI-XVII ghasyrlardan bastalghan. Diriyjer degen bolmaghan. Kompozitor ózi jazady, ózi orkestrmen boyau engizip tiriltip jatty. Biz myna diriyjerlikke últtyq boyau engizuimiz kerek. Diriyjerlik degen Europadan kelgen ghoy. Endi biz solardyng «kýpi kiyip kelgen diriyjerligine shekpen jauyp qaytaruymyz kerek». Yaghni, osyghan últtyq boyau engizuimizge bolady. Kórermenge, tyndaushygha syrtyndy berip túru bizge tәn emes. Ony mimikamen, ymmen-aq, iyghynmen, jay isharalyq kórinistermen jetkizse bolady. Sonyng shetin keshegi Núrghisa jasady. Qajet bolsa halyqqa qarap diriyjerlik ete beredi. Danyqty kýishi sol janalyqty әkeldi. Teris qaramay, ózi oryndap, kórermenge jýzin bere otyryp diriyjerlik jasau eng tiyimdi. Mine, osynyng ózi әlemdik muzykagha bir erekshelik bolyp kiredi degen sóz.

- Sizding sol keshegi Núrghisa aghamyzdyng jolyn jalghastyryp, sahnada kórermenge qarap, kýidi orynday otyryp jasaghan diriyjerliginizdi ótkende Tәuelsizdikke  arnalghan «Myng kýi» keshinen kórdik...

- Biz «Aqjauyn» orkestrimen Qytaygha baryp Beyjinde konsert berdik. Sonda әlemning әr týkpirinen jinalghan muzyka alpauyttarynyng pikirin negizge ala otyryp, Qytay baspasózi «әlemdik muzykanttardyn, diriyjerlerding bәrin kórdik, tyndadyq, biraq, iyghymen, shashymen, mimikasymen, arqasymen diriyjerlik etken muzykantty birinshi ret keziktiruimiz» dep jazypty. «Kónil tolqynyn» qytaylar fortepianoda oinaydy. Kýy Seken Túrysbekovtiki demeydi, Qazaqtyng kýii deydi. Solay kýy arqyly bir jarym milliard halyq Qazaqty moyyndap tanysa, qalghan halyq qayda barady. Búryn orystyng bir úly suretshisi aitqan eken «meni eng birinshi Qytay moyyndasa qalghany eshqayda ketpeydi» dep. On jyldan artyq uaqyttan beri Qytaylar «Aqjauyn» kýiin aua rayy turaly habarda berip kele jatyr.

- Elbasy N.Nazarbaevtyng qoldauymen 2003 jyly 20 tamyzda qazirgi «Aqjauyn» memlekettik kameralyq orkestri qúryldy. Sodan beri orkestrding repertuaryna elimizde búryn sahnada oryndalmaghan nemese el estimegen jana tuyndylar endi me?

- «Aqjauyn» repertuarynda búrynghy zamannnyng ataqty kýishilerining biri, Altaydyng arghy betinde ómir sýrgen, ózi by bolghan  Beysenbi Dónenbayúlynyng «Kenes» atty kýii bar. Beysenbining «Kenesin» orkestrde kirgizu oiymda 20 jyldan búryn bar edi. Óitkeni ol orkestrge súranyp  túrghan kýy bolatyn. Arghy betten kelgen halyq kýii «Búlghyn-susar», Mýkeyding «Qosbasqan», Jantórening «Shalqymasy», «Qonyrqaz», Mәlgajdar Áubakirovtyng «Talasy», Kenjebek Kýmisbekovtyng «Saghynysh sazy», Maghauiya Hamzinnyng «Qosbasary» siyaqty kýiler engen. Búlardyng bәrining ózindik tanbasy aiqyn, boyauy qanyq, tyndaghan adamdy sharshatpaytyn tamasha kýiler.

- Shygharmashylyghynyzdaghy songhy janalyqtardyng biri jana tuyndynyz «Mәngilik el» atty kýiiniz turaly aityp berseniz. 

- «Mәngilik el» turaly aitatyn bolsaq, mәngilik el bolsaq degen, osy tәuelsizdigimiz bayandy bolsa eken degen tilek. Osy elimdi tynysh qylsa dep jaratushydan bir qoldau súrau. Qazaqstannyng úlan qayyr ólkesi Altay men Atyraudyng arasyn, óz tizginimiz ózimizde, bir el bolsaq dep bizding babalarymyz aq nayzanyng úshymen, aq bilekting kýshimen qorghap qalghan. Sonday oilardy siniru bar atalghan shygharmada. Kýy Altay jaqtaghy Qazaqtardyng «Qara jorgha» degen kýiining mәnerimen bastalady. Negizi sol «Qara jorgha» degen kýy jaqsy bastalghan da damymay qalghan, tolyqqandy kýy emes edi. Sodan ary qaray auqymyn keneytkim keldi. Qazaqtyng jeri Atyrau men Altay dep otyrmyz ghoy. «Qara jorghanyn» sarynymen bastalghan kýy batys jaqtaghy kýy yrghaghynna úlasady. Basy Altay jaqtaghy әuenderdi әkeledi de Atyraugha qaray kóshemiz. Qysqasy Qúrmanghazynyng stiyline jaqyndaydy, sonymen tútasady.  

- Osy «Mәngilik el» atty kýiinizding tuuyna ne әser etti?

- Qazaqstandyq joldyng ortaq maqsaty, mýddesi, bolashaghy qanday qorytyndymen týiindeletinin, eng bastysy qanday el qúrumen tiyanaqtalatynyn jan-jaqty, dialektikalyq qisynmen ashyp berdi, el tarihyndaghy biz ayaq basatyn jana dәuirding kemel kelbetin somdady. N.Nazarbaev:  «Qoghamda «Qazaq elining últtyq iydeyasy qanday boluy kerek?» degen saual jii talqygha týsetinin kórip jýr­min. Biz ýshin bolashaghymyzgha baghdar etetin, últty úiystyryp, úly maqsattargha jete­­leytin iydeya bar. Ol -  Mәngilik El iydeyasy» degenin bilesizder.

Qay memleket bolmasyn ózining úrpaghynyn, Otanynyng bolashaghy mәngilik bolghanyn qalaydy. Janaghy Elbasynyng Joldauda aitqan «Mәngilik El» iydeyasy da osy  kýiding jaryqqa shyghuyna әser etti. Mysaly, әnshiler, kýishiler Elbasyna arnap әn, kýy shygharyp jatsa teris emes shyghar. Búl kýy Elbasynyng oiyna, iydeyasyna qoldaushy bolu, bir jaghyna shyqqyng kelip, sýieu bolsa eken degen izgi niyetterden tuyndady. «Mәngilik El» iydeyasy  - aldaghy bolashaqtan kýtken ýlken ýmit. Tәuelsizdigimiz bayandy, eldigimiz mәngi, qoghamymyz tynysh bolsa eken degen asyl arman.

Ayta ketu kerek, búl keremet iydeyany qoldauyma taghy birneshe sebepter bar. Mysaly, mening «Aqjauyn» degen orkestr qúram degen oiymda joq edi. 28 jasymda Qazaqstannnyng «Lenin komsomoly» syilyghyn aldym, 31 jasymda jeke dombyramen-aq respublikagha enbegi sinirgen әrtis degen ataqty aldym.

Elbasymen bir kezdeskenimde «Seken óz orkestrindi qúrsang qaytedi?» degen iydeyany berdi. Sodan men Elbasynyng búl úsynysyn maqúl kórdim. Sóitip keyin «Aqjauyn» orkestri dýniyege keldi dese artyq aitqandyq emes.  Újymymmen  Astanagha kóship  keluime taghy da Núrsúltan Ábishúly sebepker bolghan bolatyn.

 Marqúm, talantty akter Qúdaybergen Súltanbaev ózining jeke teatryn ashsam degen oimen talpyna jýrip, kóp asulardan assa da, armany oryndalmay ketti. Al mening jeke Memlekettik kameralyq orkestr qúruyma birinshi Alla, ekinshi Elbasynyng erekshe qoldap, demeuimen múratym oryndaldy der edim. Sondyqtan, ónerding qadirin bilip, bizdi baghalap, ózine bir emes, birneshe ret qol úshyn bergen adamnyng úzaq múratty kóksep, kótergen iydeyasyn qalaysha qoldamasqa, qalaysha sodan әserlenbeske?!

Súhbattasqan Beysen Súltanúly.

(Túpnúsqadaghy taqyryp: «Jana kýiimning jaryqqa shyghuyna Elbasynyng «Mәngilik El» iydeyasy әser etti - Seken Túrysbekov»

Derekkóz: http://www.inform.kz/kaz/article/2734561)

Abay.kz