Júma, 9 Mausym 2023
Qogham 7226 0 pikir 21 Mamyr, 2014 saghat 12:23

AGhAYYNGhA «ORAL» DEY ME, «JOGhAL» DEY ME?

Keshe ghana Parlamentte Mәjilisting әleumettik jәne mәdeny damu komiytetining otyrysy ótti. Ekonomika jәne budjetti josparlau viyse-ministri Mәdina Ábilqasymova «oralmandardyng 70 payyzynda joghary bilim joq», «tәuelsizikten beri oralghandardyng sany bir milliongha jetken joq»  dep «sýiinshilegendey» boldy. Osyghan oray Mәjilis deputaty Baqytbek Smaghúldyng pikirin bilgen edik.

–  Minberden sóilegen viyse-ministrlerding birde bireui  qazaqsha sóilegen joq. Adamda bir jan jyluy, jýrek jyluy boluy kerek emes pe? Men qazaq kóshi, oralman mәselesi turaly sóilegen viyse-ministrlerding bireuinen de onday jylulyqty kóre alghan joqpyn.  Esesine oralmandargha «Otanyna oral» dep emes, «Atamekeninnen ary joghal» dep túrghanday sezildi. Anasynyng aq sýtin emgen úrpaqtyng memlekettik tildi ayaq asty etuge qanday qaqysy bar?! Ózge tilde sóilep, jat pighyl tanytsa, qay qazaqty Otangha kóshirip әkele qoymaqshy. Memleket taghdyry talqygha týsip jatqan osynday sәtte sheneunikter samarqaulyq tanytyp otyrghan synayly.

Ózderiniz bilesizder,  RF Preziydenti Putin qyrymdyqtagha bir-aq kýnde orys azamattyghyn bere saldy. Bizding zanymyz bylay edi, kimsin, qaydansyn, ne istegensing degen joq. El taghdyry talqygha týsken qazirgidey uaqytta bizge de dәl osynday sheshim qabyldau qajet. Memleket tútastyghyn, memleket mýddesin oilasaq, sonday qadam jasau kerekpiz. Ol Qytaydan kele me, Mongholiyadan kele me? Qazaq bolsa boldy. Ana qújatty, myna qújatty talap etip otyratyn uaqyt emes búl.

Kezinde «Mongholiyadan kelgen qazaqtardyng 98 payyzy bilimsiz» dep aidy aspannan shygharghan Qabylsayat Ábishevting «ótirigi» de úzaqqa barghan joq.  Oghan da óz pikirimizdi aitqanbyz.

Asyly, Kóshi-qon mәselesi parlamentte talqylanghan sәtte oralman úiymdarynyng ókilderi, jastar parlamentte otyruy kerek edi. Talqygha qatysuy kerek edi. Biraq keshegi otyrysta olardyng birde-biri bolghan joq.

Ayta ketetin bir mәsele, jaqynda Mongholiya Qazaq jastary qoghamynyng tóraghasy Janbolat degen jigit keldi. Beker kelgen joq. Eli men jerining jaghdayyn aitty. Biz solarmen tyghyz qarym-qatynasta júmys jasau kerekpiz. Qytayda bolyp jatqan jaghdaylardy kýndelikti estip-bilip otyrmyz. Ekonomikalyq qarym-qatynasymyz óte joghary dengeyde damy bastaghan qazirgi kezende Qytaydaghy aghayyndardyng da kóshine eshqanday tosqauyl bolmauy tiyis.

Abai.kz

0 pikir