Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Ádebiyet 21910 3 pikir 26 Mamyr, 2014 saghat 14:32

Jiydebay. Hәkim Abaydyng auylyna sayahat (fotoreportaj)

Qazaqtyng talay úly túlghalary dýnie esigin ashqan Semey ónirine ayaghymyz tiygen son, babamyz Abaydyng múrajaygha ainalghan Jiydebaydaghy qonysyna soghyp ketudi azamattyq paryz sanaghandyqtan, kóp oilanbay jolgha shyqtyq.

Úzaq joldaghy biraz tarihy oryndargha da baghytymyzdy búryp otyrdyq. Onyng ýstine, osynau keng dalanyng әsem tabighat kórinisterin kópshilikpen bólispeuge taghy bolmady.

Kezekti fotoreportajymyz Jiydebaygha júmysbastylyghy sebepti jete almay jýrgen nemese joly týspey qoyghan elimizdin, jalpy alatyn bolsaq, býkil әlem qazaqtarynyng bir paydasyna jaraydy degen senimdemiz.

Olay bolsa, ynghaylanyp otyrynyz. Biz sizderdi Semey qalasynan 185 shaqyrym jerde ornalasqan hәkim Abaydyng Jiydebaydaghy ata qonysyna ertip aparamyz.

1. Sóitip, kýn besinge tayaghanda bizder darqan dalanyng qúshaghyna enip kettik. Negizgi baghytymyz - Jiydebay. Niyetimiz - úly Abay jayynda tyng maghlúmat jinau, Ospan qaytys bolghan song túraqty qystau etken berekeli mekendi óz kózimizben kóru hәm babalarymyzdy eske alyp, olardyng әruaghyna dúgha baghyshtau.

2. Týrki dýniyesinen amanat arqalap jetken Shynghystau ónirinin auasy da, syldyray aqqan balday tәtti búlaqtary da, iyisi múryn jarghan jusany da adam balasynyng kókiregin núrlandyrmay qoymaydy eken.

3. Kýshikbay batyrgha arnap qoyylghan eskertkish anadaydan kózding jauyn alady. Kýshikbay - Uaq ruynan shyqqan, jastayynan tu ústap, túlpar minip jaugha shapqan erjýrek batyrlardyng biri. Dәl osy jerde talay jolaushylardyng shólin basqan, tipti qysta da qatpaytyn shynyday móldir búlaq aghyp jatyr.

4. Monumentting jalpy pishini dulyghanyng sipatyn bildiredi. Kýshikbay batyr jasy 20-dan asqanda osy jerde (batyrlyghymen de, aqyldylyghymen de erte kózge týsken) jau qolynan qaza tapqan eken.

5. Talay syrdy býgip jatqan Shynghystaudyng keng dalasy úshqan qústyng qanatyn taldyrmay qoymaydy.

6. Syrt Qasqabúlaq degen jerde hәkim Abay atamyzgha arnap mәrmәr tastan eskertkish qoyylghan eken. Danyshpan babamyzdyng tughan jeri osy aimaq.

 

7. Jaylaudyng shóbi shýigin, suy taza. Ásirese tórt týlik malgha óte qolayly jer.

8. Jaqyndaghan sayyn tynyshyn ketirdim be, jylqylar ýrkip qashty.

9. Ary qaray qozghaldyq. Semey-Qarauyl tas joly.

 

 

 

10. Enlik pen Kebekke qoyylghan eskertkish kesenege kelip jettik. Shәkerim babamyzdyng "Jazyqsyz jaza" dastanyna arqau bolghan eki ghashyqtyng kesenesi Eraly jaylauynyng shyghys jaghynda ornalasqan.

11. Tarih betterinde qalghan derekterge sýiensek, eki jastyng mahabbatyna meyirimsizdikpen qaraghan el basshylary búl ekeuin at qúiryghyna baylap óltirgen.

12. Tarihy qúndy, shejirege toly Shynghystauday úlanghayyr dalanyng tabighaty kez kelgen qazaqtyng kónilin әldiylep, jýregin terbetip әketetinine tittey de kýmәnim joq.

 

 

 

 

 

 

13. Uaqytymyzdyng az bolghandyghy sebepti qazaqtyng zanghar jazushysy Múhtar Áuezovting tuyp-ósken ólkesi Bórilige sogha almay kettik. Amandyq bolsa sol ónirge arnayy kelu niyette joq emes. Áriyne, búl óz aldyna ýlken júmys bolar edi.

14. Enlik pen Kebek batyr jasyrynyp tyghylghan ýngir tasqa da jolymyz týsti. Kózben kóruge asyqtyq.

 

15. Osy jerde qos ghashyqtar auyl adamdarynan tyghylghan eken.

16. Kelgen-ketken keybir jolaushylar ýngirding ishi-syrtyna oilaryna kelgenin jazyp, әbden býldirip ketken. Onday mәdeniyetsizderdi qaskóiler dep te ataydy.

 

17. Áne-mine degenshe, Jiydebaygha da jettik.

 

18. Alystan hәkim Abay (Ibrohiym) men Shәkerimning keseneleri kórindi. Ýige kirmesten búryn eng әueli sonda soghyp ótudi jón sanadyq.

19. Kesenelerge barar joldyng ong jaghynda ornalasqan tastaghy jazulargha kózimiz týsti. Sóitsek, búl jerde hәkim Abaydyng ardaqty әjesi Zere, ayauly anasy Úljan, aghasy Qúdayberdi (Shәkerimning әkesi), sonymen qatar Qúnanbay auylynyng balalaryn bilim nәrimen susyndatqan Ghabithan molda jәne jalshy Shәukimbay da osy aragha jerlengen bolyp shyqty.

20. Qúday taghala jatqan jerlerin jayly qylsyn.

 

21. Danyshpan Abay atamyz 8 jasynan tatardan shyqqan osy Ghabiytqan moldadan oqyghany turaly derek bar. Molda 1932 jyly asharshylyqtan kóz júmady da, Jiydebayda jerlenedi.

22. Shәkerimning suretin úzaq jyl boyy qoynynda jasyryp jýrgen Shәukimbay (Shәuken) Baqtybayúly osy jerde jerlengen. Ospan erekshe syilap ótken adam. Otynshy-sushy bolghan kisi.

23. Ong jaqtaghy kesenede babamyz Abay men onyng jomart, kisige adal inisi Ospan Qúnanbayúly jatyr. Sol jaqtaghy kesenede qajy Shәkerim men onyng úly Ahat babamyz jerlengen.

24. Úly aqynnyng 150 jyl tolghan toyy qarsanynda salynghan ghibadat ýii.

25. Meshitting ishi salqyn. Terezesi joq, jaryq tóbeden týsip túrady. Erekshe sәuletimen este qaldy.

26. Odan keyin kesenelerge baghyt aldyq.

27. "Adamzat - býgin adam, erteng - topyraq, Býgingi ómir jarqyldap aldar biraq",- dep jyrlaghan danyshpan aqyn Abay (Ibrohiym) Qúnanbayúly osy jerde jerlengen.

28. Kenes ýkimetining tarapynan qajy atamyzgha "halyq jauy" degen jala jabyldy. Jauyzdar Shәkerimdi atyp, denesin Baqanastaghy qúr qúdyqqa laqtyryp kete barghan. Ókinishke qaray, әli de bolsa shýrippeni NKVD-nyng qaysy bir qyzmetkeri basqany belgisiz bolyp keledi. Yaghny әr týrli núsqalar bar. Keyin balasy Ahat Shәkerimúly әkesin osynda әkep jerlegen.

29. 2007 jyly boy kótergen qonaq ýi. 2008 jyly túsauy kesilse de, qoldanysqa berilmey keledi eken. Biyl qayta jóndeu júmystary jýrgizilip bastaghanyn bayqadyq.

30. Abay atamyzdyng ómiri men shygharmashylyghynan birtalay maghlúmat beretin, bagha jetpeytin ýlken ýy - osy. Kezinde berekesi tasyghan qarashanyraq bolghan desek te, әsirelep aitqanymyz emes. Uaqyttyng ótuimen múrajaygha ainaldy.

 

31. Ýige kirgen boyda osy portret kózimizge ottay basyldy. 1994 jyly kenep, mayly boyaumen salynghan. Avtory A. Keniyg.

32. Búl - as ýi. Talay qonaqtar osy jerden dәm tatqan. Terezesi shyghysqa qaraghan bólmening ishi keng әri salqyn.

33. Sizderding nazarlarynyzda - qazanaspa. Búl ýige qonaqtar kóp kelgen. Ony bylay qoyghanda, etti únatpaytyn qazaq joq. Sol sebepti ýlken qazannyng orny erekshe bolghan.

34. Tarihy jәdigerlerding qataryna kirgizilgen aq dastarhan.

35. Jatyp tynyghugha arnalghan aghash tósek degen dýnie osynday bolady. Bayqasanyzdar, sýiekpen bezendirilgen. Qabyrghadaghy týskiyiz de qúndy jәdigerler qataryna jatady. Ol kóbinese tósek túsyna ústalatyn bolghan.

36. Hәkim Abaydyng otbasy paydalanghan túrmystyq zattardyng arasynan jez qúmangha kózimiz týsti. Osyndaghy qyzmetkerlerding aituyna qaraghanda, Abay atamyz búl jez qúmanmen namazgha dәret alghan.

37. Abay atamyz arnayy jazdyrtyp, Ospannyng qabirining basyna qoydyrghan qúlpytas. Dúrys-búrysyn bilmedim, biraq biz sekildi qonaqtar ýshin kórnekilik bolsyn dep osynda әkep qoyypty. Audarmasyn osy arada qaghazgha jazyp qoyghan. Biraq internetten tappadym. Sizder de bile jýrsin degen niyetpen erinshektikke berilmedim:

"Bismillyahir rohmanir rohiym. Lә iylәhә illallah, Muhammad rasullah. Álhamdu lillyahy robbil `alamiyn. Lә iylәhә illә hu-ә-hhaq. Ál ghalamu rabb u-lhalquәl halayyq. Rahmat әr-rahman-ar-rahiym. Mәiit aty Ospan Qúnanbay haj úghly. Baylyq, baghlan baluandyq, baq, myrzalyq pen asyl hәmmasy... Baylyq tilegen múrady kelgen Súltannyng kýy kәmil bolghan. Duniya búlardan da ótip ketti. Búlardyng bahar alsyn kórushi mý`miyn. Lә iylәhә illә Allah ul-malik әlhaq әl-әmiyn.

Amin rabb ul-ghalamiyn. Dar ul famiran baqigha kóshken Ospan Qúnanbay haj úghylyna mýbәrak bolsyn.

Músylman dúgha qylsyn".

Búl jazbany audarghan Gh.Ahmetov.

38. Kelesi bólmelerge kirdik.

39. Búl bólmede alys-jaqynnan kelgen meymandar tynyghyp, demalghan.

40. Búl ónirding qysy óte qatty, jaughan qar at bauyrynan asyp týsedi. Sol sebepti de әr bólmening búryshyna golland peshterin ornalastyrghan. Múnday jylu jýiesi sol zamannyng ýlken jetistigi edi.

41. Al búl - danyshpan babamyzdyng bólmesi. Terezeleri ýlken. Sondyqtan kýn sәulesi jaryq shashyp túr.

42. Úly aqynnyng jazba ýsteli. Hәkim ómirining sonyna deyin osy bólmede otyryp býkil qazaq halqynyng iygiligi ýshin shygharmalar jazyp ketti.

 

43. Bólme qymbat jihazdargha toly.

44. Múrajay qyzmetkerining sózine sensek, iluli túrghan dombyra Mahambetten qalghan múra eken.

45. Sheberding qolynan shyqqan aghash tósek.

46. Toghyzqúmalaq hәm doyby oiyndarynyng sol dәuirde orny býgingiden әldeqayda bólek bolghan. Abay atamyz eki oiyn týrin de tamasha oinay bilgen.

 

47. Múnan keyin kelesi bólmelerge bas súqtyq. Ashyghyn aitsaq, múrajaydyng ishin suretke týsiruge tyiym salynghan. Deytúrghanmen de, isimizding manyzdylyghyna týsinistikpen qaraghan múrajay qyzmetkerleri kónilimizdi qaldyrghan joq.

 

48. Nazarlarynyzdaghy sýiek tósek - Áygerimdiki (Abaydyng ýsh әieli bolghan: Dildә, Áygerim, Erkejan).

49. Sharayna.

50. Abay bir kezderi Áygerimge syilaghan kýmis ertúrman.

51. Ong jaqtaghy qúndyz bórik pen kamzoldyng iyesi - Pәkizat (Pәkizat - Aqylbaydyng qyzy). Sol jaqtaghy dýnie - Erkejannyng bet oramaly. Abay otbasymen Jiydebayda týsken tarihy surette Pәkizattyng qúndyz bórkin kiyip, aldynghy qatarda otyrghanyn anyq bayqaugha bolady.

52. Búl da sýiek tósek. Shymyldyq pen tósekjapqysh týpnúsqadan jasalghan kóshirme ghana. Al qabyrghada iluli túrghan dýniyening qanshama jyldar ótse de óni ketpegen. Erkejandiki. Ospan qaytys bolghan song Erkejandy Abaygha qosady. "Áyel erden ketse de, elden ketpeydi" degen sóz tekten tek aitylmasa kerek.

53. 1890 jyly General-gubernator baron Tәube Maksim Antonovich Abaygha syigha bergen ýsh auyzdy myltyq.

54. Úljan anamyzdyng qazmoyyn qúmany men jez legeni.

 

55. Al búl taqiyanyng iyesi - Qúnanbay qajy. 1875 jyly Mәdinadan kiyip kelgen.

56. Dәliz boyy.

57. Búryn anau adalbaqandardyng bútaghyna etterdi bólek-bólek ilip, keptirip, sýrleytin bolghan. Yaky búl bólme tonazytqyshtyng rólin atqarghan.

 

58. Zeredey tekti әjening tәlim-tәrbiyesin kórgen, Úljanday úlaghatty analardyng aq sýtin emgen, Qúnanbayday qajynyng perzenti Abay (Ibrohiym) atamyz qay zamanda bolmasyn qazaqtyng bas aqyny bolyp qala beredi. Jәne onyng bir auyz óleni kóp aqynnyng býkil shygharmasynan biyik túrady.

59. At arba da sol kýii saqtalghan. Ol uaqytta múnday dýniyege әrkimning qoly jete bermeytin. Búrynghy zamannyng "Leksustary" osynday bolsa kerek.

60. Qaytarda keng dalanyng qúshaghynan shygha almadyq. Jasyl kilemning ýstinde tәnimiz de, janymyz da tynyshtyqqa bólendi.

Qosh, qyzyghy tausylmaytyn, týgin tartsa mayy shyqqan darqan dalam!

http://yvision.kz/

3 pikir