Júma, 12 Tamyz 2022
Mәselening mәni 4923 0 pikir 28 Mamyr, 2014 saghat 12:53

JANBOLAT MAMAYDYNG POTKIN TURALY MÁLIMDEMESI!

(Suret "Azattyq radiosy" saytynan alyndy)
«Aleksandr Belov-Potkinmen birge júmys istedi» degen jalagha qatysty Janbolat MAMAYdyn 
Mәlimdemesi

Qadirmendi dostar, әriptester, janashyr azamattar!
Kópshilikke belgili, ótken aptada meni jәne basqa da últshyl azamattardy Almatydaghy Últtyq qauipsizdik komiytetining (ÚQK) tergeu departamentine shaqyrdy. Qanday qylmystyq is boyynsha, kimge qozghalghany belgisiz bolsa da, bizge birqatar súraq qoydy. Bizding barlyghymyzdy kuәger etken ÚQK «tergeu kezinde belgili bolghan jayttardy júrtqa jariya etuge bolmaytynyn» eskertip, arnayy qolhat ta aldy. Zang boyynsha, qolhat alynyp, ol oryndalmaghan jaghdayda QR qylmystyq kodeksining 255 baby boyynsha is qozghalady. Jaza retinde tergeude jariya bolghan jaytty jariyalasa, ne ýlken kólemdi aiyppúl salynady, ne 1 jylgha bas bostandyghynan airylady. 
Múnyng barlyghyn ne ýshin aityp otyrmyn? Sebebi, ÚQK ghimaratynda tergeushilerge jauap berip otyrghan tústa ýkimetke qaraytyn portal Zakon.kz – te mynaday aqparat taratyldy: «Senimdi derekkózding mәlimetine sensek, qúqyq qorghau organdary últaralyq arazdyqty qozdyru isi boyynsha tergeu bastady. Búl isting figuranttary retinde Janbolat Mamay men reseylik últshyl Aleksandr Potkin tanylyp otyr. Olardyng әreketinen qúqyq qorghau organdary QR qylmystyq kodeksining 164 baby boyynsha (últaralyq arazdyqty qozdyru) belgilengen qylmystyq әreketterdi tanydy...». 
Ózderiniz oilap qaranyzdar: búl isti jýrgizip otyrghan kim? ÚQK. Nege búl aqparat biz ÚQK ghimaratyna kirmesten búryn ne odan shyqqan song taramady? Eger búl qylmystyq isti jabyq týrde ótkizip jatsa, onda múnday aqparatty biylikshil Zakon. kz pen «birinshi preziydent qory» menshigindegi Tudey.kz portalyna bergen kim? Demek, qarapayym qisyngha salghannyng ózinde biylikting búl әreketi bizge qarsy arnayy úiymdastyrylghan arandatu ekenin týsinu qiyn emes. «Kórdinder me, Qazaqstandaghy últshyldardyng barlyghyn Resey basqaryp otyr, olargha núsqau beretin-solar» degen jala jauyp, Euraziyalyq odaqqa qarsy kóterilgen últ janashyrlaryn túqyrtudyng әreketi búl. 
Endi mәselege keleyik. Zansyz immigrasiyagha qarsy qozghalys jetekshisi Aleksandr Potkin (laqap tegi Belov) Almatygha 2012 jyly aqpan aiynda keldi. Sol kezde maghan da qonyrau shalyp, ózin tanystyryp, Mәskeuden kelgen belsendi ekenin, kezdesip, pikir almasqysy keletinin aitty. Ol tústa Bolat Atabaev ekeumiz Janaózen isi boyynsha aiyptalushy retinde tergeu ýstinde boldyq. Osy mәselege baylanysty bizge әlemning kóptegen elderinen qúqyq qorghaushylar, jurnalister, sayasattanushylar, qogham qayratkerleri habarlasty. AQSh, Úlybritaniya, Resey, Fransiya, Finlyandiya, Ukraina, Italiya, Ispaniya, Germaniya tәrizdi elderden jurnalister tildesip, súhbattar aldy. Sondyqtan, reseylik qonaqtyng habarlasyp, Janaózen isi boyynsha bilgisi keletinine men tanqalmadym. Kezdestik. Menen basqa Bolat Atabaevpen, Sergey Duvanovpen, Bolat Ábilevpen, eldegi oppozisiyalyq partiya basshylarymen kezdesuge niyetti ekenin aitty. Olardyng keybirimen kezdeskenin Qazaqstandaghy búqaralyq aqparat qúraldaryna bergen súhbatynda ózi aitty da. Kezdesu ÚQK elestetkendey tau-tastyng ne katakombalardyng arasynda emes, qaladaghy ortalyq meyramhanalardyng birinde ótti. Qazaq azamattaryna Mәskeude ulitraúltshyldardyng tiyisui, Resey qúramyndaghy bauyrlas avtonomiyaly respublikalardyng jaghdayy tәrizdi mәselelerge qatysty súraq qoydym. Ol óz pozisiyasyn bildirdi, men de oiymdy ortagha saldym. Búdan keyin onymen kezdesken emespiz.
Sonda múnyng qay jeri aiyp, qay jeri qylmys?! Qoghamdyq-sayasy ispen ainalysqan song týrli sayasatkerler, sayasattanushylar, qogham qayratkerlerimen kezdesuge tura keledi. Aytalyq, Ukraina Maydanyna barghanymda Andrey Parubiymen kezdestim, tanystym. Maydannyng bas úiymdastyrushylarynyng biri bolghan Parubiyge qazaqtyng shapanyn syiladym. Qazir Andrey Parubiy Ukraina qauipsizdik hatshysy. Odan basqa Arseniy Yasenukti de Maydanda kórdim. Qazir, bәrinizge belgili, ol Ukraina premier-ministri. Odan basqa da ukraindyq sayasatkerlermen, últshyldarmen kezdestim, әngimelestim. Erteng mynaumen de kezdesting dep jala jappas ýshin birden aitayyn: odan basqa da talay mәrtebeli sheteldiktermen «bayqamay» jýzdesip qalghanym bar. Mysaly, preziydenttik saylau kezinde Gruziyanyng búrynghy parlament spiykeri, tipti preziydenti qyzmetin atqarghan, qazir Demokratiyalyq partiya jetekshisi Nino Burdjanadzemen kezdesip, kensesinde bir saghattay әngimeleskenim bar. Osydan ýsh jyl búryn Birikken últtar úiymynyng Niu-Yorktegi bas kensesinde Pan Gy Mundy da kórip, әlemning 50-ge tarta memleketinen kelgen jurnalisterimen birge bayandamasyn tyndadym. Odan bólek әlemdegi eng iri úiymdardyng biri sanalatyn YuNESKO bas diyrektory Irina Bokovamen Vashingtonda tanystym. Qazaqstanda júmys isteytin sheteldik memleketterding diplomatiyalyq ókildikterining kóptegen qyzmetkerlerin tanimyn. Bir sózben, dәl osynday tizimdi úzaghynan jalghastyra beruge bolady. Biraq, bir súraq tuyndaydy: sonday kezdesuler bolghan eken dep meni qylmystyq jauapkershilikke tartu kerek pe?! Bәlkim, KSRO túsyndaghyday zang qabyldap, «әlemdik imperializmning qoldaushysy» degen bappen sottasyn onda! Onday qisyngha salsaq, reseylik әsireshovinister Aleksandr Dugin men Vladimir Jirinovskiymen qanday da jerde kezdesip, olarmen tildesken bizding memleket basshylaryn jauapkershilikke tartu kerek! Al Gorbachev pen Kolbinning qol astynda istep, solardyng kezinde sheneunik bolghan býgingi basshylardy nege tergeuge almaymyz onda? Bizding memleket basshylary Kremli qojayyndarymen joghary dengeyde jylyna 10-15 ret kezdesedi keminde. Demek, búl kezdesulerge de tyiym salu kerek!
Eger kezdespesek, qarsylastarymyzdyng oiyn, pikirin, kózqarasyn, qanday adamdar ekenin qaydan bilemiz? Yaghni, qarapayym qisyngha say kelmeytin, «japtym jala, jaqtym kýie» dep otyrghan Aqordanyng әreketin arandatu retinde ghana baghalaymyn!
Sonymen birge, biylikshil BAQ bizdi әldebir treningterge qatysty dep aiyptady. Aleksandr Potkinmen Qyrghyzstanda kezdesu ótkeni ras. Biraq, búl jerde halyq arasynda ot salu, qaqtyghystar úiymdastyru turaly bir auyz sóz aitylghan emes! Eger zangha qayshy, Qazaqstannyng tәuelsizdigine, tútastyghyna qater tónetin nәrse bolsa, onda birde-bir adam búl jinalysqa barmas ta, qatyspas ta edi. Qatysqan adamdar arasynda Qazaqstangha belgili jurnalister de bar. Últqa janashyr, halyqshyl azamattar qazaqqa qarsy әreketke barady degenge kim senedi?! Eshkim de senbeydi
Ekinshi jaghynan, ol jiynnyng ótkenine 2 jyldan asty. «Qazaqstan qazaqtar ýshin!», «ózge últtardy elden quu kerek», «qazaqtyng jauy – orys!» degen tәrizdi úrandy kim kóterdi osy aralyqta? Birde-bir súhbatta osynday arandatushylyq baghyttaghy sózder boldy ma? Joq! Jaryq kýnde may shammen qarasanyz da tappaysyz. Al mitingiler úiymdastyru, piyketter, jiyndar dayyndau tәrizdi qarsylyq aksiyalarynyng núsqaulyqtary internette tolyp jýr. Mysaly, әlemdegi eng tanymal resurs – youtube kanaldarynda mitingini, ýlken jiyndardy qalay úiymdastyru kerek degen viydeony dýniyejýzi boyynsha milliongha tarta adam kóripti. Onda ÚQK – ge kenes bereyik: solardyng barlyghynyng aipy adresterin tauyp, tergeu departamentine «qonaqqa» shaqyrsyn. 

Onyng ýstine, búl jiyn qashan ótti? 2012 jyly nauryz aiynda. Odan beri eki jyldan astam uaqyt ótti! ÚQK nege ýndemedi? Nege sol kezde is qozghap, bizdi tergeuge shaqyrmady? 2012 jaz ailarynda ÚQK qozghaghan is boyynsha tergeu izolyatorynda otyrdym, sol kezde barlyq súraqtardy nege qoymady? Búl treningter jóninde ÚQK sol kezde-aq bildi, birqatar organdargha tiyesili sayttarda búl treningter turaly jazyldy. Olay bolsa, «qaterli qylmysker» ózderining týrmesinde, qolynda otyrsa, ony nege tergemepti? Osynday qarapayym dәlelder múnyng Aqordanyng últshyldargha qarsy úiymdastyrghan arandatushylyghy ekenin ashyq dәleldeydi. Múnyng barlyghyn tek qana 29 mamyrda Euraziyalyq odaq qúru turaly kelisimge qol qoimen baylanystyrugha bolady. Kremliding imperiyasyn qayta jandandyrugha baghyttalghan armany oryndalyp, Putinning jenisi toylanatyn kýn yn-shynsyz, esh qarsylyqsyz ótui kerek degen oimen qazaq últshyldaryn qudalau nauqany bastaldy. Búl әreketti basqasha baghalau mýmkin emes!
Ashyq týrde mәlimdeymin: Euraziyalyq odaqqa qarsy ýn kótergen últshyldardy shet memleketten eshkim basqarmady, basqarghan da emes. Bizge núsqau berip, aitqanyn istetetin Aleksandr Potkin degen kim ózi?! Potkin túrmaq Putin de bizge tapsyrma bere almaydy! Bizding maqsatymyz, oiymyz, armanymyz – memleketimizding tәuelsizdigin saqtap, tútastyghyn qorghap, Kremliding integrasiyalyq jobalaryna qosylmay, damyghan, órkeniyetti, aldynghy qatarly Europa elderimen odaqtas bolu. Odan ózge jol joq. 
Búryndary Aqorda demokratiyalyq oppozisiya ókilderin qudalasa, endi, mine, últshyldargha qarsy kýreske shyqty. Keshe – demokrattardy, býgin- últshyldardy qúrtsa, erteng búlardyng ornyn kim basady? Tarazda birneshe polisiya qyzmetkerin óltirip, ÚQK ghimaratyn granatometten atqan Maqsat Qariyevter kelse ne bolady? Ekinshiden, Ukrainadaghy jaghdaygha qaranyz. Búl elding tútastyghyn, tәuelsizdigin «Batikovshina» ne «Udar» partiyasy emes, Últshyldar qorghap jatyr! Memleketting tireui, tәuelsizdikting saqtaluyna eng ýlken ýles qosyp jýrgender dәl sol últshyldar. Jaman aitpay, jaqsy joq, erteng bizding elimizding basyna kýn tusa, býgingi «Núr Otan», «Aqjol», quyrshaq Kosarevting kommunistsymaqtary emes, tәuelsizdikti últshyldar qorghaydy, oghan esh kýmәndanbanyz. Sondyqtan, qaranghy bólmede qara mysyq izdeudi qoyyp, últshyldardy qudalaudy toqtatu kerek! 
Almaty, 26 mamyr 2014 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2083
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2024
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1709
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2743