Sәrsenbi, 29 Mamyr 2024
Dat 11357 0 pikir 29 Mamyr, 2014 saghat 11:35

H.QOJAHMETKE M.ShAHANOVTYNG JÁNE JAQTASTARYNYNG JAUABY

«Abay KZ» saytynda ótken internet-konferensiyada Hasen Qoja-Ahmet Jeltoqsan kóterilisining ashy shyndyghyn Qazaqstanda jәne Kremliding Sezder Sarayyndaghy halyqaralyq jiynda әlemdik dengeyde túnghysh ret kótergen Múhtar Shahanovty ýshinshi ret qaralaugha bar kýshin salyp baghypty. Hasen Qoja-Ahmetting búl jalasyna kezinde «Jas Alash» gazetinde jәne birneshe gazet-jurnal betterinde, tipti, «Abay KZ» saytynda da toytarys berilgen bolatyn. Júrttyng týsinigin shatastyrmau maqsatynda búryn baspasózde jariyalanghan myna toptamany nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. Bayyptap oqyghan adam kimning kim ekenine aiqyn kóz jetkizedi.

Núrjan Oshanbekov,

Erkinbek Serikbay,

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng mýsheleri

28 mamyr 2014 j.

 

 

Almatyda kóterilis bolyp jatqanda, jeltoqsannyng 19-ynda Shahanov Mәskeude ózining jyr keshin ótkizip jatqan. Sondyqtan ol Jeltoqsan oqighasyna esh qatysy joq adam.

Hasen Qoja-Ahmet,

(«Anyz adam» jurnaly, №12, 2012 j.)

 

«Hasen Qoja-Ahmet ózining sotqa jazghan aryzynda Múhtar Shahanovtyng Jeltoqsan oqighasyna qatysushylargha tiygizgen zalalyn bastan-ayaq tizimdep shyghypty. Onyng aituynsha, M.Shahanov 1986 jyly Jeltoqsan kóterilisi kýnderi Mәskeude aqyndyq keshin ótkizip jýredi. Sol kezde Mәskeude jýrgen student Erbol Bayjarqynov Almatydaghy qan-josa qyrghyn turaly M.Shahanovtyng keshine kelgen qazaq diasporasyna, sheteldikterge habarlamaq bolghanda ol «Ne aitatynyndy bilemin, ket, keshimdi búzasyn!» dep, oghan mikrofon bermey, KGB-gha ústattyryp jiberipti...

Berik Mynjasar,

Hasen Qoja-Ahmet Múhtar Shahanovty sotqa berdi»

www.serke.org sayty, 25 mausym, 2012 j.)

 

Vozmushen g-n Kojahmet y tem, chto Muhtar Shahanov nazval ego agentom spesslujb (on yakoby skazal eto v efiyre radio "Azattyk").

"Znachiyt, vyhodiyt, ya, trijdy sudimyy po politicheskim statiyam, okazyvaisi kagebeshnikom, a on, chistyy kommunist, patriotom stal?! On y pro menya, y pro drugih govoriyt, chto my - agenty KGB, kleveshet na jeltoksanovsev, — podcherknul sobesedniyk.

Muhtar Shahanov doljen otvetiti za slova, - H. Kojahmet»

sayt http://www.kursiv.kz,

25 iinya 2012 g.)

 

(M.ShAHANOV...) H.Qoja-Ahmet nege mening sonyma shyraq alyp týsip aldy degenge kelsek, onyng mәnisi mynaday. Bir-eki jyl búryn meni «Azattyq» radiosy tikeley efirge shaqyrdy. Sol tústa Hasen Qoja-Ahmet: «Shahanov Jeltoqsan kóterilisin ayaghyna deyin alyp barghan joq», – dep eski әuenine qayta basty. Men de Hasenning ýstinen bir top jeltoqsanshylar arnayy hat joldaghanyn, onda H.Qoja-Ahmetting jyl sayyn Qauipsizdik komiytetining demalys ýiinde tynyghatyny turaly aitylghanyn tilge tiyek ettim. Jeltoqsan oqighasyn tekseru kezinde osy hatty Qauipsizdik komiytetining tóraghasyna kórsetkenimdi jәne onyng búl turaly aitqan pikirin radio arqyly júrtqa jariyalap jiberdim. Hasenning meni atargha oq taba almay jýrgeni, mine, osydan... «Jas qazaq ýni» gazetinde jurnalisting súraghyna oray, men mynaday pikir bildirdim: «Jeltoqsan oqighasyn tekseretin komissiya qúryp, onyng júmysyn jýrgizip jatqanymda osy Hasen Qoja-Ahmet maghan kele qaldy. Naq sol sәtte hatshy qyz maghan bir hat әkelip berdi. Onda Jeltoqsan kóterilisi kezinde Qauipsizdik komiytetindegiler bir mәshiynege toltyra araq tiyep, alangha jinalghan jastargha әkelip taratqan eken. Hatty sol mәshiynening jýrgizushisi, «Enbekshiqazaq» audanynyng túrghyny jazypty. Hasen hatty oqy sala, osyny ózi teksergisi keletinin aityp, mening rúhsatymmen hatty qaltasyna salyp aldy. Aqyrynda sol hatty úshty-kýili joq etti...» Osyny Hasen Qoja-Ahmet ótirik depti. Ayta bersin. Sol kezde mening qasymda otyrghan, múny týgel dәleldep beretin adamdar bar.

B. NÚRASYL,

Sheyh pen Shahanovty sotqa berdi» 

«Halyq sózi» gazeti, 26 mausym, 2012 j.)

 

Halyqqa kóp taraytyn «Ómir-ay» gazetining 2010 jylghy 9 mausymdaghy sanynda «Hasen Qoja-Ahmet – graftyng túqymy» degen maqala jariyalanypty. Maqalanyng jaryqqa shyghuyna Hasenning ózi sebepker bolghany kórinip túr. Áytpese onyng anasy Ekaterina Lisovskayanyn, naghashy atasy Aleksandr Lisovskiydin, anasynyng kýieuimen, Hasenmen týsken, barlyghy 5 suretin jurnalister qaydan ala qoysyn? Maqalada Hasenning atasy Aleksandr Lisovskiyding bedeldi aqsýiekting biri bolghany jәne ol kisining orystargha qarsy kýreskeni maqtanyshpen bayandalypty. Jeltoqsandyqtar onyng anasynyng evrey últynan ekenin jii aitatyn. Bayqauymsha, sol ras siyaqty. Onda túrghan ne bar deymiz ghoy. Biraq elimizdegi últtyq mýddening basynda jýrgen sizge Hasen Hoja-Ahmetting kileng ótirikterdi qúrastyryp, 70 jyldyq merekeniz toylanghaly jatqan tústa shabuyl jasauy jәne birneshe telearnalardy, gazetterdi búruynyng arqasynda bir reseylik top túrghanyn shamalaugha bolady.

Al H.Qoja-Ahmetting Shahanov Mәskeudegi poeziya keshinde Erbol Bayjarqynovty «KGB-gha ústattyryp jiberipti» degini shylghy ótirik. Men Aqtóbe qalasynda túratyn onyng әkesine habarlasyp edim, (Erbol jol apatyna úshyraghandyqtan, qazir qatty nauqas) ol Hasenning oidan shygharghan ótirigine qatty qapalanyp otyr eken. Mine, mәsele qayda jatyr?

 Songhy jyldary Hasen sizding bedelinizdi týsiruge kóp kýsh júmsap jýr. Ótken jyly Abay eskertkishining qasynda bolghan demokrattar jiynynda «Múhtar Shakalovtyng shaytandyqtary turaly» atty oidan shygharylghan,  ósekterge qúrylghan 24 paraqtyq jinaqty júrtshylyqqa taratyp jýrgenin óz kózimmen kórdim. Angharghanym, búl jigit sizdi atargha oq taba almay jýrgen sekildi...

Nazarbek QANAFIYaÚLY,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

(Avtorgha joldanghan hattan ýzindi)

 

«Jaz qazaq ýni» Ermúhambet Ertisbaevtan bastap "Shirigen júmyrtqa» syilyghyna ýmitkerlerdi tizip jatyr. Olardyng ishinde Hasen Qoja-Ahmet te bar. «Orystildi «Vzglyad» gazetining 2011 jylghy  28-qyrkýiek kýngi sanynda memlekettik til mýddesin kóterushilerge qarsy 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisine qatysushy Hasen Qoja-Ahmet: «Shahanov seychas «napugaet» vse russkoyazychnye naselenie svoimy psevdopatrioticheskimy vystupleniyamy (smysl takov: ne day bog, pridut k vlasty nasional-patrioty y nachnut politiku vytesneniya vseh russkiyh), y ono potyanetsya k deystvuyshemu preziydentu, kotoryy takih vyskazyvaniy  nikogda ne dopuskaet. Vkupe s etim Shahanov diskreditiruet y samu iydeiy razvitiya kazahskogo yazyka kak gosudarstvennogo. Da, opredelitisya so statusom russkogo y kazahskogo yazykov na zakonodatelinom urovne neobhodimo, no ne takimy metodami, kak on predlagaet»,– dep jala japqan bolatyn. Al, 2-qazan kýni «Saryarqa» kinoteatrynyng manyndaghy alanda ótken «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasynda songhy kezderi tek qana  Múhtar Áblәzovting yqpalymen ghana qozghalatyn Hasen Qoja-Ahmet erekshe búzaqylyq minez kórsetti».

 

E.Berdibek,

(«Hasen Qoja-Ahmet erekshe búzaqylyq minez kórsetti»

www.serke.org sayty, 8 qazan, 2011j.)

 

«...D.Áshimbaev maqalasynda Jeltoqsan oqighasy tóniregindegi biylik tarapynan ketken әdiletsizdikti túnghysh ret Respublika auqymynda ghana emes, әlemdik dengeyde de kótergen Múhtar Shahanovtyng Qazaqstan LKSM Ortalyq Komiytetining plenumynda, G.Kolbin sayasatynyng dәuirlep túrghan kezinde sóilegen sózin búrmalap jariyalaghan gazetten ýzindi keltirip, onyng bedelin týsirmekke kýsh salady. Múny Shahanovqa búrynnan tisin qayrap jýretin, aqynnyng halyq arasyndaghy bedelin mýlde qabylday almaytyn  Hasen Qoja-Ahmet ózinshe paydalanbaq oimen  aldymen baspasóz maslihatyn ótkizip, 2011 jyldyng 5-qantary kýni internette (quorum.kz) mәlimdeme jasapty. Búghan qosa ol óte ýlken taralymmen «Ob istinnom obliyke Muhtara Shahanova» (Múhtar Shakalovtyng shaytandyqtary turaly) atty kólemi kishigirim povestey paraqsha-jinaq shygharyp, onysyn arnayy jasaqtalghan top arqyly mekemelerge, jogharghy oqu oryndaryna, halyq kóp jinalatyn jerlerge, túrghyn ýilerge tarata bastapty. Zangha tikeley qayshy keletin búl sharagha qarjyny kim berip otyr jәne Qoja-Ahmetting artynda kimder túr? Eger  paraqsha-jinaqtyng sózine ilansaq, Shahanovtyng el iygiligi ýshin jasaghan iynening jasuynday da iygilikti isi joq eken. Belgisiz bireulerding ósekterin negizge ala otyryp, ony «últ», «til», mýddelerin satty dep ghaybattaghan bylapyt sózderdi shamasy jetkenshe sapyrghanyn oqu ýlken qiyndyq tudyrady.

«Kakoe on iymel pravo tak govoriti ot iymeny naroda?.. A spustya dva goda posle nashego osvobojdeniya Shahanov vystupal v Moskve v techenie treh minut y stal geroem Jeltoksana. No na samom dele vo vremya dekabriskih sobytiy ego voobshe v Kazahstane ne bylo, on provodil v Moskve svoy poeticheskiy vecher y daje blizko ne podhodil k vosstanii...» – deydi Hasen Qoja-Ahmet. Órbitilgen ósekke sensek, Shahanovtyng Jeltoqsan kóterilisining mýddesinde de, Aral qasireti, últ, til, mәselesi tónireginde de sharuasy bolmay, biylikke týgeldey satylyp, bir baydyng 17 jasar býldirshin qyzyna ýilenip, Bishkekke Qazaqstannyng Elshisi qyzmetine tayyp túrypty. Týptep kelgende "Qazaqstandyq últty» da, Kedendik Odaq  pen Qytaygha jer beriluge qarsylyqty da,  alghash ret úiymdastyrghan Shahanov  basqarghan «Tәuelsizdikti qorghau» qozghalysy emes siyaqty... Shahanov «Qazaqstandyq últqa» qarsy ashtyq jariyalamaqshy bolghanda býkil el kóterilip kete jazdady. Tórt mynnan astam adam ishinde ataqty әdebiyet, óner, ghylym qayratkerleri de bar, onymen birge ashtyq jariyalaugha tilek bildirdi. Sonyng arqasynda biylik olarmen sanasugha mәjbýr bolyp, «El birligi» doktrinasyndaghy «Qazaqstandyq últ» iydeyasy týbirimen alynyp tastaldy jәne doktrinagha «Qazaqstannyng әr azamaty memlekettik tildi biluge tiyis» – degen sóilem endirildi. Búl az jenis pe edi?..

Jeltoqsan shyndyghyn әigileu jolynda Myrzaliyev komissiyasynan basqa 4 komissiya qúrylghanyn, onyng bәrinde Gorbachev biyligimen keskilesken kýres jýrgenin júrttyng kóbi bile bermeydi. Komissiya sheshimi boyynsha biylik basyndaghy 41 adamdy jauapqa tartu sheshimi de, tipti kóterilis kezinde qaza bolghan belgisiz adamdar turaly prokuraturagha úsynylghan qújattar da tekserusiz, jyly jabylghan kýide qalsa, oghan da Shahanov kinәli me?

Jeltoqsanshy  Hasen Qoja-Ahmet qanshama jyldardan beri júrttan qol jinap, ózin «Halyq qaharmany» ataghyna úsyndyrudan jalyqpay, sharshamay kele jatsa, Shahanovtyng búl saladaghy týsinigi mýlde basqa. Ol jiyrmadan astam shet memleketterding qúrmetin kórip, syi-siyapatyn iyelense de, Qazaqstan biyligi úsynghan shen-shekpenderden, orden-medalidardan, Halyq qaharmany ataghyn bermek bolghan biylikting úsynysynan   da óz ústanymy boyynsha jýieli týrde bas tartty. Jeltoqsan shyndyghyn qalyptastyru tóniregindegi isterin jәne úzaq jylghy qoghamdyq sharalarynyng bәrin el aldyndaghy azamattyq boryshym dep biletin M.Shahanovtyng búl mәseledegi ústanymy mynaday: «Otan – bizding eng úly anamyz. Árkim óz anasyna sinirgen enbegi ýshin jylu dәmetpeui kerek. Biraq Otan da ózining daralanghan perzentterin marapattap otyruy shart. Ony da joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq ol óte әdiletti boluy qajet. Qazir kez kelgen ýlken úrynyng eki orden ýsh medali bar. Solardyng qatarynda jýrgim kelmeydi.» Mine, ne istese de óz ar-namysynyng jeteginde qyzmet atqaratyn qazaqtyng qaysar aqynyna eshkimning qara kýiesi júgha qoymasy anyq. Degenmen, adamdy qorlau men túqyrtudyng osynday abyroysyz týrine jýgingen eki azamatymyz jeltoqsan kóterilisine jala jauyp otyrghan D.Áshimbaevqa qarsy pikir bildiruding ornyna, Áshimbaev keltirgen, Kolbin biyligi túsynda Shahanovtyng búrmalanghan bir sózin tu ghyp kóterip, múnday abyroysyz qimylgha baruy shekten shyqqan úyat is boldy...»

«Jeltoqsan ruhy» qoghamdyq birlestigining atynan: Baqtybek Imanqoja (tóragha),  Qúrmanghazy Aytmyrza, Ýsiphan Seytimbet, Ermúhamed Quandyqov, Erlan Dekelbaev, Qúdayshýkir Abdullaev; Núrlybek Quanbaev, «Jeltoqsan» Respublikalyq halyqtyq-patriottar qozghalysynyng tóraghasy; Jansaya Sәbitova, Jeltoqsan kóterilisine qatysushy, Almaty qalalyq jappay qughyn-sýrgin qúrbandary qauymdastyghynyng tórayymy; Shora Qarabaev, Jeltoqsan kóterilisine qatysushy, T.Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining dosenti; Tólegen Áljan, «Jeltoqsan janghyryghy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy, 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyn tekseru jәne oghan týpkilikti bagha beru komissiyasy júmysshy tobynyng mýshesi; Ghaziz Aldamjarov, Qazaqstan Kommunistik partiyasy ortalyq komiytetining birinshi hatshysy; Dulat Isabekov, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Mәdeniyet» jurnalynyng bas redaktory; Amangeldi Aytaly, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor; Temirhan Medetbek, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Ghabbas Qabyshúly, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi; Smaghúl Elubay, jazushy, PEN-klubynyng viyse-preziydenti; Ázimbay Ghali, sayasattanushy, tarih ghylymdarynyng doktory; Rysbek Sәrsenbay, «Jas Alash» gazetining bas redaktory; Ermúrat Bapy «Tasjarghan» gazetining bas oqyrmany; Serghazy Múhtarbek, «Qazaqstan» gazetining bas redaktory; Qoghabay Sәrsekeev, «Qazaq» gazetining bas redaktory, QR enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureat; Qazybek ISA, «Jas qazaq ýni» gazetining Bas diyrektory,aqyn, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, QR mәdeniyet qayratkeri... Barlyghy 51 adam qol qoyghan.

(«Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy jetim

qyzdyng toyynday ótpeui tiyis»

«Jas Alash» gazeti, 25 qantar 2011 j.)

 

 

«Ár adamnyng pendeligi óz taghdyryn sheshedi...»

Múny úghu qayda saghan Qoja-Ahmetting Haseni.

Amal neshik, qyzghanyshyng qaysar jәne batyl-aq,

Asanova Lәzzatqa da shashtyng qara topyraq.

Taghdyr seni qaralaudyng sarbazy etip qoyghanday,

Sottasyp en, abyroyyng tógildi odan airanday.

Bir pәtuә taba almastan isinnen, ne sózinnen,

Qanshama adal jeltoqsanshy azap shekti ózinnen.

 

Seniki ne? Pendelik pen qyzghanyshtyng shatysy?

«Shahanovtyng jeltoqsangha joq – deysing – esh qatysy!»

Býkil Kenes biyligining parqyna múng týsirip,

Kremlidin, Gorbachevtyng zәre-qútyn úshyryp,

Del-sal shaqta qayta oyatyp, el namysyn bógelgen,

Qayter edi últ,

                        Jeltoqsandy kótermesem eger men?

 

Biraq meni madaqtaudyng qajeti joq ol ýshin,

Múnda erlik joq. Ol jay ghana azamattyq boryshym.

Sol ýshin de ensem biyik, sol ýshin de asqaqpyn,

Biylik berer barlyq maqtau, marapattan bas tarttym.

 

Qoja-Ahmetting maghan qoyar ókpe-nazy kóp eken,

Mening tildik mýddege de «esh qatysym joq» eken.

Jә, solay ma? Onda bir sәt ýnilelik ótkenge,

Orys tili memlekettik mәrtebe alyp ketkende,

Qútylghanday iyirimi mol últtyq, tildik azaptan,

Talay ruhsyz deputattar – últsyz shalaqazaqtar,

Bir-birimen qúshaqtasyp, qúttyqtasyp jatqanda,

Dabyrlasa, qauymdasa últ mýddesin satqanda,

Men zor aiqay kótermesem,

qanyp ruhsyz aiyzy

Orys bolyp keter edi últtyng seksen payyzy.

Áriyne, olar MGhQ* bop, bas qoyyp zor bilimge,

Sóiler edi Hasekenning anasynyng tilinde...

 

Payymsyzdyq batpaghyna batqan jansyng belshennen.

Al ózinning bir enbeging boldy ma eken el sengen?

Sheksiz danqqa qúshtarlyghyng jazdy ansaghan daladay,

Preziydent te bolghyng kep jýr óz shamana qaramay.

Janyng qúmar әrqashan da dau-damay men shataqqa,

Ózindi san úsyndyrdyng «qaharmandyq» ataqqa.

Ras, ósek, ótirikti ainaldyrghan ghajapqa,

Sendey «ruhsyz qaharman» bar qazir bizding qazaqta!

 

 

________________

    MGhQ*mordiyasy ghana qazaq

 

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2416
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2739
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3178
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1810