Sәrsenbi, 1 Jeltoqsan 2021
Qogham 5447 0 pikir 2 Mausym, 2014 saghat 11:06

Dәuren Quat. «Apostol» Aqmola oblysyna oraldy...

 

«Eki oblystyng әkimi auysty. E-e, kimder eken?»

El ishin qazir atqarushy biyliktegi auys-týiis asa eleng etkize qoymaydy. «Ketip pe? - Ketipti». «Kelip pe? - Kelipti». Boldy. Kim kelip, kim ketip jatyr – onda júrttyng sharauasy shamaly. Óitkeni, ketip jatqandar da – búrynghylar, kelip jatqandar da – búrynghylar. Týkte qyzyq emes. Mysaly, Sergey Kulaginning әkimdik qyzmetke qayta taghayyndaluy  basqa ónir bylay túrypty, Aqmola oblysynyng túrghyndary ýshin pәlendey janalyq qoy deysiz be? Joq. Sergey – sol bayaghy Sergey. Aqmola oblysyn 5-6 jyl, Qostanay oblysyn 7-8 jyl basqarghan. Kózildirikti, bet-auyzy jyp-jylmaghayday jyltyraghan, dembelshe, tizesin qapqan qarynyn aldyna salyp jýretin adam. Astana barghanda bitirgeni – balasyn Elordanyng bir audanyna әkim etip taghayyndatty, ózi qalghyp-mýlgip senatta otyrdy. Bolghan, bitkeni – osy. Aqyly asyp, qayraty tasyp, kemeldenip ketkeni shamaly. Sonda da qatardan qalmaydy. Áriyne, biyliktegi sayasy elitanyng qatarynan. Memleket isine jauapty lauazym iyelerining qatarynan.

«Dými myqty artymen diyermen tartady», Kulagin biz ýshin jay ghana Kulagin bolghanymen Qazaqstandaghy alpauyttyng biri. Oiynynyz kelmesin. Latifundist. Qostanay men Aqmoladaghy qaq irkilgen shúqanaghyna qaymaq baylanatyn shúrayly jerlerding qojayyny. 1991 jyldary-aq ózimen attas taghy bir Sergey, – Sergey Tereshenko premierlik qúryp túrghan kezde qarpyp qalghandardyng soyynan. Astyqty ónirlerdegi egistik alqaptary, búrynghy sovhoz-kolhoz qalpynda qalghan újymsharlar, tehnikalar, janadan satyp alynyp jatqan kombaindar, iri-iri qambalar Kulagiyn, Tereshenko deytin kisilerdiki. Biraq minәii bir sebeptermen jariya aitylmay kelgen. Endi aitylady. Óitkeni elimizde jekeshelendiruding songhy serpindi sәti ayaqtaluygha jaqyn. Demek, búrynnan jekeshelenip qoyghan mýlikter men jer-sudyng qojayyndary kimder ekendigin biletin kýn alys emes.

Sonymen, iyә, Kulagiyn. Aqmola oblysyna qaytyp bardy. Ne ýshin? Aqmola oblysynyng eki tizgin, bir shylbyry Kulaginning qolyna ne sebepti tiygenine baylanysty biz óz janymyzdan joramal jasay almaymyz. Bәlkim, onyng búrynghy songhy tәjiriybesi eskerilgen shyghar. Bәlkim, onyng reseylik jer alpauyttarymen baylanysy kәdege jarar degen baylam jasalghan bolar. Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa qol qoyylyp, integrasiya búrynghysynan qarqyn ala týsken kezende Kulaginning Aqmola oblysyna әkim taghayyndaluy yqpaldy kýshterding talaby boyynsha jýzege asuy da kәdik. Jә, búnyng bәrine aldaghy uaqytta kóz jetkizemiz. Biraq, Kulaginning Aqmola oblysynda memleketting tútastyghyna oray ontayly sayasat jýrgizetinine, shetelderden kóship kelip qonystanuy yqtimal  qazaqtardyng aldynan shyghyp, iskerlik tanytuyna, sheshimin tappay shiyelenip túrghan últtyq dengeydegi mәselelerding týiinin tarqatuygha pәrmen etedi dep senu qiyn. Búryn búnyng birin istemegen sheneunik biz atap ótken jayttargha shekesinen qarap jýre berui әbden mýmkin. Sebebi ol – «Apostol». Sózimizding jalghany joq, Qostanay  qalasyndaghy mәdeniyet ýiining birinde Hristian dinindegi әuliyelerding ortasynda Kulaginning beynesi bar. Búl «shedevrdi» «suretshi qiyalynan tughan birdene» dep Kulagin Qostanay oblysynyng әkimi bolyp túrghan kezinde aqtalyp baqqan. Biraq jergilikti suretshi shyndyqtan alys kete qoymaghan siyaqty. Óitkeni ol Kulaginning Qostanayda әuliye-pir retinde dәripteletinin әbden bilgendikten ony sahaba-shadiyarlardyng dәripinde beynelese kerek. Osydan shyghady ghoy... Isa payghambardyng jeti shadiyarynyng biri – Petr sahaba turaly «Kiyeli habarda» bir sóz bayan etiledi. Keshki jiyn ýstinde  Payghambar Petr sahabagha qarap:  «Átesh tangha deyin ýsh ret shaqyrghansha, sen menen ýsh ret bezinesin» deydi (keyde «ýsh ret satasyn» dep te aitylady). Bezinu ne, satu ne, bәribir, «apostol», yaghni, «sahaba-shadiyar» - Kulagin Kulagindigin istemese bolghany. Biyl  Aqmola oblysynda – 8480,7 ga, jer qytay jәne Resey dihanshylaryna jalgha beriledi.

Iregimizding býtin túruyna ilgeride de alandauly edik, Ukraina men Resey arasyndaghy songhy oqighalardan keyin tipti tynyshymyz ketti: qazir eki sózimizding biri – elimizding teristik aimaghy. «Kim ne oilap jýr eken?», «Jergilikti biylik qanday sayasat ústanuda?», t.b. Osynyng bәrin sóz etip qana qoymay jazyp ta jatyrmyz, tyndar qúlaq bolsa, aityp ta jatyrmyz. Sonyng biri Kereku jaqtan Ruza Beysenbaytegining janúshyra yshqynghan, shyrylgha toly hattary. Sholyp ótiniz: «Pavlodar: kók bayraqshamyzdy kóterip jýru mýmkin bolmady», http://abai.kz/post/view?id=540, «Qauipti qúbylysty eskertu: «Skoro zdesi Rossiya budet. My vse budem Rossiyane» http://abai.kz/post/view?id=281

Ashyq hattarynyng birinde Ruza Pavlodar oblysyndaghy biylikting de-fakto Aq Ordagha qarap, de-ngre Mәskeuge baghynyp, sonyng sózin sóilep, soyylyn soghyp otyrghanyn jazady. Ana tilinde satushydan nan súraghany ýshin jazyqty bolghan Ruzanyng basyndaghy hәl soltýstiktegi әidik oblystyng biri – Pavlodardaghy  últtyq ahualdyng shetin jaghdayda túrghanyn anghartsa kerek. Bú degeniniz – masqara! Masqara emes, súmdyq! Jambyl oblysynan Pavlodar barghan Bozymbaev degen bozymnyng qazaqshalyghy kemdeu edi, bәrekeldi, Pavlodar әkimge «jaryghan» eken.

Ákimge «jaryp» otyrghan oblystyng biri – Qostanay. Qostanay oblysynyng әkimi Saduaqasov Núraly degen jigit. Qostanaydyng halqy bolmasa, Núralynyng qanday Núr-aly ekendigin ózge júrt bile bermeydi.

Qostanay – astyqty, ónerkәsipti oblys. Jan sany 900 myngha jetip jyghylady. 900 mynnyng 360 976-sy orys, 317 762-si qazaq. Búnyng syrtynda 102070 ukraiyn, 33421 nemis, 19367 belorus, tatar, bashqúrt, azerbayjan, chechen, moldavan, mordva, korey bar. Búl aghayynnyng bәri jinalyp kelgende әlgi ýsh jýzmynnyng ýstindegi orys jaghynda ekeni sózsiz. Oryssha sóileydi, oryssha oilaydy. Biylik – orys tilinde. Ákimning ózi de basynan baqayshaghyna deyin orys mәdeniyetimen qarulanghan adamgha úqsaydy. Mәskeude oqyghan. Qostanaydaghy orysy ormanday audandarda qyzmet jolyn bastaghan. Orysshyldyghynyng arqasynda bolsa kerek, oblys әkimining apparat jetekshiliginen oblys basshylyghyna bir-aq sekirgen. Qazir alashtyng ardaqtylary dýniyege kelgen kiyeli ónirdi Reseyding bir avtonmiyasynday kórip, bilgenin istep bylyqtyryp otyr. Bayqúsqa Mәskeudegi oqu qatty ótip ketken bilem, memlekettik mazmúny belgilengen merekelerge Reseyding maskýnemdikke salynghan keybir әnshisymaqtaryn shaqyryp toy-toylaytyn kórinedi. Qaranyz: «Qostanay RF avtonomiyasyna ainalyp barady» http://abai.kz/post/view?id=559 , «Qostanayda Leninge eskertkish ornatyldy» http://abai.kz/post/view?id=475 . Reyting.kz zertteu agenttigining mәlimetine sýiensek, Qostanay ekonomikalyq damu jóninen artta qalghan eki oblystyng biri bolyp túr.

Soltýstik Qazaqstan oblysynda da әkim auysty. Eks-әkim Camat Eskendirov «qarmaghymdaghylar jemenger bolyp shyqty» dep ornyn bosatty. Samat deytin әkimning bar-joghynan da «sqolyqtardan» ózge júrt habarsyz boldy. Sondyqtan da Eskendirovtyng qyzmetinen óz erkimen ketken «erligi» eskerilmey qaldy. Nege? Óitkeni  Camat Eskendirov Qyzyljarda el qyzygharday eshtene tyndyryp ýlgermegen siyaqty. Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev siyaqty әkimshilikting aldynda sereyip túrghan Leniyninning eskertkishin qúlatyp, Abayday alypty túghyrgha kótergen emes, Altay tauynyng betine «QAZAQSTAN» degen jazudy jaynatyp jazyp, qasqaytyp Qabanbaydyng eskertkishin túrghyzu oiyna da kirip shyqpady (Altay tauyna jazylghan «Qazaqstan» degen sóz Ukraina-Resey arasyndaghy shiyelenis barysynda sheteldik jurnalisterding kózine iligip, Batys baspasózining birinde jaryq kórdi). Bir sózben qayyrghanda: bardy, otyrdy, qaytty. Chehovtyng «Qúndaqtauly adamy» dersiz-dýr.

Ukraina men Resey arasy býlinerden birer kýn búryn Kremliding asyrandy sayasatkerleri Limonov pen Jirinovskiy «Qazaqstannyng bes oblysyn qaytaryp aluymyz kerek» dep ayaq astynan aiqay-sýrenge saldy. Sol sol-aq eken, elimizdegi «besinshi kolonna» ókilderi әr tústan, әsirese, soltýstik pen shyghystan boy kórsetip qaldy. Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy kazaktar jeligip Ukrainagha soghysqa attanbaq bolyp edi, olardy beren әkim Berdibek Saparbaev attap bastyrmady. Alayda, Qaraghandydaghy túyaghyna sýringen kәri kommunister «Sovet Odaghyn qaytadan qalpyna keltiremiz» dep alangha shyqqanda olardyng aldyn bóger adam әkimshilik tarapynan tabylmady. Búl jayt Qaraghandy oblysynyng әkimi Bauyrjan Ábdeshevin te aidalagha qarap otyrghanyn anghartady. Sózding turasyna kóshssek, Atazanymyzda aishyqtap túryp kórsetilgen memleketimizding birtútastyghyna, últ qauipsizdigine býgingi boskóten Bauyrjandar, әkimsymaq әbdeshevter bas auyrtpaydy eken. Mýmkin oblys әkimderining qúzyryna múnday mәseleler kirmeytin shyghar?  Sonda әkim, oblys әkimi kim? Ol aldymen baryp kel, shauyp kel emes. Ókinishke qaray oblys әkimderi óz funksiyalaryn «ortalyq ne aitar eken, ortalyq qanday tapsyrma berer eken, myna isime ortalyq qalay qarar eken» deumen shekteydi. Sóitedi de dirildep-qaltyrap Aq Ordagha qaraydy da otyrady. Óz betinshe jergilikti últ mәselesine kónil audarugha, jer-su attaryna mәn beruge, tariyhqa ýniluge, pәrmendi sheshim qabyldaugha kóbining tәuekeli jetpeydi. Tәuekeli ghana emes, oilau qabiletteri de jetpeydi-au deymin. Sonday solqyldaq basshylar da bizding zamanymyzda el basqaryp, әkim atanyp jýr. Qaytesing endi, bәri de «apostol» ghoy.

P.S. Apostol – kóne grek tilinde elshi degendi bildiredi. Iisus Hristostyng shәkirtteri, sahaba-shadiyarlary.

Abai.kz                            

0 pikir

Ýzdik materialdar