Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Qogham 6980 0 pikir 6 Mausym, 2014 saghat 12:55

Ábdirashit Bәkirúly. «OYaN QAZAQ» MÁNGILIK ÚIQYDAN

1.Qazaq «últtyq armanyn» izdep jýrgen halyq

Ár  qogham ózining qay tarihy qalyptan shyqqanyn tanyp-bilu arqyly óz bolashaghynyng negizin qalaydy. Búl – belsendi qoghamdyq sana kórinisi.  Sondyqtan qoghamnyng túraqty damuyn qamtamasyz etu ýshin qoghamdy «oyatyp» otyru qajet.  Biraq mәdeny dengeyi kenjelep qalghan qoghamda búny iske asyru tipten qiyn sharua. Mysaly, ózimizge qatysty alar bolsaq: «oyan, qazaq!» dep osydan jýz jyl búryn qalay úran tastasaq − qazir de sol qalypta túrmyz dese bolady. Sonda «búl neghylghan oyanbaytyn halyq?» degen súraq tuady. Ol súraqty óz-ózimizge qoysaq bir sәri – ózgelerding de osylay oilay bastaghany uaqyt ótken sayyn belgili bola bastady. Sóitip, tәuelsiz memleketke ainaluymyzgha qaramastan ózderin órkeniyetti halyqtar qataryna jatqyzatyn elderding keybir sayasatkerleri men ziyalylary tarapynan bizge degen astamshyl kózqaras, ýstemshil әreketter kórinis bere bastady.  Biz óz aldyna tәuelsiz derbes el bolyp otyrsaq ta onday «kermektin» ashy dәmin talay ret tatyp ýlgerdik: mysaly, әlemge keninen tarap ketken sayqymazaq Borat degen «qazaq» jurnaliysi turaly filim bizding osy shalajansar kýiimizdi mazaq etip túrghanday kórinedi... Al búryndary Soljenisiyn, kýni keshe orys jazushysy Limonov pen sayasatker Jirinovskiyler «biz qalay sandyraqtasaq ta, onymyzgha qarsy shyghar halyq joq» degen senimmen, esh kýmәndanbastan,  birinshisi – «qazaqtardyng teristik jaghyn oiyp alu kerek» dese, ekinshisi, tipten, odan da soraqy – «búl jerler orys memleketining qúramyndaghy federaldy okrug boluy kerek» dep basyndy. Sóz astarynda «múnda el degen atymen joq, bos jatqan jer ghana bar» degen oy jatyr.... Al búnyng maghynasy «qazaqtyng orysqa bas iyip baghynuy – olar ýshin mәrtebe» degenge kelendi. Sóitip, qazaq olar bolmasa qúryp ketpek eken, qúramyna alghangha alaqaylap quanuy kerek eken! Búl – naghyz әzәzil әjua! 

Biraq, biz әli de «úiqysyrap» otyrmyz ba, әiteuir, búl qorlyqqa qarsy óretýregelgen halyq bolmady, shúghyl týrde toytarys bergen biylik bolmady. Kerisinshe, taghdyrymyzdy qolyna senip tapsyrghan biyligimiz qolyna narazylyq plakatyn ústaghan birli-jarym óz patriottaryna polisiyasyn aitaqtap, dyryldata sýirep, olardy qylmyskerler toryna bir-aq toghytty! Sonynan ol kórinisti teledidardan halyqqa jariya etkende «pa, shirkin, múzday qúrsanghan myna sarbazdardyng «namysshyldy» baylaghany netken «batyrlyq» desenshi!» deuge bolatynday kórinis boldy... Áyteuir, olardyng poshymyna qarap: «el shetine shyn jau tiyse qarym kórseter erler eken!» deuding orynyna, olardyng búl «batyrlyghy» kýiinish pen ókinishke jeteledi. «Áy, qap!» − degennen basqa eshtene aita almadyq. IYә, bir jaghynan, zang túrghysynan alsaq, búl − qatardaghy tәrtip búzushylyqtyng aldyn alu, biraq, jogharydaghy Limonov pen Jirinovskiyding sandyraghy túrghysynan alsaq, onda búl – bizding sanamyzda «Otan», «Otandy qorghau», «últtyq namys» jәne t.s.s. úghymdardyng joqqa tәn bolyp bara jatqanynyng kórinisi bolyp shyghady. Sonda, shynynda da, bizding mәdeniyeti kenje, ózindik últtyq namysy oyanbaghan, sanasy siresken halqymyz Otanyn tanudan  qalghany ma? «Oyan» dep ózimizge ózimiz ghasyr boyy aityp kele jatsaq ta – oyanbaghanymyz ba?  Olay bolsa, búl – naghyz qasiret. Sebebi, búl mәselege nazar audarmay-aq qoyayyn deseng − Otan jalghyz, taghdyr ortaq!  Bәrimiz bir kemening ishinde kele jatyrmyz: qúrdymgha ketsek – birge ketemiz, jagha shyqsaq – birge shyghamyz. Alayda býginde múny úqqan «otanshyl azamattar»  qylmyskerler qatarynda... Endi ne qyldyq?!. 

Qalyptaghy pikirde býgingi zamanda halqymyz sauatty,  ghylymda, bilimde, ónerde, mәdeniyet pen әdebiyette, sportta ózindik jetistigi bar el delinedi. Ózgeler olay oilay ma, oilamay ma – onda sharuamyz joq, әiteuir ózimiz búghan senimdimiz. Endeshe «oyana» almay jatqan ne nәrse? Nege kóringen kóldeneng kók atty esh qymsynbastan bizge bastan asyra sóz aitugha qymsynbaydy, jasqanbaydy? Nege? ...Sondyqtan bizge «oyanu» ýshin de aldymen osy mәselelerdi anyqtap alghan jón sekildi...

Jalpy, әr kezding óz talaby bolatyny siyaqty, býgindegi «oyan» sózining maghynasy qanday? Mysaly, HH ghasyrdyng basyndaghy Alash qayratkerlerining auzyndaghy «oyan» sózi negizinen ghylym men bilimge, tәuelsiz damu jolyna jetudi kózdegeni anyq. Al býginde «oyan» degenning astarynda qanday maghyna jatyr? Sony anyqtadyq pa? Eger biz búrynghy Alash qayratkerleri qoyghan talaptardy dәlme-dәl qaytalap otyrmyz  desek, onda ol qanshalyqty dúrys? Búl súraqtar qoghamda ashyq qoyylmay otyr. Sebebi, qazirgi zamanda biz birshama ghylym-bilimge qol jetkizumen qatar, últ retinde birshama qalyptasyp, ózindik bolmysymyzdy biregeylep, tәuelsizdigimizdi de bir jaqqa shygharyp aldyq. Búl, әriyne, tolyq aqiqat bolmasa da, aqiqatqa jaqyn aqiqat ekeni ras − últ retinde kenestik dәuirden san jaghynan oisyrap shyqsaq ta, sapa jaghynan shynyghyp-shyndalyp shyqqanymyzdy eshkim teristey almaydy. Sóitip, biz tәuelsizdik kezenge sauatty, oqu-toquy bar el retinde ensek te, býgingi aqparat aghymynda әli de «oyan, qazaq» úranynynyng manyzyn joymaghany − jalghasqan senimge kólenke týsire bastady. Mynaday bir zandylyq bar − qay zamanda bolmasyn halyq kýizelisti jaghdaygha úshyraghanda últ sanasynda «asanqayghy» saryny beleng ala bastaydy. Mysaly, eline «jerúiyq» izdegen Asanqayghynyng mún-zary, odan keyingi «aqtaban-shúbyryndy» zamanyndaghy «elim-ay» saryny jәne osylay jalghasa beredi...  Al býginderi ol saryn basqasha sipatta – «ensesin kótere almaghan júrttyng kýrsinisi» týrde kórinis tapty. Nәtiyjesinde «asanqayghydan» ajyray almaghan halyqqa «úiqydan oyana almaghan halyq», «qúldyq sanadan arylmaghan halyq» jәne t.s.s. jaghymsyz qylyqtar men qasiyetter deuge túrmaytyn «qasiyetterdi» tanu úlasty. «Búl bizding halyqtyng mandayyna bitken sory» deytin kózqaras payda boldy. Ádette, búryndary múnday – «ózin-ózi qor sanaytyn» minez últynan tildik, geografiyalyq, mәdeny túrghyda jattanghan qazaqtargha tәn bolushy edi. Endi  búl kózqaras qazaqy bolmystan kindigi ajyramaghan qazaqtardyng da boyynan tabyla bastaghany alandatady. Búl «fenomennin» qúpiyasy ne sonda? Biz nege әlemdik bәsekelestikke tótep beruge qabiletti intelektualdyq potensialgha, әleuetke ie bola otyryp, sanamyz ben is-әreketimizde sonshalyqty kýizelisti-apatiyalyq kýige týstik?..  Keyde, tipten, sharasyzdyq boydy alyp, endi odan arylu mýmkin emestey kórinedi de! Shyndyq osy ma, әlde, onyng týpkilikti mәni basqa jaqta ma? Býgin shama kelgenshe osy súraqtargha da jauap izdeuge tyrysyp kóremiz...

Árbir qoghamnyng ómiri belgili bir iydeologiyalyq baghytpen tyghyz baylanysta bolady. Áriyne, ol iydeologiya ómir sýrip otyrghan zamannyng naqty talaptary men súranysyn eskeredi: mysaly, qazirgi zaman bizding aldymyzgha «tәuelsizdigimizdi nyghaytu», «elimizding túraqty damuyn qamtamasyz etu», «kóp últ ókilderi ómir sýrip jatqan memlekette últaralyq birlikti, tatulyqty saqtau» jәne t.s.s. kóptegen irgeli de manyzdy mәselelerdi shyghardy. Biraq, ókinishke oray, osy mәselelerding bәri de bizding sanamyzda «iydeologiyalyq baghyttar» nemese «ústanymdar» retindi qalyptasa alghan joq. Sondyqtan «biz iydeologiyasyz memleketpiz» degendi moyyndap ýlgerdik.  Shyndyq solay!  Búl kýrdeli súraq. Biraq oghan jauap beru ýshin aldymen «iydeologiyanyng negizinde últtyq iydeya jatuy tiyis» degen qaghidagha kelu qajet. Sonda týsiniksiz bolyp kele jatqan kóp mәsele naqtylyqqa ie bolady. Mәselen, kenestik jýieden shyqqan tәuelsiz memleketterding barlyghy derlik «últtyq memleketter» bolyp qalyptasty. Al «últtyq memleket» degenimiz qúramynda qansha últ ómir sýrip jatsa da, tarihy әdilettilik túrghysynan bayyrghy últ memleketting egesi sanalady. Sondyqtan onday memlekette, eng aldymen, memleket qúrushy últtyng kókeykesti armanyna say «últtyq arman», ne, ghylym tilimen aitqanda – «últtyq iydeya» payda bolady. Mine, osy «últtyq iydeya» ghana týpkilikti maghynasynda memlekettik iydeologiyanyng qanqasyn qúraydy. Últtyq iydeyadan ada elde memleketting quatyn arttyrugha qyzmet eterlik belgili bir baghyttaghy iydeologiyanyng ómirge keluining ózi neghaybyl. Biz osy baghytqa búrylyp kettik. Mysaly, tәuelsizdik alghannan keyin búrynghy Pribaltika elderi «últtyq iydeya» qaghidasyn búljytpay ústay aldy. Sóitip, ol memleketter ózderining bolashaq jolyn tez-aq aiqyndap aldy da, búrynnan býrshik atpay jatqan «últtyq armanyn» óte quatty memlekettik iydeologiyagha ainaldyryp jiberdi. Ortaaziyalyq memleketter arasynda birshama «shatasudan» song búl jolgha Ózbek jәne Týrkimen memleketteri týsuge talpynuda.  Al Qazaq, Qyrghyz, Tәjik memleketteri ondaygha bara alghan joq.  Ásirese, Qazaqstan әuel bastan «kópvektorly» sayasat ústanamyz dedi de − ne ekonomikasynda, ne últtyq sayasatynda, ne mәdeny damu vektorynda, ne syrtqy eldermen qarym qatynasynda naqty prioriytetterge (basymdylyqtargha) qol jetkize almay qaldy. Nәtiyjesinde, ózin «kópúltty» memleket jariyalaghan Qazaqstannyng altyngha bergisiz uaqytynda «últtyq iydeyadan» birshama ajyrap qalghany shyndyq. Sondyqtan býginde qanday sharuany qolgha almasaq ta −  barlyghy da atýsti ótude. Al shala-sharpy tirlik bizdi әli kýnge deyin belgili bir iydeologiyalyq baghytqa qol jetkize almaugha ghana emes, endi, últtyq iydeologiyanyng boluynyng ózinen alystata týsude. Bizding toqyraudyng eng bastapqy sebebi de osynda! Al uaqyt bolsa ótip jatyr − ony toqtatarlyq qúdiret adamgha berilmegen. Uaqytpen birge biz de últtyq armannan alshaq jalghan «iydeologiyanyn» memleket ýshin, әrbir azamat ýshin damu baghytyn anyqtaushy ústanym bola almaytynyn, odan qalsa, ózimiz ómir sýrip jatqan «iydeologiyasyz qoghamda» últtyq bolmystyng shayyluy qarqyn ala bastaghanyn, últtyq iydeyanyng kómeskilene týskenin − jangha auyr tiyse de bayqap jatyrmyz... Ókinishti, ókingennen ne payda!

 

2.Materiyamen auyrlanghan  sana qanaty qyrqylghan qús sekildi  

 

Qazirgi bizding qoghamda «arman» joq. Alash qayratkerlerining aldynda ol boldy − olar aldyna naqty maqsattar qoyghandyqtan, sol ýshin ayanbay kýresti. Tipten, aqtyq saghatta óz ómirining bosqa ótpegenin úghyp ketti dese bolady. Olardyng kókeyinde óte biyik iydeya túrdy, ómiri de maghynagha toly boldy...  Al  biz qazirge deyin sanamda siresip qalghan «bәrin de túrmys biyleydi», nemese,  «aldymen ekonomika, sodan keyin sayasat»  degen qaghidamen ómir sýrip jatyrmyz. Bizde biyik maqsatty almastyrghan «kýnkóristing qamy» ghana bar. Sondyqtan «qarny toqtyq – qayghy joqtyq» dep Abay aitpaqshy, túrmysty týzeudi ghana maqsat tútqan qoghamda bay da, kedey de, sheneunik pen júmysshy da, halyq pen biylik te – tek «túrmys» ýshin ómir sýrmek. Býgingi dýniye-baylyqqa jappay jantalas sonyng kórinisi. Múndayda − «qoghamdyq sananyn» roli, aqyl-oydyng jasampazdyq qasiyeti ekinshi qatargha syrghidy. Onda  «aldymen túrmysty (ekonomikany) týzep alayyq, sodan keyin birtindep jaghday onalady» dep týsindiriledi, ózin-ózi júbatady. Mýmkin búl «sol kezde aqyl-esimiz kiredi» deu shyghar... Biraq «ekonomikany týzeu» ýshin aldymen ony iske asyratyn halyqtyng sanasyn, yaghni, jappay shygharmashylyq qabiletin  «oyatu» qajet. Onsyz ekonomika qalay damidy? Damymaydy!.  Ekonomika preziydent Jarlyghymen, nemese, Ýkimet Qaulysymen onala salmaydy. Ony damytu ýshin halyqty búl proseske júmyldyru qajet. Halyq oghan ruhaniy-mәdeny túrghyda dayyn boluy qajet. Mine, osy jaghdayda ghana naryqtyq ekonomika qalyptasady, memleket quaty artady. Álemdegi qazirgi barlyq damyghan elder ózderining órleu jolyn «halyqty biyik maqsatqa júmyldyrudan» bastaghan. Mysaly, soghystan keyingi Europa,, әsirese – FRG, Aziyadaghy Japon eli jәne t.t. Ýkimetting basty mindeti halyqtyng jigerin osy baghytqa búru. Ony ýkimet zandarmen, investisiyamen, bilimmen, korrupsiyany joimen t.b. sharalarmen der kezinde qamtamasyz etip otyruy tiyis.  Eng bastysy – әleumetti belsendi qoghamnyng boluy. Al onyng basty sharty – demokratiyany qalyptastyru. Sondyqtan Ýkimet adam qúqyn algha shygharmayynsha, ekonomikada әdil bәsekelestikti qalyptastyrmayynsha «aldymen ekonomika» qaghidasy jýzege aspaydy, qayta – keri ketedi. Halyqtyng eldegi prosester men ózgeristerge belsendi aralasuy, ózin-ózi ýzdiksiz jetildirui, әlemdik ondy tәjiriybeni boyyna sinirui ghana algha qoyghan maqsattargha jetkizedi. Al biz qazir keri prosesti bastan keshudemiz: ekonomikany jaqsartu jayyna qalyp, júrt shyn mәnisinde «túrmys jaghdayy» ýshin ghana kýresude! Osy «jantalas» memlekettik jauapkershilikti yghystyryp shyghardy, nәtiyjesinde aldymen biylik korrupsiyalandy, al qazir bolsa − búl dert qoghamnyng barlyq buyndaryna tarap jatyr. Qanshama bolashaq daryn, túlgha, qayratker osynyng kólenkesinde ashylmaghan kýii solyp jatyr... Úly Abay «esekting artyn jusang da mal tap» degen. Biraq Abay «ayanbay enbek etken adam erteng esekten atqa otyraryna» menzegen edi. Al biz, halyqtyng sanasy, basqasha aitsaq – «adam kapitaly» damymaghan, ony damytugha mýddeli emes elde «esekting artyna qaraudan» asa almay jatyrmyz, «Oyan qazaq!» úrany bayaghy sol  − arman kýiinde qaldy...

Soghan sәikes býginde «oyan» sózining maghynasy da keri maghynagha auysyp ketti. Endi, ol «biyik maqsatta» emes, toghysharlyq maghynagha ie bolyp ketti. Dәlirek aitsaq, býginde biz «oyanghan qazaq» dep qanday jolmen bolmasyn әbden bayyp alghan qazaqty aitatyn boldyq. Biraq «sanasyn túrmys biylegen» ol bay qazaqtyng da oyanghany shamaly – әri ketse aqshasyna ýy salar, restoran ashar, sauda jasar, ne, kapitalyn ofshor asyryp shet elge − Shveysariya-Londongha keter...  Sóitip, bizding «oyanghan jana qazaghymyz» da túrmysy ýshin bәrin jasaugha әzir, biraq ol Otany ýshin otqa-sugha týspeydi, endeshe, kәsiby sheberligin shyndamaydy, adam retinde kemeldenbeydi! Sondyqtan býginde «baylyqqa qalay jetu abzal?» degen imandylyq súraq qúnyn joydy. Tek toghysharlyq tәbet pen egoizm qaldy. Mәselen qoghamda budjet aqshasyn tonau qylmysy órshui, ony toqtatu mýmkin bolmay otyrghany − osymen tyghyz baylanysty. Sebebi, «otanshyl» sezim joq, yaghni, jauapkershilik joq. Barlyq pighyl tek baylyqta (túrmysta) bolyp, «Otan», «Memleket» degen qasterli úghymdar jalanashtanyp qaluda.

Kez kelgen qogham – «jetilgen adam», sanaly әreket etushi subiekt. Endeshe, qoghamnyng kýndelikti damuynda jәne әreketinde mýlde bólek  prinsipter júmys isteui tiyis: qogham ózine deyingi mәdeniyettin, tәjiriybening «sanaly» múrageri retinde tek «túrmystyq jaghdaygha» baylanyp emes, jetken ruhany múrany baspaldaq ete otyryp, arghy qarayghy damuyn jalghastyruy tiyis. Jaghday býgingidey – «baydyng odan әri bangyna», «kedeyding kýndelikti tirshilik ýshin jantalasyna» baylanyp qalmauy tiyis. Biraq, múnda eskeretin nәrse bar, ol – qoghamda ótkennen jetken mәdeniyet neghúrlym bay bolsa, qogham da aitarlyqtay tabystargha jetedi. Qogham tarihty sabaqtastyra otyryp, ózining ómir sýru formasy – ruhany baylyghyn jetildirgen sayyn әreketi de qarqyndy bolyp, tabysy da qomaqtala týsedi. Memleket qoghamnyng әleumettik jaghdayyn týzeydi, ózinin  ýzdiksiz damuyn qamtamasyz etedi. Búl – ekonomikanyng emes, «sananyn» ómir sýru formasy. Olay bolsa, múndaghy damudy aiqyndaushy «túrmys» emes, túrmysty ýnemi jetildiruge baghyttalghan «sana» bolyp shyghady. Múny elemeu, kórmeu, bayqamau mýmkin emes! Naghyz sayasatker, qogham qayratkeri tek osynday kózqarasta bolsa ghana – júrtyn algha jeteley alady. Bolmasa – onyng ózi  de kertartpagha ainalady!

«Sananyng bastapqy ekendigi» adamzat balasy qauymdasyp ómir sýre bastaghan kezden-aq aiqyn kórine bastaghan. Sodan bermen qaray «túrmysqa tәueldilik» sananyng әlsizdigin, al qoghamgha qatysty – «qoghamnyng mesheuligin» bildirumen keledi. Endeshe, qoghamnyng damuy ýshin «aldymen ekonomika» degen prinsipti negizge aludy «túrmysqa tәueldilik» dep sanau kerek. Sóitkende, búl prinsipti adamzattyng  órkendegen zamanynda «keri ketudin» belgisi sanatyna jatqyzugha әbden bolady. Býkil әlem «ghalamdyq sana» jetistigin emin erkin qoldanuda. Qazirgi kezde «túrmystyq mәselelerdi» sheshu ghylymy túrghyda, strategiyalyq baghyttarda iske asuda. Al bizding Qazaqstan siyaqty qazba baylyghy mol elde, jalpy sauatty, kózi ashyq halqymen «túrmystyq mәseleni» osynday jolmen sheshu әldeqayda jenil iske asuy tiyis edi. Biraq, soghan qaramastan biz әli de túrmysymyzdy týzey almaudamyz. Túrmys – biz ýshin «maydangha» ainaldy! Múnyng bәri de damudyng bastapqy prinsipterin anyqtay almaghandyghymyzdan bolyp otyr. Ony  «óreskel qatelik» degen dúrys. Múny filosofiyalyq beyneli týrde aitar bolsaq, búl «qanaty qyrqylghan qús sekildi, materiyamen auyrlanghan  sana da qalyqtap úsha almaydy» degenge keledi...

Al intellektualdyq әleueti joghary, oyanghan, «sanaly qogham», aldymen, «adam kapitaly» mәselesin algha shygharady, sonyng talabyna say ekonomikasyn jetildiruge úmtylady. Yaghni, búl prinsip ýstem bolghan qoghamda adam shygharmashylyghynyng erkin bastaulary −  ghylym men bilim, iskerlik qabilet, densaulyq, salauatty ómir jәne t.b. kóptegen adamy qasiyetter dәriptelip, ýstemdikke ie bolyp, memleket shynayy azamattyq-qúqyqtyq-demokratiyalyq qoghamgha qaray bet búrady. Onday memleketting ruhany tiregi kýshti, ekonomikalyq dingegi myqty bolady! Biz biletin «oyan» sózining aqiqaty osy!

Abai.kz  

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2429
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2748
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3212
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1824