Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
46 - sóz 9581 1 pikir 9 Mausym, 2014 saghat 12:11

Gey bolu onay emes

Biyl nauryzdyng 29 kýni Angliya men Ueliste birjynysty nekeni zandastyru turaly zang kýshine endi. Aghylshyn premieri Devid Kemeron múny «el ýshin manyzdy sәt» dep baghalaghan. Senbige qaraghan týni eng birinshi bolyp nekelesuge kelgen birneshe júp birden ýilenu toyyn ótkizdi.
Angliyadan tys jerge jýrgen birjynysty nekege tәueldi úlybritaniyalyqtargha sol elderdegi konsulidyq qyzmet kórsetedi. Mәskeudegi Angliya konsuldyghy osy eldegi «ghashyqtardy» tirkeytin boldy.

«Kógildirler» qazaq jerinde de kóp. Astana qalasyndaghy gey klubtardy aralap qaytqan Syrymbek Tóleuúlynyng jurnalistik zertteui kóp shyndyqtyng betin ashady.

Gey bolu onay emes

Astanalyq geylerding jinalatyn ortasy orystildi eken. Biz olardyng «bastanghysyna» bardyq. Jertólege ornalasypty. Týnning jartysy aua júmysy qyzady eken. Birin-biri qoltyqtaghan órimdey úl-qyz aghylyp jatyr. Esik kózindegi engezerdey kýzetshilerding kózi qyraghy. Kimning gey, kimning әuesqoy ekenin birden tanidy. Menen nege kelgenimdi súrady. Aldyn ala dayyndyghym boyynsha, «júp» izdep jýrgenimdi aittym. Ol ishki jaqtaghy bir jigitke: myna «balapandy» qabyldandar» - dep búiryq berdi. Meni jetektegen әlgi jigit bardyng qasynan biyik oryndyq úsyndy. Úzyn moyyn qyzyl sharap ta sutegin kele qaldy.
- Sizge qanday júp kerek? Tandauynyz kimge týsip túr?- dep qiyldy әlgi meni ertip kirgen jigit. Ol zaldy menzep: «Býgin siz siyaqty «novinkiyler» kóp» - dep yrjaqtaydy.
- Tandau jasap ýlgergen joqpyn - dedim sasqanymnan. Ol iyghyn qiqang etkizip qyzmetine kirisip ketti.
Arada 15 minut ótken. Aydary qús qanatynday aluan týske boyalghan, kózi men qasyn sýzip alghan, búty shidiygen bireu keldi qasyma. Túrqy kebenek bolghan eshkidey úsqynsyz. Tanystyq. Maghan qaray ónmendep túr. Men aralyq saqtaugha tyrysyp jatyrmyn, biraq «dertti» adam emes ekenimdi sezdirmeuim kerek.
- Meni Berik deseniz de boldy - dedi ol.
- Qayda tuyp-ósken ediniz? (Búl súraghymnyng myna ortagha bótendeu bolghanym týsindim)
- Astanagha Qaraghandydan kelgenmin.
- Qyzgha ghashyq bolyp kórdiniz be? (Óz tilderimen sóilesuge tyrysqan týrim. Eger ol qyzgha ghashyq bolghan bolsa, qyzghanghan synay tanytpaqshymyn)
- Joq. Bala ke­zim­­nen-aq qyzdargha qyzyghushylyghym bolmaghan.
Men barmaghymdy kóterip, mәz bolghan ray berdim. Ol maghan qaray jaqyndap keledi.
- «Kógildirler» nelikten kóbeyip barady?
Ol tiksinip qaldy. Mening basymnan ayaghyma deyin qarap shyghyp: «kimsin?» dedi qorazdanyp. Sezik aldy. Biraq is nasyrgha shappauy kerek. «Býgin adam kóp eken klubta», - dedim tek túrmay. Qyzyl aidarly jigit bir sәt ýnsiz túrdy da: «Biz ýshin qyzdar mәsele emes, olardy kez kelgen uaqytta op-onay satyp-aq alasyn. Áyel zaty erkekshora bolyp ketti. Qanatynnyng astyna alyp, qorghaytyn qyz joq qoy. Kimdi qorghaysyz?», - dedi esi dúrys adam siyaqty sózin jalghap.
- Balaly bolghyng kelmey me?
- Múnda súlu jigitter kóp. Ázirge naqty bi­reuimen birge túratynday «obektim» bolmay túr...
- Jigiting qanday jan boluy kerek? (Búl joly solardyng tilin tapqanday boldym)
- Eng bastysy meni týsinetin, basqalardan qyzghanbaytyn, maghan júmys isteuge mýmkindik beretin jan bolsa deymin!..
Berikting sózin tyndap otyryp, denem týrshigip ketti. Biraq әlgi sabazyng selt etpeydi. Ózining osy kespirimen maqtanatyn siyaqty. Jýzi bal-búl janyp, symbatty jigitterge súqtana qaraydy. Kespeltek múryny demeseniz, jýzinen erkekke tәn belgi az.

Ánshisi gey Astana

Bizding әngimeni denesi nәzik, túrqy qyzday bir jigit bólip jiberdi. Ol tyrnaghyn boyap alypty, sharap qúiylghan qyrly stakandy on sausaghy mayysyp әreng kóteredi. Qúddy, qyz dersin! Qyzdar da múnday qylyqty emes shyghar, ýzilip túr! Ol sol ýzilgen qalpymen mening sol jaghyma jayghasty. Al Berik meni qyzghandy ma, tynyshy qashyp otyr.
- Siz, bizge adasyp kelgen joqsyz ba?
Búl ekinshi auyshtyng alghashqy súraghy. «Ózderinnen bolamyn. Almatydan keldim», - dedim boyym ýirenise bastaghanday bolghan son. Onyng aty Jәnibek eken. Semeyde tuyp-ósipti. Jәnibek meni syrttay baghyp otyrghanyn aitty. «Siz, gey emessiz. Jasyrmay-aq qoyynyzshy. Odan da ne keregin aitynyz. Bәrin aityp bereyin», - dedi úzyn tyrnaghymen mening stakanymdy shúqyp.
- Bilip otyrsanyz aitayyn, men qalypty adammyn. Qyzteke emespin. Múnda kelgendegi maqsatym - sizderding ómirdi kóru - dedim.
- Jurnalissing ghoy?
- Joq. Áuestenip jýrgen janmyn.
- Onda kór de, tabanyndy jaltyrat! Eger múnda júbyng bolmasa, basynnan aiyrylasyng - dep short ketti semeylik qyzteke.
Búdan ary zertteuge bolmaytynyn ózim de sezip otyrgham, biyik oryndyqtan syrghy berdim. Al әlgi Berigim menen dәmeli siyaqty, esik kózinde kýtip túr. «Meni alyp ketsenshi», - dedi, demin qúlaq týbime taqap. Jylan shaghyp alghanday sekirip kettim. Klubtan shygha bere qazaq estradasyndaghy tanymal bir әnshinin, juan qara jigitting qúshaghynda ketip bara jatqanyn kózim shalyp qaldy...

Esil teris aghady

Ghalamtordy asha qalsanyz, elde óz jynysynan bezgen miskinder turaly derekke kóz sýrinedi. Geyler men erkekshoralargha arnalghan portaldar men forumdargha toqtau bolsa ghoy, shirkin! Qayta orystildi aqparat kózderi solardyng qúqyghyn qorghap, soyylyn soghyp әlek. Sóitsek, Astana men Almaty әldeqashan «Qazaqstan geylerining ordasy» degen ataqty «qorghap» qoyghan eken. Osy keshte bizge semeylik qyzteke jigit Almatyda jýzden astam geyklubtyng baryn aitty. Onyng qanshasy óz jynysynan bezingen beybaqtargha tiyesili ekenin eseptep jatqan eshkim joq. «Astanada әzirge 60 shaqty gey-klub týngi qalagha esigin aiqara ashady» - deydi ol. Olar eshqashan ózderin ashyq jarnamalamaydy. Mandayshalaryna «bar-klub» dep jazyp qoyady. Al ishine kirsen, jyn-oynaq.
Esterinizde bolsa, Latviyanyng bas qalasy Rigada erkekshoralardyng sherui ótti. Sheruge qatysushylar óz elderining memlekettik tuyn ústap shyqqanda, olardyng arasynan bizding kók jalau da kórinip qaldy. Al búl -qazaqstandyq qyztekelerding ózderinshe, halyqaralyq arenada joghary mәrtebege qol jetkizgen týri.
Birjynystylar úiymy bizding elimizde de keng etek aluda. Resmy tirkelmedi demesen, júmysy jýrip túr.
Astana әzirge tynysh bolghanymen, elordagha arqasy tiyip túrghan Qaraghandyda (el estimegen masqara!) eki qyzdyng dýrkiretip toy jasaghany Batys baspasózin bir dýrliktirgen joq pa! Birjynysty júbaylar Qaraghandynyng qaq ortasynda «Limuzinmen» qydyrdy. Kópshilik oryndargha baryp, «mahabbattaryn» jar salyp jarnamalady. Tanymal VOXPOPULI.KZ jurnaly múny tamsanyp, tebirenip, ózge elderge ýlgi etip jazdy. Osy oqighanyng ayaghy nemen tynghanyn bәrimiz bilemiz. Ólimmen ayaqtaldy.
Sәduaqas meshitining imamy Sәbit Erejepov: «Payghambarymyzdyng hadiys-shәrifterinde: «Qylyqtary erkekke úqsaytyn әielge jәne әielge úqsaytyn erkekke laghynet bolsyn!» - dep jazylghanyn aitty. Sonday-aq: «Erkekke úqsaugha tyrysatyn әiel jәne әielge úqsaugha tyrysatyn erkek mening ýmbetimnen emes», - degenin de algha tartty. Deputat Aldan Smayyl: «Qazaqtyng últtyq bolmysyna keri әser etetin nәrsege elimizde jol beruge bolmaydy. Búl birjynystylardyng әreketine qogham bolyp, memleket bolyp toqtau saluymyz kerek», - dedi.
Alayda psiholog mamandardyng aituynsha, otbasyndaghy әke tәrbiyesining jetkiliksizdiginen jigitterding minezi jibektey bolyp ketkeni eshkimge qúpiya emes. Balabaqsha tәrbiyeshisi - qyzdar men jas kelinshekter, mektepte sabaq beretin adam - nәzik jandy әiel zaty, ýide ýlgi kórsetetin kisi - ana. Osy jaghdaydyng bәri balany әiel minezdi adam etip ósiredi.
Jasyratyn týgi joq, býgingi boyjetkenderding auyzynan: «Osy ómirim ózime únaydy. Keyin ózim ýshin bireu tauyp alamyn», - deytin masqara sózdi jii estiytin boldyq. Búl da - qogham derti.
«Jetim ósken, әke tәrbiyesin kórmegen bala ruhany kedeyshilikke aldymen úshyraydy», - deydi psiholog Aybolat Tólekúly. Mýmkin, qyzteke bolyp ketken zamandastarymyzdyng bala taghdyry jetimdikpen ótken shyghar, kim bilsin!?

Esil erkelep aghady. Aghystyng ayaq jaghynda eki ghashyq qoltyqtasyp bara jatyr. «Eki ghashyq, qol ústasyp» degen óleng jolyna súranyp-aq túrghan kórinis. Biraq tilim barmaydy. Óitkeni, onyng ekeui de engezerdey jigitter edi. Esil teris aghatyn siyaqty...

Syrymbek Tóleuúly,
Astana qalasy
"Jas qazaq" gazeti
Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Qyztekesi qyzghan qala
1 pikir