Senbi, 20 Tamyz 2022
Qogham 4615 0 pikir 9 Mausym, 2014 saghat 13:18

POROShENKO ORYS TILINEN BAS TARTTY

Ukrainanyng jana saylanghan preziydenti Petr  Poreshenko ózin úlyqtau rәsiminde el basshysy retinde qanday qadamdar jasaytyny turaly bayandap, Ukrainada jalghyz memlekettik til boluy kerek, ol Ukrain tili dep atap kórsetken. Ol óz sózinde: «Elding jalghyz memlekettik-  tili Ukrain tili. Búl - Ukrainanyng óz tandauy», - dedi.

Ayta ketetin bolsaq, atalghan úlyqtau sharasyna jiyrmadan astam memleketting basshysy bardy. Olardyng ishinde Belarusi preziydenti Aleksandr Lukashenko, Polisha preziydenti Bronislav Komorovskiy, AQSh-tyng viyse preziydenti Djo Bayden, Litva preziydenti Dalya Gribauskayteler bar. 56 elden shaqyrylghan qonaqtar tiziminde Resey preziydenti Vladimir Putinnyng ghana aty joq.

50 milliongha juyq halqy bar Ukraina Respublikasynda 8 millionnan asatyn orys diasporasy túrady. Ol bar bolghany Ukraina halqynyng 16 payyzyn qúraydy. 90 jyldardan song SSSR qúramynda bolghan memleketterde  orys tili memlekettik tilmen teng mәrtebeli bolyp keldi. Aldynghylardyng biri bolyp Ózbekstan orys tilinen bas tartty. Ózbekstannyn  1989 jylghy memlekettik til turaly zanynda orys tili últaralyq qarym-qatynas tili dep kórsetilgen. 1995 jylghy redaksiya boyynsha orys tili ol mәrtebesinen aiyryldy. Kórshiles Qyrghyz Respublikasy byltyr - 2013 jyly memlekettik til turaly zandy qayta qarap, ondaghy orys tiline mәrtebe berip túrghan bapty alyp tastady. Ázerbayjan Respublikasynda 2002 jylghy Geydar Aliyevting «Ázerbayjan Respublikasynyng memlekettik tili» turaly búiryghy boyynsha eldegi orys tilining yqpaly bir jola joyyldy. Al 2007-2008 jyldardaghy Ázerbayjan Respublikasy últtyq kenesining sheshimimen el aumaghynda Resey arnalarynyng taralymyna tyiym salyndy.

Qazirgi tanda orys tili memlekettik til mәrtebesin alghan Reseyden basqa birneshe memleket bar. Olar Belarusiya(aq orystyng jayy týsinikti), Ontýstik Osetiya(búnday memleket bar ekenin kóptegen elder moyyndamaydy.),  Pridnestrov Moldava Respublikasy(búl elde bar joghy jarty million halyq túrady, onyng 170 myny orys últy). Al orys tilin memlekettik tilimen qatar qoldanyp, últ aralyq qarym-qatynastyng tili etken jalghyz memleket – Qazaqstan. Qazaqstanda orys últynyng ýlesi 20 payyz ghana. Songhy sanaq boyynsha Qazaqstandy baghzy zamannan meken etip kele jatqan qazaq últy halyqtyng 70 payyzgha juyq ýlesin ústady.

SSSR-dan eng songhy bolyp shyqqan Qazaqstan, orys tilinen de eng songhy bolyp bas tarta ma, әlde orys tili mәngilik elding mәngilik qarym-qatynas tili bolyp qala ma? Búl súraqqa әzir naqty jauap bere almaytyn siyaqtymyz. 

Núrghaly Núrtay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2926
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2159
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1816
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2917