Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Qogham 7386 0 pikir 10 Mausym, 2014 saghat 12:07

JAUYRDY JABA TOQU JAQSYLYQQA APARMAYDY

Juyrda Almaty oblysy boyynsha ghana emes, elimiz aumaghynda úighyrlar molynan qonystanghan audanda osy ónirdi mekendegen dini bir, tili úqsas qos halyqtyng bolashaqta qonsylas boluy ekitalay ekenin anyq kórsetken jaghday oryn aldy. Búryndardy atalghan audanda eki últtyng jastary arasynda qaqtyghystar, júrt arasyndaghy týsinbestikter, dauly mәseleler tirkelip jatatyn. Ótken jyly tura osynday uaqytta halyq qalaulylary auyldardy aralaghanda deputattar Elbasy Joldauyn úiyghyrsha nasihattap, aidy aspangha shygharghan edi. Biyl da sol «qalaulylar» elge kelgende ersi jaghday oryn aldy.

Audandyq әkimdikte  ýlken bir jinalys ótken edi.  Ol  QR Parlamenti Mәjilisining deputattarynyng qúrmetine úiymdastyrylyp, olardyng halyq aldynda esep berui, ótinishterin tyndauy retinde kórinis beruge tiyis-túghyn.  Negizinen astanalyq aq jaghalylardyng  maqsaty da el arasyndaghy birlik pen tatulyqty nasihattau ekeni anyq. Bastapqy kezde әdettegishe «biz tatumyz, birlikte ómir sýrip jatyrmyz, qazaq pen úighyr dos, tuys» degen jattandy әngimelermen  bastalghan jinalystyng ayaghy tipten basqa arnagha auysyp ketti. Óikeni jinalys úighyrlar arasynan minberge kóterilgen bir «jigitbasynyn»: «Audandaghy jinalystar tek qazaqsha ótip jatyr, úighyrlardy qazaqsha sóiletip, nege qinaysyndar? Ótkende Chernobyli apatyna baylanysty ótken jinalys ta tek qazaqsha ótti. Chernobyli apatyna qatysqan 18 adamnyng 13-i úighyr. Sol jerde úighyrlardy qazaqsha sóilettinder. Úighyrsha әn de aitylmady» degen jónsiz talaby men orynsyz  dauynan bastaldy.

Sol jinalysta otyrghandardyng basym bóligi ýndemegenmen, qazaqtar  arasynda namysy bar bireu tabylghany ras. Audanda qay kezde bolmasyn shyn sóz aitamyn dep basqalargha, onyng ishinde biylikke jaqpay, qaqpaylau kórip jýrgen búrynghy ústaz ornynan atyp túryp, bar qazaqtyng atynan birshama pikir aitty. Sol-q eken, jinalys ózara jamandasugha kóshti. Tipti el arasyndaghy pysh-pysh sózder, qazaqtar men úighyrlardyng shyn mәninde  ótirik dos bop, ishtey bir-birin jep qoygha dayyndyghy, yza-kekterining qaynap jatatyny da aityldy. Álgi azamatymyz sonynda tarihta eshqanday dәleldenbegen, aty bar da deregi joq «úighyrdyng «batyr» qyzyna Ketpen tauyndaghy tarihy ónirdi enshilep, «Nazugum ýngiri» dep ataudyn,  onyng aldyna eskertkish ornatudyng eshqanday zangha da, aqylgha da syimaytynyn, tipti qazaq halqynyng tarihyna jasalghan qiyanat ekendigin jayyp saldy.  Shyndyq sóz jaqpaghan úighyrlar arasynan «sen, auzyndy jap» degen sózder de estilip qaldy.  Aghamyz onymen de toqtamay ol ýngirding qazaq tarihymen tikeley baylanystylyghyn yn dәleldep berdi.   Úighyrdyng aqsaqaldary da óre týregelip, jinalys sony aitysqa úlasyp ketti. Basqosugha jinalghan júrt pen syrttan kelgen lauazymdy qonaqtar  audandaghy úighyr men qazaqtyng arasyndaghy dostyqtyng aitarlyqtay jaqsy emes ekenin, tipti ashyq jaulastyq baryn  bayqaghan siyaqty. Jinalystyng kuәgeri bolghandar búl jaytty anyzday aityp, tanghalghandaryn jasyra almady. Deputattar eki jaqqa da  basu aityp, «Nazugum» ýngirine qoyylghan eskertkishting zansyz ekenin, ony  zandastyru nemese mýlde alyp tastau kerek ekenin týsindirdi.

Biz osy janayqayymyzdy  jazyp jatqanda, audannan eskertkishti alyp tastady degen habar keldi. Múnday oqigha 2010 jyly tirkelgen bolatyn. Jyldar boyy audan әkimdigi ghimaratynyng syrtqy esigining sol jaghyna kezinde audandy basqarghan marqúm Radjibaevtyng sureti bederlengen  jәne qyzmet istegen jyldary jazylghan eskertkish taqta jurnalisterding aralasuynan song alyp tastalghan edi. Sol joly Ketpendegi ýngirge qoyylghaly jatqan eskertkishke de toqtam salynghan bolatyn.  Endi, mine aragha birneshe jyl salyp baryp, olar qaytadan oigha alghandaryn iske asyrugha kirisipti. Al memlekettigi joq júrttyng oidan shygharylghan tuyn kóteru, qazaq elining әnúranyn ózderine layyqtap aituy bolsada jii kórinis beredi.   Qaljat auylynda byltyr bolghan shekarashylardy úryp-soghudyng ayaghy da siyrqúimyshaqqa salynyp, aqyry nәtiyjesiz qaldy. Ayta berse, audanda mәsele kóp. Alayda, aimaqty basqarghanyna on jylgha juyqtaghan Kaimchan Abanúly aiylyn jiyar emes.  Óitkeni, jergilikti últtyng bas kótererleri joqtyng qasy. Eger, onday azamat shygha qalsa, biyliktegiler jýndey týtip, tentiretip jiberuge dayyn túrady. Sonymen birge, oblystan teksere barghandar, eshteneni kórmey qalady. Birer kýn ystyq suda shalqyp-tasyp, bylyghyp-shylyghyp demalghandaryna mәz bolyp qaytady...

Audandaghy jaghday týzelmese, týbi onbaymyz, sebebi: jauyrdy jaba toqudyng arty jaqsylyqqa aparmaydy. 

Baqytnúr Tasqara

 

P.S. Abai.kz aqparattyq portalynyng redaksiyasyna kelip týsken hattaghy әngimening jalpy nobayy – osy. Avtor ishinara kónil-kýy auanyna berilip te ketken eken. Onysyn eptep «jondyq», redaksiyaladyq. Alayda, týbi bir týrki júrty – qazaq pen úighyr arasynda әredik bolyp qalatyn shetin әngimelerdi «redaksiyalau»  bizding qoldan kelmeydi. Óitkeni ol qúzyrly oryndardyng júmysy. Áriyne, biz bәrimiz últaralyq kelisim men yntymaq jaghyndamyz. Alayda, últ pen úlystar (diasporalar) arasyndaghy tatulyqtyng úitqysy ýnemi baqylanyp, zerttelip, saraptamalardan ótip túruy tiyis. Sony oilay otyryp, jogharydaghy jayttyng jariya kóruin jón kórdik. Endigisi Qazaqstan halqy asambleyasy men tiyisti oryndardyng júmysy dep bilemiz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2424
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2743
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3200
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1817