Dýisenbi, 24 Qantar 2022
Qogham 6937 0 pikir 11 Mausym, 2014 saghat 12:42

AQYLBEK ShAYaHMET. BEYIMBETSIZ QOSTANAY


 

Qostanay oblysy basshylarynyng nazaryna

(Beyimbet Maylinning tughanyna 120 jyl toluyna)

 

Kórnekti sóz zergeri Beyimbet Maylinning tuyp-ósken eli qazirgi Qostanay oblysynyng Taran audany talay aqyndar men batyrlardyn, biylerding atamekeni. El auzynda jýrgen shejire derekterine jýginsek, qarabalyq qypshaqtan Shomanaq, Qarsaq, Tanabúgha, Jolynshy jәne Joljaqsy tarasa, Jolynshydan Sopy, Sopydan Qarta tuady. Jantiles Joljaqsynyng balasy. Qartadan Qoshqar, Jauar, Mamajar, Mәmetek, Áleke jәne Áligesh tuady. Jabaghy batyrdyng ata tegin odan әri taratsaq, Qoshqardan Tәuke, Tәukeden Syma, Symadan Toqmәmbet, Aqjigit, Aqmәmbet. Abylay hannan bata alghan, aqjoltay batyr atanghan Týgel batyr osy Aqjigitting balasy.

Týgelden Ipan, Ipannan Jabaghy batyr tughan. Yagni, batyrdyng nemeresi de atagha tartyp batyr bolghan. Batyr bolayyn dep oilamaghan da shyghar, aiqasy men shayqasy kóp qysyltayang zamany qanyna tartyp tughan úlandy batyr qylghan.

Aqjigit kórkem sózding zergeri Beyimbet Maylinnin  týp atasy. Taratyp aitatyn bolsaq, Aqjigitten Ótegen, Qojyq, Týgel, Atan, Jobal tuady. Atannan Tәukebay, Tәukebaydan Mayly, Maylydan Jarmaghambet, Jarmaghambetgen Beyimbet. Sýitip batyr tughyzghan el aqyn da tughyzghan.

Týgelding tarihynyng ózi asa qyzyq. Aqjigitting kelinshegi bosanyp, úl tapqanyn estigen júrt sol kezde Han ordasyna jaqyn bolghan Aqjigitting balasyna at tauyp qoya almaydy. Sonda hannyng ózi: «Aqjigitting balasy maghan da bala bolady, endeshe balanyng atyn ózim qoyayyn, esimi Týgel bolsyn! Tórt qúbylamyzdy týgendep jýrsin!» – dep batasyn beripti. Týgel er jetip, joryqtargha qatysyp, erligimen tanyla bastaydy. Jas jigitting qysyltayanda jau qashyrghan osynday bir erligine yrza bolghan Abylay han oghan: «Ne qalaysyn? Qalasan, baghymdy da, taghymdy da bereyin» dese kerek. Sonda Týgel: «taghynyzdy ne qylayyn, taqsyr, maghan baghynyz da jetedi. Biraq, Alla-taghalanyng bergen baghy basynyzdan aumasyn!» –  dep jauap beripti.

Beyimbet Maylin «Bay ermegi» dep atalatyn óleninde (B.Mayliyn.El syry. Almaty: «Jazushy» baspasy, 1994 jyl, 90 bet) osy ólenning keyipkeri Júmaghazy aqsaqaldyng auzymen Týgel batyr turaly kepti tilge tiyek qylady.

«Týgel batyr qazaqtyng serkesi eken,

Alaqangha salatyn erkesi eken.

El qonysy ol kezde Syr, quanda,

Qúmdy, shóldi, sonardy qylghan meken.

Týgel dese týp-týgel aqyl-qayrat,

Bulyqqan jiger-kýshi boyda qaynap.

Qataryn bala kýnnen basyp-ozyp,

Qaytpaytyn bolat bolyp shyqqan jaynap.»

Odan әri Týgelding pir izdep shyghyp, әruaq qonghan Abylay hangha jolyghyp, tildeskeni, kәmil pirden ekeui birge baryp bata alghany aitylady:

    Sondaghy bergen batasy mynanday:

«Saghan degen batamdy saqtap edim,

Kelmeseng de bir izdep tappaq edim.

Shúbar tudy nayzannyng úshyna ilip,

Tilek tilep syrtynnan jatpaq edim.

Naq kerekken eline kezing edi,

Jәbir kórip kәpirden bezip edi.

Saryarqany jybyrlap qalmaq qaptap,

Qazaq úlyn byt-shyt qyp ezip edi.

Mynau jatqan shúbar tu saghan belgi,

«Týgel!» dep shap, sonyna ert qalyng eldi.

Yqylas taza, batamdy men bereyin,

Qolyndy jay, «Ámiyn!» dep jýgin endi.»

Týgel batyrdy Bi-aghang jaujýrek batyr ghana emes, eldi sonyna ertken aqyly asqan er esebinde sipattaydy:

«Týgel» degen dauysy jerdi jardy,

Er azamat, baghylandy ertip aldy.

Saryarqadan bir kәpir qoymaymyn dep,

Qalyng qalmaq eline oiran saldy.

«Týgel»  dese әruaq qaptap ketti,

Qalyng qosyn qalmaqty taptap ketti.

Qyzyn kýng qyp, úldaryn qúl qyp aidap,

Qalyng qazaq Arqagha qonys tepti.

Jelbiregen shúbar tu jyghylmady,

Ýdey berdi qalmaqtyng shúbyrghany.

Saryarqagha qazaqty ornatpaq bop,

Keudesinde barynda shybyn jany.

Saryarqagha qazaq kep qonys aldy,

Mal jayylyp, semirip, óris aldy.

El qútylyp egesken qalyng jaudan,

Bereke ornap, az uaqyt tynys aldy.

Tórt týlik mal qybyrlap syimay ketti,

Qyzyq dәuren sýretin mezgil jetti.

As penen toy atanyng múrasy bop,

Algha saldy qadirlep by men bekti».

B.Maylinning búl óleni 1923 jyly nauryz aiynda auylda, yaghni, Týgel batyrdyng el-júrty túryp jatqan atamekende jazylghan.

Týgelden Ipan men Jәnibek tusa, Týgelding Abylay han óz qolynan bergen joryq tuy kenje balada qalghan. Jәnibekten Qaraqúl, Qaraqúldan Kýsip, Kýsipten Myrzaghaly tuady. Myrzaghalidyng Saqtaghan jәne Hasen esimdi eki balasy bolghan. Hasen búl kýnderi aramyzda joq. Atalghan saryala tu onyng júbayy, Taran audanynyng ortalyghynda túryp jatqan Ysqaqova Zaghipa apay kýtip otyrghan batyr úrpaghynyng shanyraghynda saqtauly. Kónening kózin apay bizderdi tanyp, dәretin alyp, Qúran oqytyp baryp kórsetti. Qobdisha ishinde jatqan tu kýn kózine kórsetip ústasa ýzilip keterdey sýzilip týr. Tudy kórgen adamnyng boyynda jiger payda bolady, kóz aldyna samsaghan qalyng qoldyng aldynda ketip bara jatqan batyrdyng ózi kelgendey әser qalady.

Kóneden qadghan eki birdey jәdiger Týgel batyr men Jabaghy batyrdyng úrpaghy Raqymbergen aqsaqaldyng ýiinde saqtauly. Jaqynda kónening kózi bolghan Raqymbergen aqsaqal da fәniyden baqigha ozdy. Ótemis Qalabaev pen Asylbek Tәshbaev aqsaqaldar jazyp qaldyrghan shejirege jәne Raqymbergen aqsaqaldyng derekterine sýiensek, Jabaghy batyrdyng balasy Berdalydan Kenjebay tughan. Raqymbergen Kenjebaydyng balasy. Jabaghy batyrdyng tuy jәne ózi ústaghan kisesi osy shanyraqta. Týgel batyrdyng tuy ýsh búryshty bolsa, Jabaghy batyr tuy tórt búryshty. Shetine onglap órnekter salynghan. Tudyng ortasynda da órnekter bar. Al teriden jasalghan kisening ortasyna kóz qoyylghan. Basynda ol arada asyl tas bolghan dep jobalaymyz. Biraq, keyin tasy joghalyp, ornyna basqa bir zat salynghan tәrizdi. Bizding oiymyzsha, búl qasterli búiymdar oblystyq tarihiy-ólketanu múrajayyna tabystaluy kerek.

Abylaydy han kótergen ormanday kóp Orta jýz, sonyng ishinde Búhar jyraudyng sózine jýginsek: qara kerey Qabanbay, qanjyghaly Bógembay, qaz dauysty Qazybek, Shaqshaqúly Jәnibek bolghany belgili. Han sarbazdaryn basqarghan qypshaq sardarlary da az bolmaghan. Biraq, jogharyda attary atalghan batyrlardyng úrpaqtarynda olardyng ústaghan tuy qalmaghan. Al keyingi úrpaqqa maqtanysh etip kórseter osynday qasiyetti múrany ghasyrlar boyy joghaltpay, sandyqqa salyp, sary altynday saqtap kelgen Týgel men Jabaghy batyr úrpaqtaryna Jaratqan jar bolsyn deymiz.

Bi-agha ózining kóptegen shygharmalarynda jer ataularyn da, kisi esimderin de qaz qalpynda, ózgerpey qoldanghan. Mәselen, «Jalbyr» povesinde (Beyimbet Mayliyn, «El suretteri» Almaty: «Jazushy», 1994 j.) Esmoldanyng Tәsheni degen jigit turaly bayanday kelip: «Qazybay, Qaraqyz degen kórshi otyrghan el ghoy. Qazybayda atyshuly Nauryzbay biyding túqymy bar, Nauryzbaydyng Bayekesi oryssha bilim alyp, orys tórelerimen jaqyn bolyp, erterekte birneshe saylauda bolys bolyp kelgen adam edi. Osy Bayqannyng Dýisembayymen aqtyq ret talasqa týsken joly, Dýisembayday shtatqa aqsha shasha almady da, Bayeke bolystyqtan aiyryldy. Sonyng kýiigine shyday almaghanday sol jyly qajygha ketip, sýiegi Mekkede qaldy... Esmoldany jyndandyrghan sol Bayeke bolys. Jas jaghynan ekeui qúrdas boldy da, ózi bolys kezinde Esmoldany atqa mingizdi. «Osy bolystyq ekeumizge de jetedi, atyna min, Esmolda» – dedi ol. Esmolda osyny arqalanyp atyna mindi. Elding qulary bir toqtyny shyghynsynbay, Esmoldagha qonaqasy beretin boldy. Esmolda odan әri eksimdendi.  Joly týsip Bayeke bir ret ýiine kelgende «qúlyn etinen basqany jep kórmegen qúrdasym edi» – dep Esmolda oghan jalghyz qúlynyn soyyp, qonaqasy berdi. Sýitip jýrip osy Esmoldanyn  jalghyz istegen iygi júmysy osy Tәshendi oryssha oqytqandyghy edi» – dep suretteydi.

Bi-aghanyng aityp otyrghany týp-týgel bolghan oqigha, esimderi atalghan kisilerding de shygharmada attary ózgertilmegen. Qazirgi Qostanay audanynyn  ortalyghy bolyp esepteletin Zatobolovka ertede Qútty alap dep atalghan. Búl turaly Beyimbet Maylin «Jalbyr» povesinde atap jazghan.  Ókinishke oray, búrynghy tarihy jer atauyn osy kýnge deyin qaytara almay otyrmyz. Tipti Áyet ózenining atyn ana tilimizde Ayat dep jazyp kelemiz. Shyn mәnisinde, ayat qasiyetti Qúrannyng ayaty, orys tilindegi núsqasynda da Ayet dep jazyluy kerek qoy. Beybit aqynnyng «Shúbardan kóshushi edik shygha jaylap, Áyette qonushy edik bie baylap» – degen joldary bar. Núrhan Ahmetbekovtyng «Jasauyl qyrghyny» dastany «Sazdy Áyet, Saryarqada Týiemoynaq» – degen joldarmen bastalady. Jyrdaghy jer ataulary Áyet pen Týiemoynaq – qazirgi Taran jәne Denisov audandary ortalyqtarynyn  týp atauy. Tarihy әdilet qashan qalpyna keltiriledi dep kýtkeli kóp jyl ótti.

Bi-aghanyng jerlesi, sahna tarlany Serke Qojamqúlovtyng sahnagha túnghysh shyghuy óz auylynda 1916 jyly bolghany, onda ol Beyimbet Maylinning ólenderin oqyghany da tarihtan belgili. Al kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Iliyas Omarov Beyimbet Maylin turaly: «Ol tól әdebiyetimizde ózindik mektebi, mәneri, shәkirtteri bar qalamger. Búl baqyt kez-kelgen jazushynyng mandayyna jazyla beretin qasiyet emes. Al bizding Beyimbet – sonday baqytty qasiyetting adamy» degen oy týiindegen.

    Beyimbet Maylinning tughanyna jýz jyl tolu merekesi respublikalyq dengeyde toylanghan jyly Bi-aghagha arnap jyr jazyp, respublikalyq mýshayrada jenimpaz atanghanymdy da ózime mәrtebe sanaymyn. Sonda oqyghan jyr joldarym kónilimde әli sayrap túr.

Aqylynnan ainalayyn, Bi-agha,

Men de tudym ózing ósken úyada.

Biraq, nege kóz búldyrlap ketedi,

Ózine úqsap kóz jibersem qiyagha.

 

Taghdyr aidap týskeninde týrmege,

Sezbeding be jylan baryn irgede.

Qarabetter ómir sýrgen qoghamda

Aq nәrsege tez júghady kir nege?

 

Eptiler men belsendiler tis qaqqan,

Qoldarynda bolghandyqtan kýsh batpan,

Qoyday tizip eniregen erlerin,

Elim degen Eldesti te ústatqan.

 

Jendettering jatqan shaqta jelkelep,

Bilmeding ghoy ósken elde erkelep,

Sayfy Qúdash, Hasan Tufan sóz sóilep,

Joqtaytynyn Elubay men Serke kep.

 

Býgin auyl ózing tughan ózgergen,

Ózgergenin qúlaq estip, kóz kórgen.

Sepkeninen tókkeni kóp zamanda

Shashynan kóp alatyny ózge elden.

 

«Kim kóterer auyr ghasyr jýgin?»-dep,

Egilemin keyde ishimnen kýbirlep.

Simiredi Bavariya syrasyn

Myrqymbayyng kommersant bop býginde.

 

Otyrar em  men de shashty shiratyp,

Talaptygha talantymdy syilatyp.

Qorqamyn tek essiz bireu bayqamay

Bosaghamdy kete me dep qiratyp.

 

Jau jaghadan, bóri etekten alghanda,

Talay arys ketti ghoy dep armanda,

Neler súmdyq ótti ghoy dep basymnan,

Keyde men de qarghys aitam jalghangha.

 

Arqasyna azap artqan Bi-agha,

Jazghandaryng jazmysh tartqan syi, agha,

Tergen syryng kórip-bilip, angharyp,

Arnasyna búl ghasyrdyng siya ma?!

    Al aqynnyn  jary Kýnjamal apaydyng qasiretti taghdyryn eshkimning basyna bermesin. Búl turaly baspasóz betinde az jazylghan joq. Men ony da ólenmen órnekteuge tyrystym.

Kónilinen shygha alghan dýiim kóptin,

Áruaghynan ainaldym Beyimbettin.

Adal jannyng úyalmay ýiin tintken

Aramzalar tamaqta týiin bop túr.

 

Tarqap ketken kezinde jyr-bazardyn,

IYisin sezip jýrgende kýnde ajaldyn,

Qarabetter bólmege basa-kóktep,

Júqartypty jýikesin Kýnjamaldyn.

 

Aq paraqtar ot bolyp janatynday,

Úshyp jatsa aqqudyng qanatynday,

Qaraqshylar qarghaday qarqyldapty,

Qoljazbadan bir derek tabatynday.

 

Qasiyetti qinalmay talaq qylar,

Kóz aldymda túrghanday abaqtylar.

Qoy sonyna salypty aqyn jaryn

Mine, osynday kózi ashyq, «sauattylar».

 

Basu aityp túrghanday tegis eli,

Betin sipap samal jel, kórisedi.

Jel túrghanda qalyng qau sybdyr qaghyp,

Qasiretin ananyng bólisedi.

 

«Beyimbetting anqyldaq jany qayda,

Jazyqsyzdan tógilgen qany qayda?» –

Yzyndaydy bir tynbay dala jeli,

Zarlana ma, egilip, anyray ma?!

 

Syryn shertse aspanda boztorghaygha,

Shyryldaghan tittey qús sóz tynday ma?!

Keudendegi órtindi basa ala ma,

Qay-qaydaghy dertindi qozdyrmay ma?!

 

Qars  aiyrylyp ananyng kókiregi,

Deydi: «Qaytsem, jetimder jetiledi»

Osy kýni degenge kim senedi,

«Osynday da súm-zaman ótip edi».

 

Adaldy aram jalamen jaralar ma?

Jýginui kerek qoy adam argha.

Jaryn kýtken, aq jaulyq – aryn kýtken,

Bir eskertkish qoyayyq analargha.

Bi-aghanyng basyna kýn tughan almaghayyp zamanda óz basyna qauip tónse de ghaybat aitpaghan Ghabeng – Ghabit Mýsirepovtyng «Beyimbet jau bolsa men de jaumyn» degen bir auyz sózining ózi nege túrady?

Bir shyrqaghan qonyr әndi,

Tartyp taghdyr «syiyn» kóp,

Kos ishegindey dombyranyn

Ghabit penen Beyimbet.

Biri agha da, biri inisi,

Kórgen kisi sýiinbek.

Tughan elmen bir tynysy,

Ghabit penen Beyimbet.

Biri basshy, biri qosshy,

Qalghan emes keyindep.

Biriktirgen úly dostyq,

Ghabit penen Beyimbet.

Oqysandar jazghandaryn,

Sheshiletin týiin kóp.

Ken qoparyp, qazghandarym

Ghabit penen Beyimbet.

Qaraghayday myzghymaytyn,

Ýiirse de qúiyn kep.

Oylary anyq, sózderi aiqyn,

Ghabit penen Beyimbet.

«Halyq jauy» degende de

Birge nalyp, kýiinbek.

Qosaqtalghan kógenge de

Ghabit penen Beyimbet.

El bolghanda astan-kesten,

Jaqsylargha tyiym kóp.

Sonyng bәrin bastan keshken

Ghabit penen Beyimbet.

Terip sózding salmaqtysyn,

Aytar bolsaq týiindep,

Alty Alashtyng ardaqtysy

Ghabit penen Beyimbet.

Al sol alty Alashtyng jaqsylaryn este qaldyru ýshin ne jasadyq degende kibirtiktey beremiz. Jazushynyng jýz jyldyq mereytoyy qarsanynda aqynnyng tughan auyly Aqtóbede eluge juyq túrghyn ýi, meshit salyndy. Qazir aitugha da úyat jaghday, sol auyldyng endi júrnaghy ghana qaldy. Ýiler qanyrap bos qaldy. Meshit malqoragha ainaldy. Basshylardyng biylghy jyly meshitti qayta qalpyna keltiremiz degen uәdesi bar. Auyldyng qanyrap qaluyna sebep – sol kezde josparlanghan kópirding salynbay qaluy edi.

Ótken jyldardan qalghan ókinish, kópirge qarjy jetpey qalghan bolsa, Áyet ózenining arghy jaghasynda ornalasqan Aqtóbe auylyn qaytadan janghyrtyp ta keregi joq edi. Onyng esesine Aqtóbe auylyn ózenning bergi jaghyna, tas joldyng boyyna salu kerek edi. Óitkeni, arghy jagha men bergi jaghany bólip jatqan, jazda tynysh aghatyn, kóktemde búlqan-talqan bolatyn, tasyp aghatyn ózen jaghasynda Bi-agha jas kezinde jýrgenin eshkim de joqqa shyghara almaydy. Al jazushy tudy degen meken arghy jaghagha, alaqanday jerge ghana baylanyp qalghan joq edi ghoy. Osydan jiyrma jyl búryn búl taqyrypqa da jyr arnaghanym esimde.                       

Qazaq kóp kóshten qalghan, ashtan ólgen,

Izdegen baq-talanyn basqa jerden,

Apyray, kózi qiyp kim atty eken

Aqyndy dәl qyryq tórt jasqa kelgen.

 

Men biyl jasyndamyn Bi-aghanyn,

Aqyndy esime de jii alamyn.

Túrsam da elden erek tasynghym kep,

Aghanyng әruaghynan úyalamyn.

 

Qyrda ósken men de auyldyng balasymyn,

Kózining aghy menen qarasymyn.

Dalany gýldentuge shaqyramyn

Jaylaghan Saryarqany alash úlyn.

 

Úmyt bop tartqan azap, qasiretin,

Saqtalyp  qalsyn mәngi qasiyetin.

Qazaqtyng alyptary qatar shyqqan,

Kiyeli auyl osy bas iyetin.

 

Men biyl Bi-aghanyng jasyndamyn,

Mún-nala jiylyp túr basymda myn.

Aghyzyp sózding mayyn, elding jayyn

Qalaysha aityp ketken asyl daryn?!

 

Bәri óter... Mezgil jeter oilanatyn,

Sermermiz keleshekke oy qanatyn.

Zamandy túrar baghyp qabaghymen

Auylgha qarauylgha qoyghan aqyn.

Bi-agha sauatyn ashqan medireseni saldyrghan Qilybaev Arghynbay   qajy  turaly «Egemen Qazaqstan» gazetinde (24 shilde 2012 j.) tehnika ghylymdarynyng doktory, professor Marat Shuaqaev pen gazet tilshisi Nәzira Jәrimbetovanyng maqalasy jaryq kórdi. Avtorlar: «Áyet boyynda tuyp, er jetken Bi-aghang da sauatyn  Arghynbay   qajy  negizin qalaghan mediresede ashqan. Arhiv qújattary boyynsha,  Arghynbay   qajynyn  30 er balagha arnalghan mediresesi Torghay oblysynyng әskery gubernatorynyng №1652 rúqsatymen 1870 jyly 8 sәuirde ashylady. Yaghni, búl Qostanay ónirinde erte ashylghan bilim úyasynyng biri. Qostanaydaghy ataqty tatar kópesteri aghayyndy Yaushevtar meshitting bazasynda 80 balagha arnalghan mediresesin 1905 jyly ashqan edi. Tobyl boyyn jaylaghan altybas qypshaqtar jinap bergen qarjygha aghayyndy Yaushevtar Qazannan sheberler shaqyrtyp saldyrghan osy meshit jәne olardyng óz qarjysyna salghan passaj әli kýnge deyin Qostanay qalasy ortalyghynyng sәuletin keltirip túr. Arghynbay  qajylyq paryzyn óteu ýshin Mekkege 1904 jyly mamyrda ketip, keler jyldyng sol mezgilinde qaytyp oralghan... Arghynbay   qajy  1926 jyly qaytys bolady. Ol óz atalarynyng qarta qypshaq qorymyna jerlendi» - dep jazghan.

Bi-aghanyng ózi men ústazdary turaly derekter múrajayda kórermender kózayymyna ainalsa núr ýstine núr bolar edi. Jazushy shygharmalaryn tereng zerttegen beyimbettanugshy qalamger Toqtar Beyisqúlov oblys ortalyghynda Beyimbet múrajayyn ashu turaly kezinde respublikalyq baspasóz betinde oryndy mәsele kóterdi. Onyng yntasymen  2004 jyly sol kezdegi respublika premier-ministri D.Ahmetovtyn, Qostanay oblysynyng әkimi S.Kulaginning atyna hat dayyndaldy. Hatqa esimderi elge әigili M.Álimbaev, Z.Qabdolov. Á.Núrpeyisov, S.Qirabaev, T.Kәkishev, T.Moldaghaliyev, Ó.Súltanghaziyn, K.Núrpeyisov, G.Beliger, Sh.Eleukenov, J.Ismaghúlov, Gh.Qabyshev siyaqty qalamgerler qoldaryn qoyghan bolatyn. Hat «Qazaq әdebiyeti» gazetining 26 nauryz kýngi sanynda jariyalandy. Alayda, búl hat ta ayaqsyz qaldy.

Oblysta múnday múrajay ashylghan jaghdayda, jalghyz Bi-aghang emes, osy ónirde tuyp-ósken basqa әdebiyet jәne mәdeniyet qayratkerleri turaly materialdar da jinaqtalyp,  әdeby jәne mәdeny ómirding ainasyna ainalary dausyz.

Súltanmahmúttyng keyipkeri: «Bizderde mynaday bar, mynaday bar» demeushi me edi?! Qostanaydyng qúnarly topyraghynda nebir asyldar tuyp-ósip, órken jayghan. Olardyng esimderin este qaldyru turaly sharalar joqtyng qasy. Qazaqstannyng basqa oblystary, tipti ekonomikasy Qostanaydan anaghúrlym tómen dengeydegi aimaqtardyng ózinde «Jýz kitap» degen bastamamen jergilikti aqyn-jazushylardyng shygharmalary memleket qarjysyna shygharylyp jatyr. Osydan birer jyl búryn Astanadaghy «Foliant» baspasy osy iydeyamen oblys basshylaryna shyqqanyn da bilemiz.Sol bastama Bi-agha shygharmalarynan bastalsa, kәnekiy.

Bi-aghanyng ««Gýldense auyl – gýldenemiz bәrimiz, auyl dene, al biz onyng janymyz» degen qanatty sózin taghy qaytalaudyng ersiligi joq. Deneden quat ketse jannyng jaghdayy ne bolmaq? Auyldy kórkeytu elim dep enirep ótken asyl aghalardyng  tuyp-ósken mekeninen bastau aluy kerek.

 

 

 

 Suretterde:

  1. 1.     Jabaghy batyrdyng tuy
  2. 2.     Týgel batyrdyng tuy
  3. 3.      Jabaghy batyrdyng kisesi

 

      Suretterdi týsirgen avtor

 

Aqylbek Shayahmet,

jazushy, Ahmet Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetining professory 

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6003
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7659