Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
46 - sóz 3627 0 pikir 11 Mausym, 2014 saghat 13:14

ORALHAN AGhANNYNG RUHYNAN KEShIRIM SÚRA!

ADASU ADAMGhA TÁN...

Surette: jazushy Oralhan Bókeyding qaryndasy Ghaliya Bókeyqyzy

Jas aqyn Azamat Tasqaranyng «Oralhan Bókeyding ómirindegi… biz bilmeytin qúpiya…» atty maqalasy 4 mausym kýni «Qazaq ýni» gazetinde jaryq kórgen edi. Maqalada avtor jazushy Oralhan Bókey ómirining biz bilmeytin qúpiyasy dep jazushynyng alghashqy júbayy Aymannyng ólimi jayly qalamger Mýsilim Qúmarbekúlynyng aitqanyn keltirgen. Atalghan oqigha әleumettik jelide ýlken dau tudyrdy. Mәselening anyq-qanyghyn qalamgerding qaryndasy Ghaliya Bókeyqyzy bylay bayandady.

Sizding aghanyz, Oralhan Bókey turaly «Qazaq ýni» portalynda bir týsiniksiz maqala jariyalanypty. Áleumettik jelidegi jastar shulap jatyr dedi bir jurnalist. Óz basym әleumettik jelini qaramaytynmyn. Qaraugha tura keldi.
«Qazaq ýni», sonyng ishinde jastar ýni qazirgi tanda shulaghan ýnge ainalghan ba? degen tanqalyspen әleumettik jelidegi «Oralhan Bókeyding ómirindegi … biz bilmeytin qúpiya…» atty Azamat Tasqaranyng úsynuymen jaryq kórgen Mýsilim Qúmarbek aqsaqaldyng esteligin oqyp shyqtym. Portalda – 28, facebookte – 87 (jazushyny shygharmasy arqyly jaqsy kórip, jamandyqqa qimaytyndary bar, jelini syilaytyndary bar) pikir tirkelipti. Oqyrman qauymgha Azamat Tasqara emes, masqara ekendigin jetkizu ýshin osy ashyq hatty jazyp otyrmyn.
Azamat, sening mynau qaralau isinnen song ólenderindi birshama oqydym. Ólendering jaqsy eken. Týsingenim, sanaly týrde osynday sensasiyagha barypsyn. Áytpese 20 jasynda nebir aituly syilyqty alyp jýrgen talantty balasyng ghoy, sózding qadirin bilesin. «Jusan qyz» atty túnghysh jyr kitabynnyng alghysózi de túnyp túrghan sen turaly altynday salmaqty, kileng dualy auyzdan shyqqan keremet pikirler eken.
Biraq sol jetken biyigine masayraghanday, tirini bylay qoyyp, óli әruaqqa til tiygizipsin. «Atyng shyqpasa jer órte!» degen qarghystan jaman boldy mynau teris qylyghyn. Tipti auylda ósken qazaq balasyna jat minez.
Dýniyeden ótkenine 21 jyl bolghan qayran aghamnyng әruaghyn shulatypsyn. Ony kisi óltirdi, 20 jyl otasqan jarynyng týbine jetti deging kelgeni nesi? Bireuding auzymen keltirseng de, búl qay sasqanyn? Ol kóp qazaqtyng biri emes, Alashtyng ardaqty azamaty, óz dәuirining kókke órlegen myqty jazushysy – Oralhan Bókey.
Oralhan aghandy, nuly Altayda tughan jerles aghannyng ruhyn bir janshypsyn. Qazaqta «Ólgenge ótirik dau» deydi. Sol byqsyq jalany órbiterdey qara basyna ne kýn tudy? Besikten beling shyqpay jatyp kózine ne kórindi, qaraghym?
Tura joldy bilgenmen,
Bir adasu – tilegim.
IYir-iyir jýrgenmen,
Inge týzu kiremin.

Tilime u tolady,
Toranghy assam talay kýn,
Jarym jylan bolady,
Ayany ótse Abaydyn.
«Jylan» atty ólendi oqyp, adasudy súrap aldyn-au, sen bala, – dep oiladym.
Dosymnan jaqsy qas shyqty,
Qastyqqa qazaq daryndy-ay.
Qos kózden әreng jas shyqty.
Taghy bir óleninde osylay múng shaghypsyn. Tiri adamdarmen, ózing qatarly jastarmen bәsekelese ber, biraq 49 jasynda dýniyeden ozghan aghamnyng ruhyna kim saghan qastyq jasa dedi?
Zer sala oqyp, ólenderinnen Oralhan aghammen ýndestikti tauyp jәne qayran qaldym. «Jusan qyz» alghashqy kitabynnyng atauy – «Qar qyzy», aghamnyng әigili povesining atauyna úqsas eken.
«Altyn mýiiz kerbúghy-au», búl ólening de Oralhan aghamnyng saryny, «Qar úldaryn úghugha qanday jýrek kerek-au?», búl da Oralhan agham, shabytyndy aldynghy tolqyn jazushy aghannyng kitaptary oyatqany tasqa tanba basqanday kórinip túrghan joq pa!
Adasu adamgha tәn. Jýregindi, janyndy tazart, qaraghym. Oralhan aghannyng ruhynan keshirim súra!
Astanada Qúralay Omar ekeuining jyr keshin qatar úiymdastyryp bergenmin, bizding Últtyq akademiyalyq kitaphanada «Altyn qyran» Kompaniyalar tobynyng (bas diyrektory – Islambek Saljanov) mesenattyq kómegimen jaryq kórgen jeti avtordyng biri retinde jaqynda túsaukeseri ótken, ózim ish tartyp bauyr sanap jýrgen Azamatqa habarlastym. Basynda «Siz týsinbey qalghansyz ghoy» dep búltaqtap, sonynda Mýsilim Qúmarbek aqsaqalgha jauyp, odan týk shyqpaghannan keyin, keshirim súray bastady. Sol tústa Oralhan Bókeyding ózi jauap bergendey boldy. Azamat Tasqara, saghan arnaghan-au deymin. «…myna otyrghan kógen kóz – keyingi úrpaq senderding ortalarynnan alqúlymdap daryn shyqqanday bolsa, dandaysyp ketpey, asqar tauyng men arqar úrandy azamattarynnyng ótken-ketkenin pash etinder» («Múztau»).
Azamat, sen aqtalghanmen, songhy pikirinde, post skriptumda ne oilaytynyng anyq túr. Jazushylardy ziyaly әri zymiyan dep Múqaghalidyng ólenin keltirip, ýkim aitypsyn. Búl endi paradoks. Nashar jazushyny bekerge ziyalygha qospa. Myqty jazushy – búl Qúdaydan beriler daryn iyesi. Qúday tegin adamgha baq bermeydi, sony nege bilmeysin?
«Kerbúghy» atty derekti filim týsirudi qolgha alyp, jaqsy bastama bastadyn, oghan quandyq. Al, portaldaghy myna tirliging aqyndyghyng bylay túrsyn, qazaqtyghyna syn. Naghyz qazaq әruaqqa til tiygizbegen. Mahabbat simvolyna ainalghan, ómirdan ozghan Oralhan men Aymannyng ekeuine de til tiygizip otyrsyn. Ekeuinde bala bolmady, ol bir perzentting zary, tragediya, bir Allanyng qolynda. Olardyng jeke ómirlerine aralasqanyng ýshin Qúday aldynda ózing jauap beresin. Ayman jengemning basyndaghy qúlpytastaghy aghamnyng jazghan tórt shumaqty esine týsireyin, Azamat Tasqara. Aqynsyng ghoy, ólendi tez úgharsyn.
Búl eskertkish ayaulyma, jaryma
Mәngi úiyqtaghan túrmay mening zaryma.
Ayman, saghan arnap kitap jazamyn,
Qalamymdy malyp kózding jasyna.
Men, pendelikten tap-taza dep aghamdy aqtap alayyn degennen aulaqpyn. Jeke túlgha jayly jazarda jan-jaqty zerttep, ózine jauap bere alatynday derekti dәleling bolu kerek.
Azamat Tasqaranyng keshiriminen keyin, sol kýni keshki saghat 19.30-da anyq-qanyghyn bileyin dep, Mýsilim Qúmarbek aqsaqalgha telefon shaldym. Búrynnan jaqsy biletin, elpildep qalghan aghamyz: «Aynalayyn-au men tirimin ghoy, búl Azamat Tasqaranyng jazyp otyrghandaryna men kelispeymin, men osylay jazayyn dep edim dep bir auyz habarlaspady. Mening ýiime kelgeni de ótirik. «Aymangha qonyrau shalyp, kelgeninshe ýidi bosatuyn búiyrghan» dep aitatyn men qasynda túrghanym joq qoy, ainalayyn. Búl Azamat Tasqaranyng ne oiy bar ekenin bilmeymin. Men sening aityp otyrghan ghalamtoryndy týsinbeymin».
Men aqsaqalgha óz aitqanyn maqaladan bastan-ayaq oqyp berdim. Mýsilim aqsaqal an-tang bolyp esinen aiyrylghanday boldy. Mýsilim aqsaqal da, Azamat Tasqara da meni jaqsy biletin azamattar. Ótirikting qúiryghy bir-aq tútam degen osy. Azamat Tasqara men Mýsilim Qúmarbekke Oralhan Bókey ózi jauap berdi…  «Eger Qúdaydyng qúdiretimen sol óliler qaytyp oralsa, búl jalghannan ýn-týnsiz, jym-jyrt ótudi tirilerge ýireter me edi, qayter edi… bir-birine qatty sóz aitpay, birining tynyshtyghyn ekinshisi búzbay, jylqynyng jusaghanynday, beybit te berekeli ómir ornatar ma edi, qayter edi, eger әruaqtar zәude qaytyp oralsa… (shirkin-ay, qaytyp oralsa) dýniyedegi sansyz súmdyqtyng bet perdesi ashylyp, BIZDER úyattyng otyna órtenip keter edik-au… amal qaysy, Olar eshqashan da, eshqashan da qaytyp kelmeydi». («Saytan kópir»).
ADASU ADAMGhA TÁN... Oralhan Bókey turaly maqalagha qarsy jauap. Mýsilim Qúmarbek bolsyn, basqalary bolsyn, Ayman jengem qaytys bolghannan keyin (1988 j. 3 may) agham 5 jyl ómir sýrdi (1993 j.17 may) sol kezde jazsa qayda qalypty?! Bir-birine degen taza mahabbat bolmasa, 22 jyl (1966 j. 24 qyrkýiek ýilengen kezi) birge tatu-tәtti ómir sýrer me edi? Osyny da oilaghandaryng jón. Ótirik mas bolyp, eng әlsiz túsyng osy ghoy dep, ýige kelip bylghaqtap, talay mәrte aghamnan ósh aludyng las jolyn izdep, balasy joqtyghyn betterine basatyn aghalarymnyng súrqy da esimde. Erli-zayypty ekeui de ýnsiz, sol aghalargha dastarhanyndaghy dәmin aldyna qoyghan kýii otyryp qalatyn. Mening jýregimde sol aghalarymnyng әr sózi sayrap túr. Balam bar dep dandaysyghan sol aghalardyng balalary әkelerine topyraq salugha jaramaghandary bar. Ony sanannan óshirip tastay almaysyn, agham men jengemning janyn jaralaghan sol aghalardyng balalary turaly derekti eriksiz izdeydi ekensin.
Fariza apam (Ongharsynova) 2013 jyly shilde aiynda mening ýiimde bir әngime aityp edi, sonyng reti kelip túr. «Men Ayman qaytqannan keyin Oralhangha bir týrli ishtey renjip jýrdim. Oralhannyng jany nәzik edi ghoy, ol da sezse kerek. Birde Kensay ziratynda bireuding jerleu rәsimine barghanymyzda Oralhan maghan, Fariza, jýr, Aymannyng basyna baryp qúran oqyp qaytalyq, – dedi. Kәribay Ahmetbekov ýsheuimiz qabir basyna keldik. Búghan deyin estigemin, Aymangha әdemi qúlpytas qoydy degendi. Oralhan maghan, Fariza sen qúran oqy, – dedi. Biletin ayattarymdy oqy bastadym. Qaysar Oralhannyng kózinen aqqan jasty kórgenimde adamnyng bir-birine degen shynayy sýiispenshilik osy-au ishtey riza boldym. Oralhan seni týsinbeytin janyn auyrtatyn adamdar kóp boldy ghoy dep qúlazyp ýige qayttym…».
Múnyng bәrin jazyp otyrghan sebebim, әr adam sózding kiyesi de, iyesi de bar ekenin úmytpasa eken. Sol sebepti Azamat Tasqaradan shiyki dýniyemen oqyrmandy dýrliktirgeni ýshin menen emes, oqyrmandardan keshirim súrauyn talap etemin.
Eskeretin jayt, QR «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Zanynyng 21-baby 2-tarmaghynda jurnalist «shyndyqqa sәikes kelmeytin aqparatty taratpaugha» mindetti dep kórsetilgen. Jazylghan zandarmen júmys isteu qajettigin taghy da esinde saqtaghaysyn.
Oralhannyng әke-sheshesining jәne Aymannyng qolynan dәm tatqan Mýsilim aqsaqal, ne aitsanyz da oilanyp, ózinizshe shyndyqty aitqan ekensiz, odan jaltaqtamanyz. Ayta almasanyz, anyq-qanyghyn zerttep baryp jariyalau – jazushynyng paryzy. Óitkeni, siz jәy adam emessiz, jazushysyz. Dәm tatqan qúdyghynyzdy lastamanyzshy!
Meni kóptegen jastarymyzdyng ósek pen jalagha senbey dúrys oilaytyny sýisintti. Rahmet!
Qazybek Isa bauyrym, portaldy da qadaghalap otyrynyzshy. Ólgenning artynan ósek emes, qazaq degen úly halyqtyng naghyz ýnin estigimiz keledi.

Qúrmetpen,
Ghaliya Isaqanova Bókeyqyzy
11.06.2014 j.

«Jas qazaq» gazeti - http://jasqazaq.kz

0 pikir