Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
46 - sóz 5113 0 pikir 13 Mausym, 2014 saghat 13:00

RESEY: qauip qoyyn-qonyshynan

Reseydegi qúrylymy jaghynan eng kýrdeli aimaq qay ónir? Ukrainadaghy jaghday Reseyding atalghan elmen shekaralas jatqan aimaqtaryna qalay әser etip otyr? Euraziyalyq integrasiyanyng nәtiyjesinde aimaqtyq әriptestikting ayasy keneye me? Osy jәne ózge saualgha jauap izdegen "Euraziya әlemi" pikirsayys klubynyng kezekti otyrysyna biz de qatysyp qayttyq. Jiynda orta toltyrghan sayasattanushylar teriskey kórshimizding qazirgi jaghdayyn sóz etti.

RESEY:  qauip qoyyn-qonyshynan 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eduard POLETAEV,­ ­sayasattanushy: Qazaqstannyng 14 oblysynyng 7-ui teriskey kórshimizben shekaralas jatyr. Al Euraziya ekonomikalyq odaghyna qol qoyylghaly beri aimaqaralyq seriktestikting manyzy arta týspese, kemigen joq. Keden odaghy iske kiriskennen bergi kezende aimaqtar arasynda 240-tan asa kelisimge qol qoyylypty.
Jas qazaq: Bizding Reseyden kelgen qonaqtargha qoyar saualymyz bar. Biz, euraziyalyq integrasiyanyng negizgi prinsipterin aiqynday aldyq pa osy? Aytalyq, eger búl sayasy emes, ekonomikalyq úiym bolsa, endeshe, múnyng búdan búrynghy Keden odaghynan qanday aiyrmashylyghy bar?
Oleg PODVINSEV, reseylik sayasattanushy, Permi últtyq zertteu instituty sayasy ghylymdar kafedrasynyng professory: Súra­ghy­nyzdyng sarynyn týsinip otyrmyn. Euraziya ekonomikalyq odaghynyng sayasy integrasiyany kózdemeytini, tek ekonomikalyq baylanystarmen shekteletini san ret aityldy. Jalpy, Reseyding jaghdayynda sayasy integrasiya turaly sóz qozghau auyrlau. Nege? Sebebi bizdegi sayasy kenistik birtútas ­emes. Reseyde 90-jyldary qalyptasqan aimaqtyq sayasy jýie әli kýnge deyin joyylghan joq. Federaldyq, jalpyúlttyq sayasy elitanyng әlsizdigi aimaqtyq sayasy elitanyng qalyptasuyna jol ashty. Memlekettik iydeologiyanyng әlsizdiginen aimaqtardyng óz sayasy iydeologiyasy qalyptasty.
Anton MOROZOV, sayasattanushy: Estuimshe, qazir Reseyde gubernatorlar arasyndaghy teketires kýsheyip keledi. Aymaghynyng aumaghy ýlken, ekonomikalyq damuy jaghynan ózgeden kósh ilgeri ónir basshysynyng janyna toptasu ýrdisi qayta qalyptasyp jatyr eken. Búl maghan 90-jyldardy eske salady. Sodan shyghar, ortalyqtandyru sayasatyn jaqtaytyndar men oghan syrttay qarsylyq tanyta almaytyn, alayda ishtey qoldamaytyn qarama-qarsy toptar payda boluda.
Jas qazaq: Reseydegi aimaqtyq sayasy elitany auyzdyqtaugha Putinning shamasy kelmey otyr degenge seninkirey almay otyrmyz...
Oleg PODVINSEV:­ Sonda siz Putin aimaqtyq elitamen sanaspaydy dep oilaysyz ba? Biylik key kezderi belgili bir aimaqtaghy yqpaldy toptarmen kelisimge keluge mәjbýr. Biraq búl onyng ózine tiyimdi. Aytalyq, «Birtútas Resey» Mәskeude Putinning ghana emes, sonymen birge Lujkovtyng da partiyasy boldy. Al Sverdlovsk oblysynda Putin partiyalyq biylikti Eduard Rosselimen (atalghan ónir­ding búrynghy gubernatory) bólisti. Alayda búl Mәskeuding ózine tayaq bolyp tiydi.
Aleksey GIYLYoV, sayasattanushy, Re­seydegi tarihy jәne sayasy zertteuler ortalyghynyng diyrektory: Biraq songhy kezderi Mәskeu ortalyqtandyru sayasatyn myqtap qolgha alghanyn moyyndaytyn shygharsyz. Jalpyreseylik ortaq iydeologiyany qalyptastyruda Mәskeu qazirgi osynday­ ózi bi, ózi qoja gubernatorlardyng tәr­ti­bin tezge saluda. Osynyng ózinen-aq federaldyq ortalyqtyng aimaqtyq elitamen sanasatynyn bayqaugha bolady. Reseydegi federasiya subektilerining sany songhy jyldary 83-ten 85-ke deyin ósti. Áytkenmen, songhy kezderi federaldyq ortalyq belgili bir aimaqtyng basshysyn taghayyndauda qatelikke boy aldyryp jýr. Asyghys taghayyndaudyng nәtiyjesinde kóptegen gubernatorlar, sonyng ishinde Qazaqstanmen shekaralas ornalasqan aimaqtardyng basshylary kórshi elmen seriktestik baylanys ornatuda әlsizdik, tipti biliksizdik tanytyp jatyr.
Jas qazaq: Reseyding shet aimaqtaryndaghy jaghday asqynyp túr deysizder. Biraq búghan naqty dәlel bar ma?
Vsevolod BEDERSON, reseylik sayasattanushy: Qazirgi kýni Reseydegi qúrylymy jaghynan eng kýrdeli aimaq – Bashqúrstan. Búl ónirdegi halyqty – bashqúrttar, tatarlar jәne orystar qúraydy. Sany jaghynan búlardyng ónirdegi ýlesi teng bolghanymen, aimaqtyng sayasy elitasy týgelge juyq bashqúrttar. Bylaysha aitqanda, qazir búl elitagha «әy deytin әje, qoy deytin qoja» tabylmay otyr. Dәl osy elita jergilikti ahualdy qalyptastyrdy. Qazir múndaghy balmúzdaqtan bastap kemege deyin Salauat Yulaevtyng atymen atalady. Búl óz kezeginde atalghan aimaqta ómir sýretin tatarlar men orystardyng narazylyghyn tudyryp otyr.
Oleg PODVINSEV: Mening boljamym boyynsha, aldaghy uaqytta Mәskeu Ukrainamen shekaralas jatqan birqatar ónirding basshysyn ornynan alady. Nege? Sebebi songhy kezderi Belgorod, Kursk, Rostov, ­Saratov oblystaryna Ukrainanyng ontýstik-shyghysyndaghy jaghday әser etip otyr. Atalghan aimaqtardaghy gubernatorlardyng oryntaghy shatqayaqtay bastady. Múnyng arty nege әkelip soqtyraryn azdan song aitayyn.
Aleksey GIYLYoV: Negizinde biz, reseylikter Qazaqstangha qyzygha qaraymyz. Múnym kólgirsóz, pafos emes. Sizderde tútastyq bar. Bizde әrbir últ topqa, jikke bólingen. Sayyp kelgende, qazirgi kýni Reseyde 85 sayasy jýie bar. Al aimaqtyq sayasy jýieni ózgertuge, oghan yqpal etuge resmy Mәskeuding ózi qauqarsyz. Tipti Tatarstan men Bash­qúrstannyng ózi etnikalyq qúramy, tili men dili jaghynan ózara úqsas bolgha­ny­men sayasy ústanymy eki bólek. Qazirgi Kaliningrad oblysy 70 payyzgha Europamen integrasiya­langhan. Múny reseylik aqparat qúraldary aita bermeydi.
Sayyp kelgende, búl últtyq tútastyqty qalyptastyrugha kedergi keltirude. Bylaysha aitqanda, bizde jalpyreseylik tútastyq degen úghym joq. Esesine, aimaqtyq, etnikalyq jәne konfessiyalyq qaghida bar. Búl prinsip songhy 15 jylda erekshe kýsheydi. Bәlkim, búlay aitqanym ýshin men syngha úshyrarmyn. Alayda aqiqat osynday.
Vsevolod BEDERSON: Qazaqstan kóp jaghdayda býgingi kýnmen jәne bolashaqqa qarap, al Resey – ótkenimen ómir sýredi. Bizding biylik, tipti oppozisiya bolsyn 1990 jylgha deyingi jaghdaydy, yaghny 1913 jylghy imperiyany, I Petr, Minin men Pojarskiy, Aleksandr Nevskiyding dәuirin­degi kel­meske ketken kezendi ansaytyn siyaqty...
Jas qazaq: «Qazir Resey bir kezgi imperiyalyq quatyn qayta qalpyna keltiruge tyrysyp jatyr» degen pikirdi jii estiymiz. Eger osy ras bolsa, múnyng arty nege әkelip soqtyruy mýmkin?
Oleg PODVINSEV: Endigi jerde Mәskeu әrbir attaghan adymyn andap baspasa, bolmaydy. IYә, Qyrymdaghy jaghday, Ukrainanyng ontýstik-shyghysyndaghy oqighalar, sózsiz, Reseyding imperiyalyq pozisiyasynyng beky týskendigining kórinisi. Sәikesinshe, búl aimaqtandyrugha әser etedi. Alayda ong emes, keri әseri bolady. Búl arada men әlginde aitqan oiymdy tolyqtyrayyn. Eger Kiyev biyligi Ukrainanyng shyghysyndaghy jaghdaydy túraqtandyryp, Donesk men Lugansk oblystaryn baqylaugha alsa, atalghan ónirdegi «kóterilisshiler» qayda ketedi, qayda barady? Búlardyng Ukrainamen shekaralas jatqan Reseyding aimaqtaryna qonys audarudan basqa amaly joq. «Al Mәskeu búlardy bosqyndar» dep tanugha mәjbýr bolady. Alayda milliondaghan bosqyndy aitalyq Rostov oblysyna birsәtte qonystandyru mýmkin be? Joq. Endeshe, Kremli búlardy Ortalyq Resey jәne Sibirge jóneltedi.
«Janaresey» degen iydeya qaydan payda boldy, bilesiz be? Ukrainanyng shyghysynda qazirgi kýni Janareseyding bar ekenine senetin jәne ony óz qolmen qalyptastyrghanyna masattanatyn ýlken top qalyptasty. Erten, osy top Reseyding týkpir-týkpirine qonystanghan jaghdayda búlardyng Ukrainanyng ontýstik-shyghysynda úshqyndaghan Janaresey turaly iydeya­ny shartarapqa taratpasyna kim kepil?
Aygýl TÝLEMBAEVA, ekonomika ghylymynyng doktory: Men múny búryn da ait­qanmyn, qazir de aitayyn. Reseyde jana ónirge engen jana memleketke kirgenmen birdey bolady. Sayyp kelgende, әrbir subektining ortalyqqa baghyna bermeytin óz zandary bar. Ertengi kýni Qazaqstangha әrbir aimaqpen jeke-dara kelissóz jýrgizuge tura keledi. Al búl óz kezeginde qazaqstandyq eksporttyq Resey naryghyna ótuin qiyndatady.
Andrey ChEBOTAREV, sayasattanushy: IYә, búl pikirinizben kelisemin. Alayda siz búdan shyghudyng sheshimi qanday degen saualgha jauap bere almay otyrsyz. Mening aitarym, shekaralas ónirlerdi ekono­miy­kadaghy asa manyzdy subekti retinde investorlargha tartymdy qylu ýshin olardyng tartym­dy­lyghyn, jarnamasyn jasaudy dúrys jolgha qoyghan jón.
Irina ShEVSOVA,­ Reseydegi tarihy jәne sayasy zertteuler ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri: Aymaqtyq seriktestikting manyzy arta týsken sayyn aimaqtyq partiyanyng payda boluy әbden mýmkin. Búl postkenestik elderge tansyq dýniye. Naghyz sayasy aiqas sol kezde bastalady. Aymaqtyq seriktestikting aitarlyqtay tabysqa jetip, ekono­mikalyq tәuel­sizdikke qol jet­kizgen ónirler sayasiy-mәdeny ortalyqtargha baghynghysy kelmey, olarmen teketireske týsui de yqtimal.

Duman BYQAY
"Jas qazaq" gazeti
0 pikir