Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Qogham 11729 0 pikir 25 Mausym, 2014 saghat 13:09

ODAQTAN QAShAN «ShYGhAMYZ»?

29 mamyrda dýiim júrtqa jar salyp, tórt tarapqa dýbirletip 2015 jyldyng 1 qantarynan bastap júmys isteytin Euraziyalyq Ekonomikalyq odaq mýshesi bolugha qol qoydyq.  Qol qoyyla sala júmysy әli bastalmaghan odaqtyng úshan teniz paydasyn kórip jatqan óndiris oryndary turaly memlekettik BAQ betinde aqparat kóbeyip ketti.

IYә, biz asa kóregendigimizden odaqqa mýshe boldyq. Tauar óndirushilerimiz óz tútynushylarynyng kólemi 10 ese úlghayghanyna quanuy tiyis. Tipti EAEO-nyng paydasy biz oilaghannan da mol boluy mýmkin. Ony uaqyt kórsetedi. Áyteuir osy odaqtyng bolashaghyna sengimiz kelmegen birazymyz Euroodaq turaly aitylghanda amalsyz odaqtas bolugha kóne berdik. Euroodaq EAEO-ny dәripteytin ýlken mysaldardyng biri. 62 jyl búryn negizi qalanghan, qúramynda 400 millionday jan sany bar, ekonomikalyq qana emes sayasy da sipaty bar búl úiym әlemdegi eng kóp memleketter birikken odaq bolyp sanalady. Birte-birte auqymy keneygen Euroodaq shynynda da ýlken strategiyalyq úiym. Tútas Europa Euroodaqtyng arqasynda birge kórkeyip, gýldendi. Osy Euroodaqqa bәsekeles bolatyn, ózindik naryghy bar, tek ekonomikalyq odaq bolyp qúrylghaly jatqan EAEO-dan nege qorqayyq, kóne berdik.

Alayda biz bәsekeles bolamyz dep odaq qúryp jýrgende Euroodaghynyz ydyraytyn týri bar. Tengrinew.kz sayty angliyalyqtardyn  Euroodaq qúramynan shyqqaly jatqany turaly aqparat taratty. Búdan búryn osy elding ýkimet basshysy Devid Kemeron Úlybritaniyada Euroodaq qúramynan shyghugha qatysty 2017 jyldyng sonynda referendum ótkiziletini turaly aitqan. Áriyne, elding biyligi birden sheshim shyghara salmay, halqymen sanasyp saualnama jýrgizip kóripti, ondaghy statistikalyq derekter saualnamagha qatysqan respondetterding 48 payyzy joghary jәne orta dәrejede Úlybritaniyanyng Euroodaq qúramynda boluyna qarsylyq bildirip dauys bergenin kórsetse, al respondentterding 37 payyzy olargha keri kózqaras bildiripti.

Qazaqstan әsili Odaq degen sózden qorqatyn. Sebebi biz tәuelsizdik ala sala TMD-ny qúrghanda búrynghy Kenes Odaghyn oigha týsirmeu ýshin jana shartta «odaq» degen sóz «dostastyq» sózimen auystyrylghan edi. Bile bilseniz osy TMD-ny biz Tәuelsizdik almay túryp qúryp tastaghanbyz. 1991 jyly 16-jeltoqsanda Qazaqstannyng Jogharghy Kenesi “Tәuelsizdik pen memleketting egemendigi turaly” zandy SSSR qúramyndaghy elder arasynda eng songhy bolyp qabyldady. Osydan 8 kýn búryn, jeltoqsannyng 8-inde Minskide (Belovej) Resey, Belarusi jәne Ukraina basshylary kezdesip, 1922 j. KSRO qúryluy turaly Kelisimi isten joyylghandyghy jәne TMD qúrylghandyghy turaly kelisimge qol qoydy. Ortaq vizalyq rejiymi boludan artyq paydasy bolmaghan dostastyqtan 2009 jyly Gruziya shyqty. Ukraina búl dostastyqtan shyghu mәselesin qarastyryp jatyr.

Biz Reseymen shekarasy eng úzyn kórshi ghana emes, birneshe úiymda(TMD, kedendik odaq, EAEO) bir qazanda qaynap kele jatyrmyz. Ózge memleketterden góri ózderin «tәuelsiz» sezinetin 15 memleketting «dostastyghy» bylay qalyp, KSRO-ny eske týsiretin «Odaq» sózi bar EAEO-ny qúryp jatqany qyzyq. Kýnderden bir kýn osy EAEO ydyraytyn jaghday bola qalsa ózimiz bastap qúrghan odaqtan taghy eng songhy bolyp shyghyp jýremiz be, kim bilsin?!

 

Núrghaly Núrtay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1632
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1707
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1415