Senbi, 23 Qazan 2021
Qogham 10077 0 pikir 2 Shilde, 2014 saghat 13:26

JARQ ETIP ÓTE ShYQQAN JASYN GhÚMYR

 

Múnday zor ókinish meni ómiri mazalaghan emes!

Ókinishim – Bolat Núrdәuletov, osy kisining aqqan júldyzday jarq etip óshken taghdyry.

1961 jyly tughan. Nebary 15 jastan óte berip baqilyq bolghan. Auyrmay-syrqamay jazatayym ketken. Qarshadayynan qalam ústaghan. Maqala, әngime jazyp, tipti hikayatqa deyin barghan. Shet el jazushylaryn tәrjimalaghan. Ádeby syn da jazghan. Jazghandary tang shyghynday móldir. Has jazushygha tәn sheberlik te, balada ghana bolatyn saf tazalyq ta bar. Átten, ghúmyry óte qysqa bolghan. Asqar tauday armany Ámirhan aghasyna jazghan hattarynda ghana qaldy. Ýlgermey ketti. Áytpese, qazaq әdebiyetindegi ENG jaryq júldyzdardyng biri tuyp kele jatqany sózsiz edi. Qatygez taghdyr búlty onyng betin erte... tym erte býrkepti.

B.Núrdәuletovting qamshynyng sabynan da qyp-qysqa bala ghúmyrynyng ózi eriksiz sýisindirip, sýisintip otyrady da, kenetten ah úrghyzyp, ózekti órter ókinishke bulyqtyryp baryp toqtaydy. Qayran, jarq etip óte shyqqan jasyn-ghúmyr! Qapiyada ketken dara daryn!

Bolattyng jazghandary jayly tamsanyp kóp aitugha bolar edi. Onyng shygharmalary tughan qaryndasy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Biybiaysha Núrdәuletova men kýieu balasy, alty alashqa belgili aqyn Svetqaly Núrjannyng úiytqy boluymen múqiyat jinaqtalyp, «Profy Media» baspasynan jaryq kórip otyr (Bolat Núrdәuletov. Quanysh әkeletin kim? – Astana: Profy Media, 2014). Kóp keshikpey kitap «Meloman» sauda jelisi jәne internet-dýkender arqyly satylymgha shyghady. «Myng estigennen bir kórgen artyq» degen tәmsildi eskerip, tómende Bolat Núrdәuletovting atalghan kitapqa engen tuyndylarynan shaghyn toptama úsynyp otyrmyz.

 

Jandos Bәdelúly,

«Profy Media» JShS diyrektory

 

 

Bolat Núrdәuletov. TAPTALGhAN EGISTIK 

 

(әngime)

 

Áskery formaly eki jas әiel taudyng baurayynda aldarynan ashyla týsken keng dalagha qyzygha kóz tigip túrdy.

Býkil ainala: әielder nemis komendaturasynda qyzmet etetin alystaghy qala da, egistikten aulaqqa laqtyrylyp tastalghan shaghyn aghashtar da, ózenge tiyip túrghan toghaylar da, kógildir lentaday qalyqtap, sonau kókjiyekke jetip, onda kókshil aspanmen astasyp ketetin ózen de tynyshtyqta tynys­tap jatqanday kórindi. Olar taudyng jalghyzayaq soqpaghymen kóterilgen, dәl qazir ayaqtarymen basyp túrghan búl dala armangha erik berer edi. Áskery formaly jas әielder de armandady. Olar kezinde ózderining danqty nemis armiyasy orystarmen soghysta sheshushi jeniske ie bolsa, onda býkil Evropagha, Oraldyng ózine deyingi jerlerge berik tәrtip ornatar edi. Olar, nemisting jas әielderi, әskery formany tastap, alansyz sayahattaugha mýmkindik tuar edi, mýmkin, Qara tenizding jaghasynda demalar, Sibirding qatal tabighatyn kóruge de mýmkindik tuar, kim biledi, alystaghy saltanatty Indiyany da qyzyqtarmyz dep armandady. Olar qyzmet istep jýrgen osy bir shaghyn venger qalasynda olardy tәrtipting jalyqtyryp jibergenin de moyyndaydy. Árbir kýn bir-birinen aumaydy: komendatura, bir tektes qyzmet, pәter. Eshqanday kónil kótereri joq.

 

– Qarashy, andaghy ne eken? – dep, ýnsizdikti tapaltaq, tolyq, jiyren әiel bólip jiberdi. Ol egistikke qaray qolyn siltedi, óitkeni taudyng eteginde әldene jayylyp jatyr edi. Oghan әielder bes minuttay ýnsiz qadala qarap túrdy, kenet olardyng kózderi baqyrayyp ketti, sonan song jalt búryldy da, jalma-jan tómen týse bastady.

 

* * *

 

Kempir jonyshqa oryp jýrdi. Jasy jetiler shamasyndaghy kishkentay qyz shópterdi jinap jýrdi. Arttarynan olar ayaq dybysyn jәne әielderding dauystaryn estidi, biraq búrylghan joq, óz isterimen bola berdi. Qyz aqyry belgisizdikke shyday almay, jaylap artyna búrylyp qarady da:

– Nemis әielderi kele jatyr, – dep sybyrlady.

– Kele bersin, – dep sabyrly qalpyn búzbay jauap berdi kempir.

Áskery formaly әielder alyp, biyikke sozylyp jatqan emenning astyna jetip toqtady da, qyzy bar kempirge, jaqyn jerde jas shópten túrghyzylghan shómelege, art jaqta jýrgen qazdargha, shómelening kólenkesinde solyqtap jatqan qozy men itke, tasyr-túsyr oinaqtap jýrgen itke qarap túrdy. Sonan song olar alanqaydy kesip ótip, kempir men qyzdy sol jerde kýtip túrdy. Olar ýnsiz kýtip túrdy, pistoletting auyrlyghynan bir qaptaldaryna sәl qisaya týsken. Alanqaydyng ýstinde tynyshtyq ornaghan, tek qana kempirding qolynyng astynda shópting susyldaghany ghana estilip túrdy.

Úzyndau sida әiel qatty aiqaylady:

– Áy, kempir!

Kempir tek oraghyn ghana siltedi. Ol búrynghy ornynda qalshiyp túryp qalghan, biraq búrylmady, janyndaghy shópke oraghyn úqyptap qoydy da, basyndaghy jaulyghyn týzep aldy, tek sonan song ghana beri búryldy, ýnsiz, jerden kózin almaghan kýii әielderge tayandy. Ol basyn iyip, búlardyng aldyna kelip túrdy. Jaulyghy iyghyna sypyrylyp týsip ketip edi, kempir ony qolyna aldy, jel onyng basyna jep-jenil aq úlpa mamyqtardy úshyryp әkele bastady. Kishkentay qyz eshteneni de estimegendey, kórmegendey qalyppen jonyshqany jinap, ony arbagha tiey berdi. Álgindegi búzau búlargha shauyp keldi de, aldynghy ayaqtarymen qatty tejele qalyp, túmsyghyn sozyp, әskery formaly әielderge tanyrqay qarady.

Kempirdi dauystap shaqyryp alghan әiel jerden tayaqty kóterip aldy da, búzaudyng basyna salyp qaldy, sóitti de, kempirge nazaryn audardy:

– Sen osy jaqtan bireu-mireudi kórgen joqpysyn?

Kempir qoryqqannan qasha jónelgen búzaugha qarap túryp sóiledi:

–  Mening kózderim tipti soqyr, ýsh qadam jerden eshtene kóre almaymyn.

– Oqy bilesing be?

– Men sauatsyzbyn.

Jiyren әiel algha úmtyla týsti de, qoldaryn pistoletining qabyna sozyp:

– Biz súrap túrmyz, sen osy jaqtan bógde oraqshyny kórgen joqsyng ba?

– Men eshkimdi kórgenim joq! – dedi kempir dausyn qattyraq shygharyp, jarqyraghan kýnmen shaghylysqan oraghymen óz ayaghyn oryp qoyyp. Úzyntúra әiel tayaqtyng týbimen etigining basyn týrtti de, búiyrghan ýnmen:

– Jaqynyraq kel, – dedi. Kempir algha attady.

– Áli de jaqynda!

Kempir taghy attady. Áyel ony keudesinen tayaqpen týrtti. Kempir myna әielding jýzine júmsaq keskinmen qarady: beti jap-jas, qyzyl shyrayly edi, «qolynda tayaq, qaptalyna pistolet asynghan myna әielding balalary joq shyghar, eger balalary bolsa, onda, ol, Tәnir jarylqasyn, búghan búlay qatty búiyrmas edi, tayaqpen týrtkilemes edi, kәrtәng adamnyng ýstinen tónbes edi» dep oilady kәrtәng sharua.

– Eshqanday oraqshyny kórgenim joq, – dep jauap berdi kempir basyn tómen týsirip, ayaghynyng astyna qaraghan kýii. Al әiel onyng basyn iyeginen tayaqtyng úshymen kótergende, kempirding býkil denesi algha qaray tenselip ketti, basy selteng ete týsti. Nemis әieli kempirding betine shúqshiya qarady. «Myna jabayynyng jýzinen birdene úgha alarmysyn?» dep tyjyryndy ishtey nemis әiel. Kempirding iyghyndaghy jaulyghyn tayaqtyng úshymen laqtyryp jiberdi de, kempirdi jaghynan salyp jiberdi.

– Kete ber!

Kәri sharua jalt búrylyp ketip qaldy. Bosqa ketken uaqyttyng ornyn toltyrghysy kelgendey, oraghyn aldy da, júmysqa asyghys kirise bastady.

–  Kempir!

Ol taghy qaytyp keldi.

– Qyzyng neshe jasta?

– Alty jarymda.

– Sening nemereng ghoy?

– IYә.

– Onyng ata-anasy qayda? Ákesi qayda?

– Bәri ólgen.

– Ony sen asyrap otyrmysyn?

– IYә.

– Sening asyraghanyng týk te emes. Mynaday qyzgha auyr júmys jasatugha bola ma eken? Oghan quyrshaq oinatu kerek.

Ol eshtene dep jauap bermedi. Erinderinde mysqyl. Endi jiyren nemis әieli әngimege kóshti.

– Ol kópten sende me?

– Jarty jyl boldy.

– Siz qayda túrasyz?

Kempir basymen ózining derevnyasyn iyzep kórsetti.

– Qyzyng qansha jasta?

– Alty jarymda.

– Ákesi ne bolyp isteydi?

– Ol ólgen.

– Onyng sheshesi sizge nege kómektespeydi?

– Ol da ólgen.

– Sen basqa oraqshyny kórding be?

– Joq.

– Bar, júmysyndy istey ber!

Nemis әielderi ketken joq. Alanqaydyng ýstinde tynyshtyq ornady.

– Áy, kishkentay qyz! – dep aiqaylady tayaqty әiel. Qyz bir qúshaq jonyshqany kóterip bara jatyr edi, jarty jolda toqtady da, qolyndaghy shópterdi ayaghynyng astyna laqtyryp tastady, alaqanyn oramalynyng jiyegine sýrtti de, jaqyndap keldi.

– Sen qanshadasyn?

– Altyda.

– Áripterdi oqy bilesing be?

– Men әli kishkentaymyn.

– Sening әkeng men shesheng qayda?

Kishkentay qyz bir minuttay jerge qarap túrdy da, sonan song nazaryn ainalasyna audaryp, jylap jiberdi.

– Jylama! Qarashy, mynau ne?

Áyel jerden ot ornynday oryndy sypyryp, tazalap aldy da, tayaqshalarmen әripter qúrastyra bastady.

– Mynau ne?

– Syzular... Tayaqshalar.

– Búl tayaqshalar emes, – әripter. Aytshy, mynau qanday әrip?

– Bilmeymin.

– Basyndy kóter de, maghan qara.

Áyel tayaqtyng úshymen qyzdyng basyn joghary kóterdi.

– Sen oraqshylardy kórding be?

– Joq, kórgenim joq.

Kempirding qolyndaghy oraghy sәl dirildedi, biraq ol júmys istey berdi, búl jauap alu oghan únamady.

 

– Múnda qara, – dep búiyrdy әiel, sóitti de tayaghymen tau jaqty núsqay bastady, – ol jaqtan ne kórip túrsyn?

– Tau, kýn, aspan.

– Al, ana jaqtan, taudyng janyndaghy shalghyndyqtan?

Kempir jonyshqa oruyn doghardy da, qúlaghyn týrip, ornynda qalshiyp túryp qaldy.

– Shópti, – dedi qyz.

– Taghy ne?

– Bilmeymin.

Kempir oraqpen tez-tez júmys istedi. Jiyren nemis әieli ózining qúrbysyna jay ghana:

– Qazir men ony aljastyramyn. Eger ol birdene bilse, aitatyn bolady, – dedi.

– Mynau ne? – dep súrady jiyren qozyny kórsetip.

– Qozy.

– Anyqtap qara!

Qyz әielge tan-tamasha keyippen qarady da, taghy qaytalady:

– Qozy.

– Búl qozy emes, búl – arystan. Týsinikti me?

– Búl – arystan, – dep qaytalady qyz.

– Al mynau?

– Búl – iyt.

– Joq, búl – qozy.

– Qozy, – dep qorqynyshty ýnmen aitty qyz.

– Al múndaghy ne? – dep jiyren әiel tau jaqty núsqady.

– Tau, aspan, kýn.

– Al taudyng janynda?

Kempir taghy da qolyna oraq ústaghan kýii qalshiyp qaldy, eshbir sóz aityp qalmaugha tyrysyp túrdy.

– Shóp... gýlder, – dep jay ghana aitty qyz.

– Shapshang jauap ber, mynau ne?

– Qozy.

– Arystan búl, arystan, týsinikti me?

– Arystan, – dedi qyz, sóitti de jasyryn әjesine qarap qoydy.

– Al mynau?

Jiyren itti núsqady.

– Búl – arystan, – dep senimmen jauap berdi kishkentay qyz.

– Jeter! – Áyel jauap alghandy toqtatqanday, tayaghyn sermedi, – Biz búl jerden eshtene de bile almaymyz. Kәne, maghan jaqyn kel! – Ol kishkentay qyzgha búryldy, qyz jaqyndap kelgende, taghy da onyng iyeginen tayaghynyng úshymen kóterip, jýzine shúqshiya qarady.

– Sen oraqshylardy kórding ghoy?

– Joq.

Áyel tayaqty shópke laqtyryp tastady.

– Ket!

Áyelder ketken son, kempir men kishkentay qyz úzaq uaqyt boyy júmysty ýnsiz istedi. Sonan song qyz aitty:

– Bilesing be, әje, men olardan tezirek qútylu ýshin qasaqana jylagham...

– Sen men ýshin jaradyn, – dep maqtady ony kәri sharua.

– Al olar nelikten qozyny arystan dep ataydy?

–  Bilmeymin, – dedi әjesi, sonan song oilanyp qaldy da, tauyp aitty, – keleshekte qozy arystan bolady.

– Áje, olar eshtene de bilmeydi, ә?

– Dúrys aitasyn, – dep kesip aitty kәri sharua әieli, – Olar eshtene bilmeydi.

Sóitti de jenileygendey nemeresining basyna qarady.

 

* * *

 

Áskery formaly әielder qalagha qaray shyghyp kele jatty. Olardyng joly búdan sәl búryn ózderi bolyp ketken taudyng betkeyinde edi. Jalghyzayaq jolmen kóterilgen son, olar búrynghy oryndaryna toqtady da, tómenge, tau etegindegi shalghyndyqqa qarady. Onda, tómende, orasan zor kógildir oramalda tek bir ghana «Kaput» degen sóz oiyp jazylghan-dy.

Áskery formaly әielder endi ózderi aldarynan kórgen barlyq jerde: kókjiyekke deyin sozylyp jatqan ózende, ózenge tiyip túrghan toghayda, qaladan bólinip tastalghan shaghyn derevnyada, tipti qalanyng da ózinde, móp-móldir kógildir aspanda, jasyl shabyndyq pen egistikte – bәrinde, bәrinde qorqynysh pen ýlken kýsh jasyrynyp jatqanday sezindi.

 

31 mart, 1977 jyl

 

 

HATTARY 

 

 

Ámirhan agha!

 

Haliniz qalay! Deniniz sau bolyp, qúrby-qúrdastarynmen aman-sau, oinap-kýlip jýrgen bolarsyn? Layym solay bola bersin dep tileymiz. Jauap hatyndy alyp, quanyp qaldyq. Áriyne, adam janynyng arashasy bolghan abzal jandar ýshin kóp oqyp, kóp izdengeni jón ghoy. Sabaqtyng qiyndyghynyng da mәnisi bar shyghar. Qalay, aqyn Júban Moldaghaliyevpen kezdesuding sәti týsti me? Avtograf ala aldyng ba? Ol kisining ólenderin oqyghanym bolmasa, ózin kórgen emespin. Býkil pishinin surettep, endigi hatqa jazarsyng (әriyne, kezdese alsang ghana). Kiyiming býtin, tamaghyng toq pa, bәrin aityp jaz. Biz de qarasyp túramyz ghoy. Qalanyng aty qala ekeni belgili, ýidegidey halin, jaghdayyng bola bermeydi. Aytpaqshy, stiypendiyang qansha? Qanday jurnaldardy aldyryp oqisyn? Mauytay әjemder men kókemderden hat alyp túrasyng ba? ... (óship qalghan) deydi. Keshegi kanikulda bara almadym. Jol qatynasy bolmady. Eki-ýsh kýn boyy sebelep jaughan aq janbyrdan keyin kópke deyin jer kebe qoymaghan. Qysqy aq kanikulda baramyn dep jýrmin. Kóremiz ghoy.

Bizge kelmek bolsan, din amanshylyqtamyz. Seyilhan auylgha aman-esen oraldy. Qazir bos, auylda jýr. Júmys izdep edi, tabylar bolmady. «Jalanash» tenizine biyl qys Aral portynyng býkil kemesi qatyrylyp jatyr. Solardyng bireuine júmysqa aluyn súrap jýr, bilmeymin ne bolaryn,

Ájem, mamam, agham, Qazyna, Bibayshalar tegis aman. Denderi sau. Mal әli qoragha baylanghan joq. Sebebi kýn әzir ashyq, shuaq bolyp túr. Jer qara. Qoy óriske shyghyp jýr ghoy, әiteuir. Men de saumyn.

«Tolqyngha» «Jaqan qart ótken belester» (kólemdi), «Búltty kýngi olja» (kólemdi), «Baqytty ana» (kólemdi), «Jas tilshiler bas qosty» (shaghyn) jәne birneshe shaghyn maqalalarym, «Qazaqstan pioneri» gazetine «Qabyrgha gazeti nemese men kesh úiyqtaghan týn» (kólemdi) maqalalarym shyqty. «Qazaqstan pionerine» onshaqty maqala jazyp jiberdim. Ázirshe osy. Ángimege kýte túrsam qaytedi? Ángime jazayyn ba? Onay ma? Ángime jazugha aitar aqylyn, qosar tileging bar ma, hatqa jaz.

 

Al qosh, agha! Ining Bolat.

27.XI.1976 j.

 

 

Ámirhan agha!!!

 

Kóp jandardyng ishinen erekshe jaqyn tútatyn jansyng sen maghan. Nege ekenin qaydam, sen maghan birtýrli jaqynsyn. Sening aq jýreging de maghan erekshe týsinikti, Ámirhan. Aghalyq aqyl aitar aqylshym da ózinsin, beyne bireuden kónilim qalyp, jәbir-japa sheksem de, qashyp baryp qorghalar, sodan song óz kónilime demeu alyp, tireu bolar asqar tauday bir jannyng bar ekenin týsinetinmin, soghan quanatynmyn. Sen qalada túrdyn, al men auylda jýrdim emes pe! Sonda qalagha barghym keletin de túratyn, sonda meni qalanyng qapas tirshiligi qyzyqtyrady ghoy dep oilaysyng ba, odan da ózimning balday tәtti auasy bar auylym jaqsy emes pe әldeqayda?! Sonda senimen birge jýrudi únatatynmyn (bir sәt bolsa da), búghan sebepti ózim aityp kóreyin: bir jaghynan ... ekeumizding algha qoyghan maqsat-mýddelerimiz bir emes pe (әdebiyetshi bolu, әsirese, jazushylyq qyzmet). Doktor myrza, sizdi ózinizding únatatyn mamandyghynyzdan ózinizding rúqsatynyzsyz syrttan bólip alyp, óz mýddeme paydalanyp ketkenim ýshin keshiredi ghoy dep oilaymyn. Búghan endi bir dәlel, sizding ózinizding sóziniz: jazda men sizderdikine bardym ghoy, sonda sen: «Menin, Ámirhan Jýsipovtyn, әli romanyn oqityn bolasyn», – dep edin, sol sózing esimde saqtalypty. Sosyn kesh bolghansha, dәlirek aitqanda, qoranyng eski-qúsqy sylaqtaryn týsirip, býtindep sylap bolghansha, sen belgisiz bir shabyt biylep, múrnynnyng astymen ynyldap, shyndyghynda dauystap ta, Pushkinnin, Lermontovtyn, ólenderin aityp jýrding emes pe? Sonda mening de ilese almaghanyma, óleng bilmegenime artynan ókinip jýrdim. Keyinirekte, «Tolqyngha» bara jatqan jolda, sen maghan oiynda jýrgen әngimelerindi (úzaq jol boyynda minezderi, tәrbiyelenip shyqqan ortalary mýlde bólek, әr týrli mamandyq iyelerining kórsetken әrtýrli qyrlary men syrlary shofer kózimen aitqanda, sóitip, solardyng minezderin ashyp beru), maqala jazugha talpyndyn, ony S.Ermaghanbetov joldastyng qabyl almauy (ókinishke oray) osynyng bәri de sening әdebiyetke degen qúmarlyghynnyng birden-bir dәleli ispetti emes pe?

Jә, jaraydy, múnyng bәri de tek jay sózder ghoy. Myna balagha múnsha sarnap ne boldy dep qorqyp ketken de shygharsyn. Tek bir syr ghoy, aityp jatqan. Endi qal-jay súrasayyq, qalay, densaulyghyng jaqsy ma? Doktor joldas, baqa men balyqtyng qyltanaghyna deyin jattap alam dep auyryp qalyp jýrmeniz. Ámse, densaulyq saqtaghan jón-aq. Qasyndaghy aqyn joldastardyng jaghdaylary qalay. «Saray aqyndarynyn» (saray dep jatqan bólmelerindi aitam) jyrlaytyn taqyryby ne? «Syrdariya ainalsa, aghyp jatqan araqqa» deytin «shyn aqyndardyn» ózi me, әlde, qalay?.. Keshegi hatyna qaraghanda dәrigerlikti shyn jýreginmen qabyl alghangha úqsaysyn. Dúrys-aq. Áytse de әdebiyetti esten shygharmaghaysyn. Al bizge kelmek bolsan, biz de tegis amanbyz. Semiya basy әjem әli quatty. Ara-túra jatyp qalghanyn eskermegende, «quatty» degen sózdi tolyq aitugha bolady ghoy deymin. «Qaladaghy men daladaghyny aman qyla gór» dep tileydi kýni-týni. Agham auylda. Aushy. Bayaghysynan әli qútyla almay jýr, keyde eki-ýsh kýn boyyna iship ketedi. 1929-shy jylghy ghoy, mine 48-de, dәl eseptegende 53-temin deydi, «ata saqaly auzyna bitken» degen osy. Endi araqty qoy kerek-aq shyghar deymin. Ishpegende odan momyn jan joq, al ishkende... Qaytersin, aityp jýrmiz ghoy, úmytyp ketedi ertenine, deni sauynda basy salbyrap tynday beredi, ýndemeydi... Seyilhan auylda túrmaydy. Ábjәmiyding (ózine tanys kisi, sening esinde me, ol kisining әngime aitu sheberligine shynymen tang qalatynsyn) qaramaghynda, qayyqta isteydi, teniz sharlap jýredi ylghi, auylgha soqpaydy. Jaqynda kelip ketken, júmysshy adamyna tәn ónge kelip qarayyp ketipti. Ábjәmiymen bir kýn jatyp ketti (keshkisin kelip, ertengi saghat 6-da ketti ekeui). Denim sau deydi ózi, sharshap jýr ghoy, túiyq, ýndemeydi. Oqugha barsam deydi. Sirә, tehnikumgha. Instituttan jýregi shaylyghyp qalghan ghoy, tegi. Mamamnyng deni sau, júmysynda jýr. Kóktem kezinde auyryp, Aralgha baryp qaytqan. Sodan beri deni sau. Aytpaqshy, jaqynda VLKSM mýsheligine qabyldandyq. Aralda óttik. Aral audandyq komsomol komiytetining birinshi sekretary Jylqaydar Bekjanov degen kisi. Jaqsy óttik. Bir klastan 10 bala bardyq, 13-i keyin ótedi ghoy. Tolybay ekeumiz sizding ýige bardyq. Mauytay әjem men kókemning densaulyqtary jaqsy, kókemning ayaqtary auy­ratyn bolsa kerek, shay ýstinde auyrsynyp otyra almady. Menen: «Ámirhanmen hat alysyp túrasyng ba?» – dedi. Úyalyp qaldym. Óitkeni saghan kópten beri hat jaza almap edim. Áytse de: «IYә», – dedim. Ótirik aittym. Keyitkim kelmedi. Ózimning de denim sau. Turgenev IY.S., L.N.Tolstoy, A.N.Tolstoy, A.M.Gorikiy, F.M.Dostoevskiy, M.O.Áuezov joldastardy oqyp jýrmin. Aytpaqshy, «Qúryshtyng qalay shynyqqanyn» A.N.Ostrovskiy joldastan bildim. Djek London joldas últy, tili mýlde qashyq bolsa da meni jatsynbaytyn siyaqty. Kókeyime qona ketedi. Tipti «Martin IYdenin» kóshirip te aldym. Gazet betin kórmegeli kóp úzap ketti-au. Oqymaghan shygharsyn, «Qazaqstan pionerine» aqyrghy jariyalanghan maqalalarym «Týn qatyp jýrdi partizan» (1 yanvari; №1 sanynda), «Mening serigim» (3 yanvari №7), «Qamqorshylar» (№18 sanynda). Ýzip alghanym ras. Degenmen tek maqalany ýzbey jazyp túru ghana әdebiyetti sýietindigin (sol adamnyn) kórsetpese kerek. Ári qolym da tiymey jýr. Alda emtihan túr aranyn ashyp. Azuy alty qarys kórinedi. Ilinip qalsam, bittim dey ber, shyghamyn dep jýrgende uaqyt kerek bolar batyryna. Áriyne, onsha qorqyp otyrghanym joq, ilinip keremiz әiteuir deytin bolsan, qorqugha da bolmaydy ghoy, alayda ar, úyat, namys búny kótere me eken?! Ylghy «5»-ke tapsyryp shyghugha bel buyp otyrmyn, kóremiz ghoy.

Qazaq tili

shygharma

Ádebiyet

Algebra jazbasha

Geometriya auyzsha

Orys tili diktant

Mine, osylar, emtihan bolatyn sabaqtar.

Ámirhan! Men sening әdebiyet jayynda aitatyn әngimelerindi saghyndym. Áriyne, auylda әdebiyetti sýietinder, sýise de ol turaly kóp biletinder onsha tabyla bermeydi. Keyde Eltay aghay (Elmaghanbet Áliyadinov, tanisyng ghoy, býkir múghalim) osy jayynda aityp beredi, qyzygha tyndaymyn sondayda. Amal qansha, dúrystap súray almaysyn, әri anda-sanda kezdesedi ghoy (әngime aituyn aitam Eltay aghaydyn).

Aytpaqshy, Ámirhan, mening bir-eki hatymdy (az bolghanyna ókinbe) alsan, aityp túr jauap hattarynda. Saghan balyq salyp jibermek bolyp, Mauytay әjem jantalasyp-aq jýr. Qaytarda maghan 10 somday aqsha bergen, saghan balyq alyp berinder dep, biraq balyq әli túzdan shyqqan joq, shyqsa berip jiberemiz ghoy, bizde ne túr.

Ámirhan, ózinde qanday janalyqtar bolyp jatyr, jazyp túr. Mening de qolym tiymey jýr ghoy, әitpese, mende alyp bara jatqan kókirek bar ghoy dep oilap jýrme. Qolymnan kelse, hat jazyp túramyn ghoy. Soza bersem, әngime kóp qoy, biraq myljyng dersin. Kinәmshil ekening ras, ony jasyrghyng kelmeytin shyghar. Ámirhan, al, qosh bol, bauyrym! Kóriskenshe kýn núryn tóge bersin, dәiim. Layym solay bolghay da!

Qolynnan alyp, qoshtasamyn. Jýdep ketsen, shashyndy júqartyp otyr, basyng qauqiyp ketip jýrmesin.

 

Sәlemmen jaman ining Bolat.

Búl hat apreliding 27 jazyldy. 1977 j.

BOLAT TURALY ESTELIKTER

 

Bolattyng qaytqanyna 1 jyl tolghanda ústazy Á.Esendikov «Qazaqstan pioneri» gazetine Bolat turaly estelik-povesti jariyalady.

 

NÓSER ÝNI

 

(novella)

 

Onyng tughan jeri biyl erekshe janbyrly boldy...

«– Bolat, qaydasyng sen?..»

«– Bolat, nege hat jazbaysyn?..»

«– Bolat, saghan ne boldy?..»

Bolattyng adresine osynday saual qoyghan hattar respublikamyzdyng týkpir-týkpirindegi pionerlerden de, Ózbekstan, Týrikmenstan, Qaraqalpaqstan pionerlerinen de aghylyp kelip jatty. Olardyng bәri de Bolatpen «Qazaqstan pioneri» gazeti arqyly tanysyp edi. Tipti mine, býgin de oghan bir hat keldi. Hat iyesi – Qarmaqshy audanyndaghy (Qyzylorda oblysyndaghy) №183 orta mektepting 7-klass oqushysy Úlbosyn Baghdauletova. Ol da Bolattan jauap kýtedi. Biraq bәri de jauap ala almay, qatty antaryluda.

Men talay ret qalamymdy qolyma alyp, olargha ja­uap qaytarugha tyrystym, biraq ýn-týnsiz súlq otyryp qala berdim. Móldir tamshylar aq qaghazdyng betine tyrs-tyrs tamyp, ainala múnartyp sala beredi. Sol bir múnardyng arasynan ayauly shәkirtimning jýzin anyq kórgendey bolamyn. Ol maghan ózining jana ghana jazyp bitirgen maqalasyn quana әkele jatqanday bolady...

Bәrin de basynan bastayyn...

Esterinde bolar, «Qazaqstan pioneri» gazetining betinde «Kommunist turaly jazamyz» atty ashyq konkurs jariyalanghany. Búl konkurs kóp jas talapkerding jýrekterine ýmit sәulesin qúighanday boldy. Bir kýni Bolatty shaqyryp alyp:

– Osy konkursqa qatyssang qaytedi? – dedim. Quana kelisti ol.

– Sonda kim turaly jazghyng keledi? – Ol oilanyp qaldy.

– Sening papang kommunist qoy,– dep edim, Bolattyng jýzi núrlanyp sala berdi.

Kóp úzamay «Qazaqstan pioneri» gazetining 1976 jylghy 11 marttaghy 20-sanynda Bolattyng «Quanysh әkeletin kim?» degen surettemesi jarq ete týsti. Bolat sóitip, bizdi erekshe quanysh qúshaghyna bólep edi.

Móldir búlaqtyng kózi ashylyp, arnasy da qanattana týsken. Ol búlaqtyng kózin ashqan geolog – ózining sýiikti «Qazaqstan pioneri» ghoy!

Mening stolymda Bolattyng balghyn arhiyvi jatyr. Mamasy Kýldәrining qolynan ótinip alghanmyn.

Oghan tól gazetindegi aghalarynyng bergen aqyl-kenesterining paydasy mol boldy. «Bolat! Sening jazugha tym jaqsy qabileting bar eken, – delindi bir hatta. – Sondyqtan men saghan arnayy tapsyrma bergeli otyrmyn. «Qazaqstan pioneri» gazetining № 74 sanynda arnayy revolusiya ardagerine arnalghan kitapsha jazugha tapsyrma berildi. Sol tapsyrmany múqiyat oqyp alyp, ózinning auylyna Sovet ókimeti qalay kelgenin jazyp jiber...»

Hat Bolattyng qolyna 29 noyabride tiydi. Sol hattyng ashyq jerine Bolat óz qolymen bylay dep jazypty: «Tapsyrma dekabriding 26-da oryndaldy». Mine, Bolat redaksiyanyng tapsyrmasyna osynday jauapkershilikpen qaraghan! Bolat búl joly azamat soghysynyng ardageri, qart partizan, respublikalyq dәrejedegi pensioner Shәrip Ranovty óz keyipkeri etip alghan edi. «Qazaqstan pioneri» gazetining ótken jylghy 6 yanvaridaghy 2-shi sanynda «Týn qatyp jýrdi partizan» atty maqalasy kózimizge erekshe ottay basyldy.

Bir jyl ishinde onyng sýiikti gazetining betinde 9 maqalasy jaryq kórip edi-au...

Audandyq «Tolqyn» gazetinde Bolattyng «Altyn dingek», «Jaqan qart ótken belester» atty kólemdi ocherkterimen birge, әngimeleri, surettemeleri, maqalalary jii jariyalanyp túrdy. Onyng maqalasy auylgha ózinshe quanysh әkeletin.

1976 jyldyng may aiynda «Tolqyn» gazetining arnayy shaqyrtuymen Baspasóz kýnine arnalghan saltanatty jiyngha qatysyp, alqyzyl galstugi jelbirep, auylgha quanyp kelip edi-au...

Bolat mektepte drujinanyng «Bilim» atty qabyrgha gazetining redaktory bolatyn. Men osy gazetting barlyq nomerin bayyppen qarap shyqtym. Bolattyng salghan suretteri, tanys qoly kózime ottay basyldy. Menimen birge osy bólmede júmys jasap otyrghan himiya-biologiya pәnining múghalimi Qúrmankýl Orynbaeva, múghalimder komsomol úiymynyng sekretary Maral Torghaeva, «Bilim» qabyrgha gazetining qazirgi redaktory Orynbay Júmabaevtar da jariyalanghan materialdargha kóz salghan. Ásirese, Qúrmankýl apayy Bolattyng ýsh nomerde birdey jariyalanghan «Aq qozy» degen әngimesin ýnsiz oqyp otyrdy.

Ózining redaktorlyq qiyn da qyzyqty isi turaly Bolat «Qabyrgha gazeti nemese men kesh úiyqtaghan týn» («Qazaqstan pioneri» 14 noyabri, 1976 jyl, № 91) degen maqalasynda әngimelegen bolatyn.

«Luis Korvalan bostandyqta!» degen maqalasyn bylay týiipti: «Endi Chily jerinde de azattyqtyng arayly tanynyng atatyn kýni jaqynday týsedi. Chily jenedi!»

O, ainalayyn, sening kishkentay jýreging «dostyq, dostyq» dep soghyp edi-au sonda.

Áni-mini degenshe jana oqu jyly da keldi. «Alghashqy qonyrau» merekesi ótip jatyr. Men shetkerek túryp oigha battym. Shәkirtterimning núr oinaghan jýzderine oimen qaraymyn. Olardyng arasynan Bolatymdy izdeymin...

Men toghyzynshy klass bólmesine engenimde, klass siltidey tynyshtyqta edi. Klass jetekshisi Kýnqiyash ta (ol mening qyzym, әdebiyetshi) shәkirtin saghyna izdeydi býgin.

– Bolat, nege jauap bermeysin? – dep antaryla súrau salghan «Qazaqstan pionerinin» ondaghan oqyrmandaryna, onyng beytanys dostaryna auyr shyndyqtyng betin ashpaqqa bekindim. Ol ótken jyldyng 25 iini kýni mashina apatynan mezgilsiz aramyzdan ketti. Ony izdep súraghandargha býgin aitarym: «Bolat mening jýregimde, ayauly dostarynyng jýreginde!»

Onyng tughan jerinde biyl janbyr jii jaudy. Ol osy dalany erekshe sýiip edi-au...

 

Ábdirayym Esendikov,

halyq-aghartu isining ozyq qyzmetkeri.

№ 58 Jalanash orta mektebi,

Aral audany, Qyzylorda oblysy

          «Qazaqstan pioneri», 1978 jyl, 18 iini, № 49.

 

OL ÓMIRGE QÚShTAR EDI...

 

Qúrmetti aghaylar, apaylar!

Bizding bauyrymyz Bolat turaly ústazymyz Á.Esendikov aghaydyng osy gazetting 18 iinindegi 49-sanynda jariyalanghan «Nóser ýni» novellasyn ýi-ishimizben oqyp, Bolatty eske alyp, onyng ruhy tirilgendey bop, kónilimizdi bir demdedik.

Sizder osy novellany jariyalay otyryp, Bolatqa da, bizge de ýlken adamgershilik pen jaqyn janashyrlyq, bauyrmaldyq, tuysqandyq izet kórsettinizder. Sol ýshin Sizderge óz tarapymyzdan zor rahmet aitamyz. Bizder Bolattay bop ósemiz dep sizderge berik uәde beremiz.

Shyn jýrekten sәlemmen, Bolattyng semiyasynyng atynan:

 

Apasy QAZYNA,

qaryndasy BIBAYShA,

28 iini, 1978 jyl

Redaksiyadan:

Abai.kz aqparattyq portalynyng materialdar qorynda ómirden kókórim kezinde ozghan balausa ghúmyr iyesi Bolat Núrdәuletovtyng «Altyn dingek» (ocherk), «Mening sýiikti keyipkerim» (Djek Londonnyng «Martin IYden» romany tuarly jazghan maqalasy), «Jana zamannyng núrly tany ýshin kýreskender» (povesti) atty shygharmalary jatyr. Múnyng bәri aldaghy kýnderi tolyqtay jariyalanady.

Abai.kz

0 pikir