Dýisenbi, 20 Nauryz 2023
Qorghan 8353 0 pikir 2 Shilde, 2014 saghat 13:35

QYZYR MEN MÚSA PAYGhAMBAR

Qasiyetti RAMAZAN aiynyng qúrmetine!

 

Qyzyr men Músa payghambar

(Qúran Kәrim. Kahf sýresi).

1

Oryndap Alla әmirin ishara etken,

Bir jartastyng týbine Músa jetken.

Kezdestirdi Qyzyrday payghambardy,

Adamdargha jaqsylyq dәnin sepken.

2

Músa aitty: Sizben birge jýrsem deymin,

Alla jolyn ýirenip kórsem deymin,

Talay ilim bilesiz Tәnir haqtan,

Sonyng ýshin sonyna ersem deymin.

3

 - Ey Músa, bir jýruge tóze almassyn,

Jaghday kóp, maghynasyn seze almassyn

Neshe týrli jaylar bar adam bilmes,

Kórgeninde úgha almay, shydamassyn.

4

- Shydamym jeter deymin qoldasa Allam,

Ne isteseng de ózing bil, qarap túram.

Súramay, qarsy kelmey búiryghyna,

Ýirenip, ilim-taghlym, ghibrat alam.

5

- Olay bolsa, jýre ghoy bolsang dayyn,

Meselindi qaytaryp ne qylayyn.

Ne kórseng de súrama, shydamdy bol,

Ózim aityp bergenshe, isting jayyn.

6

Sonymen jolgha shyqty payghambarlar,

Bir kemege minipti, kórip olar.

Qyzyr baba kemege tesik jasap,

Jaramsyz ghyp tastady, sugha tolar.

7

Múnyng ne dep, súrady nәby Músa,

Kemeshiler batpay ma, sugha shyqsa.

Qalaysha jónsiz isti jasadynyz,

Payghambar atynyzgha keldi-au núqsa.

8

- Qayda qaldy, shydaymyn degen sózin,

Osynsha tez uәdendi búzdyng ózin.

Músa aitty, keshiriniz, endi alda,

Ýndemespin, ne bolsa, kórse kózim.

9

Jarar dep, taghy ekeui algha ketti,

Aldarynan jas bala qarsy kepti.

Qyzyr sonda eshqanday sebepsiz-aq,

Óltirip, ol balanyng qanyn tókti.

10

- O súmdyq, - dedi Músa, beykýnә jan,

Qanday ghana qiyanat etti saghan.

Jauyzdyqqa qalaysha qolyng bardy,

Qyzyreke, múnyndy qalay úgham?!

11

- Eskertken em, kónbesten birge jýrdin,

Úmytyldy taghy da uәdelerin.

Tózimdi bol, súrama, esh nәrseni,

Týsinbesi kóp bolar, pendelerdin.

12

- Qyzyreke, súrasam endigәri,

Joldas qyp ertpey-aq qoy, búdan әri.

Uәdemdi neshe búzdym, keshiriniz,

Qusanyz da sebepter tabylady.

13

Sonymen taghy ekeui biraz jýrip,

Kezdesken bir shahargha keldi kirip.

Talaylardan qonaqjay súrap edi,

Yqylas etpey qoydy, shyn bildirip.

14

Eski ýidi kezdestirip, qúlap túrghan,

Ekeui solay qaray jolyn búrghan.

Qyzyr baba zamatta jóndep qoydy,

Jap-jaqsy bola qaldy, búrynghydan.

15

Músa aitty, maqúldarlyq ising myna,

Quanar túratúghyn kisi múnda.

Qalasanyz súrarsyz enbek aqy,

Riza bolar iyesi berer púlgha.

16

Qyzyr sonda Músagha tynda dedi,

- Ekeumiz qoshtasatyn sәt te keldi.

Aldaghy ótip ketken jaghdaylardyn,

Negizgi shyn mәnderi bylay edi.

17

- Kemege jýzdirmedim, tesip tastap,

Kóp kedeyding jýr edi janyn saqtap.

Shygha qalsa bir patsha tartyp alyp,

Qalar edi bayqústar jylap, qaqsap.

18

- Balanyng ata-anasy músylmandar,

Ol ósse, dәl solargha zorlyq qylar.

Bolashaq azghyn, súmnyng orynyna,

Adal úl bir Alladan nәsip bolar.

19

- Al endi qúlaytúghyn ýige kelsek,

Ol ýiding qojasy edi qos jetimek.

Tyghylghan tam astynda mol qazna bar,

Qúlasa tauyp bóten iyemdenbek.

20

- Balalardyng jaqsy edi ata-anasy,

Allagha sheksiz sengen, mol tәubasy.

Sol sebepti ol qazna tәnir bergen,

Jetimderge búiyrar, nәpaqasy.

21

- Búl isterding osylay mәnisteri,

Oylamaghyn, barlyghyn men istedi.

Árkimge peshenesin anyqtaghan,

Bәri de Alla bergen nәsipteri....

22

...Oylanayyq shyn qalay, jalghan qalay,

Shyndy bilmey is qylghan bolar qalay?

Qúrannyng sózderi edi qissa ettim,

Sezinseng mәsele bar talay-talay.

 

Azamat Aqylbekov

Taldyqorghan

Abai.kz

 

0 pikir