Senbi, 23 Qazan 2021
Ádebiyet 9167 0 pikir 4 Shilde, 2014 saghat 11:33

Álimbay IZBAY. QYRYQ ÝSh KÝNDIK KEMDIK (ÁNGIME)

Jaqynda Aqtóbedegi «A-Poligrafiya» baspasynan ómirden erte ketken jurnalist, jazushylyghyn ózi qúnttamaghanymen júrt moyyndaghan keremet syqaqshy Álimbay Izbaydyng «Qyryq ýsh kýndik kemdik...» atty kitaby jaryq kórdi. Marqúmnyng әngimelerin jinaqtap, baspagha úsynghan Álimbaydyng әriptes inisi, aqyn Sәtjan Dәribay. Qazaqstan Jurnalister odaghy Aqtóbe oblystyq filialynyng múryndyq boluymen shyqqan kitapqa «Aqbúlaq» AQ preziydenti Aybek Saghiyev demeushilik jasady.

Biz Abay kz portalynyn  oqyrmandaryna Álekenning kitapqa aty qoyylghan әngimesin úsynudy jón kórdik.

 

Jalpy, Qyrghyzbaydyng oiynsha әiel alghan ekensin, әuel bastan-aq “apkatkiden” shygharu kerek. Esepteui boyynsha, bir-eki jyl — mindetti týrde. Úzaghyraq bolsa tipti paydaly. Biraq oghan uaqyt bar ma, auylda kóz aldap eki-ýsh ay oramal taghyp jýrgen kelinder baylaryn týrtpektep, tezirek qalagha ketkenshe asyghady. Óitkeni onyng aldyndaghy abysyndary da osylay istegen. Son-a-au, “shorna-belyi” televizorlar siyaqty qazaqtar qalada payda bola bastaghan 50-shi jyldardan beri, osy ýrdis qalmay keledi. Bir qyzyghy, ýilengenderding bәri almay túryp, bolashaq shýikebastaryna  uәdeni ýiip-tógip tastaytyn bolar, bireui de qalagha qaray qayqandap túrghan kelinshekterine tike qarap sóz aitpaydy. Oshaq kýzetken qara kempirler “Meni osylar úshpaqqa shygharady dep pe edin?” dep kelesi úlynan ýmit kýtip qala beredi. Kezinde Qyrghyzbay da Qamyskýlding meselin qaytarmaghan. Sonyng zaryn endi tartyp jýr. “Shiyki ghoy, shiyki” deydi ishtey Qamyskýlding keybir qylyqtaryn kórip. Ózi auylda jýrgende (qazaqtar da “auylda jýrgende” dep oilay bastaghany-au) qayqandaghan talay jengesin tezge salghan.

Jaryqtyq, jenge degenning orny bólek qoy!

Qamyskýl key kezderi qyzdardyng kelin bolyp týskennen keyingi qyzyq ómiri jenge bolu ghoy dep oilaytyny bar. “Jengelep” ainalasynda qúraq úshyp jýrgen qaynylarynyng ortasynda jýrgen kelinshek qana óz baghasyn biler edi-au...

Qamyskýlding keybir qylyqtaryn kórgende “Shiyki ghoy, shiyki” dep týniletini, jetpey túrghan “qyryq ýsh kýndik kemdikti” kórip bas shayqaytyny da sodan.

Ózi de auylda ósip-óngen Qyrghyzbay “qalagha ketpe” dep eshkimge aitpaydy, aldarynan jarylqasyn, biraq “apkatkiden” ótpegen kelinshekten,  jóni týzu әiel shyghady degenge senbeydi. Týsken ýiindegi on shaqty qarasiraqtyng kirin juyp, shúlyqtaryn jamap, tamaqtaryn asyp, óristen keletin alty siyrdyng búzaularyn jamyratyp almay, jelinderin qaqtap sauyp, keli týiip, qúrt syghyp, qayyn sinlisining basyn qarap, enesining qas-qabaghyn baghyp, kózi irindep, tannan túryp pesh jaghyp, galoshpen yzghyryqta saraydan otyn tasyp, sadaqa-toyda kese auystyrmay shay qúiyp, kórshining úry iytin andyp, auyldyng ósegin týgendeuge de ýlgerip, retti jerinde ózi týsken shanyraqtyng namysy ýshin ózindey alty qatynmen jalghyz úrysyp, alty shaqyrym jerdegi atpadan shanamen su tasyp... osynday tizbektelip kete beretin synaqtan ótip, ysylmaghan әielden jóndi adam shyqpaydy!

Qyrghyzbay ózining Qamyskýline qaraydy da qarny ashady.

Key kezde onyng qylyghyna kýlerin de, jylaryn da bilmeydi. “Qyryq ýsh kýndik kemdigi” qay isinen de kórinip túrady.

Auylgha barsa Qyrghyzbaydyng bir jasap qalatyny da sodan. Jengelerining aldy entigip eludi, alqynyp alpysty alqymdaghandar. Ózimen tústastary da sary qaryn bәibishe bolghan. Biraq, kózi qúrghyr, kózderi jyltyrap túr-au, jyltyrap túr.

Qalada adam balasy jengemen oinamaydy.

Auylda búl bir dәuren!

Ásirese, Qyrghyzbaydyng auylynda — búl dәuren ghana emes, ýlken sayasat. Jengene eng bolmaghanda kýlip bas iyzep ótpeseng “Mynau da ózinshe adam bolypty-au!” dep eng әueli aghannyng qabaghy qars aiyrylady.

Jenge degenning jóni bólek.

Qalagha kelip qayrylatyn uaqyt taba almay jýrgen adam auylgha barsa, toy-tomalaq, sadaqagha barady. Baruy da, qaytuy da tez. Qyrghyzbay da tughan auylyna anda-sanda tóbe kórsetedi. Bara qalsa, tura jengeler bazaryna barghanday kýy keshedi. Jaryqtyqtar qazan kótergen ýiding qazan-oshaghynyng manynda topyrlap jýrgenderi. Kýieuleri túrady bir shette, shirenip-shirenip. Toy-sadaqanyng qalay ótkenin tekseruge kelgen komissiya mýsheleri sekildi. Ótti-ketti ósek әngime solardyng auzynda. Qarap túrmay, әielderin aldaryna salyp aidap әkelip, qyzmet kórsetu bayqauyna salghanday syrttay oshaq manyndaghylardy kóz qiyqtarymen sholyp túrady. Syrtqa syr bildirmegenderimen, әrqaysysynyng ishinde: “Basqagha qaraghanda bizdiki eptileu, ә!” degen maqtanysh tyghylyp jatady. Olardy qoyshy, qoldaryn alyp ótseng bolghany, al jengelerinning kónilin aulau paryzyn! Búl әdetten janylsan, sorlaghanyn, adam qataryna kirmey qaluyng mýmkin. Múny olardyng auyldaghy әkki qaynylary jaqsy biledi. Bilgen song ózi súranyp túrghan adamgha kónil aulau qiyn bolyp pa, keybir esersoqtar qaqpadan kirmey jatyp jaqyn jýrgen jengelerining birin alyp úryp júmarlay jónelse, oghan eshkim de artyq ketting demeydi. Qayta qoraz tóbelesin qyzyqtaghanday: “E, bәse, osy qatyndy bir mytyshy! Ayaghyna jem týskendey sylbyrap jýr!”, “Aghang osynyng aram terin almay jýr-au shamasy, jiberme!”, “Jigittigindi kóreyik, osyny tәubesine keltirshi!” dep jan-jaghynan qaumalap ala jóneledi. Aghasy bolsa “Áy, óltiremisin...” dep qoyady әri ketse... ol da inisi jaghynda. Odan әri aspaydy, arasha týspeydi. Arasha týsse masqara bolghany, qatynjandy neme ómir boyy kózge týrtki bolyp jýredi. Apaytós qaynysy myjghylap jatqan jengesi: “Mynau qaytedi-ay...”, bolmasa: “Búl jyndy ghoy, jyndy...”, әri ketkende “Júrttan úyat qoy...” nemese úyalghansyp: “Kere iship alypty ghoy...” degen bolady. Múnyng bәri júrtqa, kýieuine  kóz ghana. Kýieuining ishin qyzghanysh jaylap, ýige barghan song “Qaynyng kelip tarpa bas salghanda ýning óship qaldy ghoy, sonday ekenindi bilgenmin!” dep jatsa, “Endi qaytem...” dep aqtalugha da jenil boluynyng aldyn ala jasalghan qamy da boluy әbden mýmkin. Biraq qalay bolghanda da әlgi sózderdi aitqanda onyng dausy birinshi ret ghashyqtyq sózin aityp túrghan boyjetkenning dauysynday syzylyp, ózin qúshaghyna alyp umajdap jatqan dýley kýshke qarsylyq kórsetken bolyp, ótirik (!) tómpeshteytinin aitsanshy! “Oybay-au, belimdi syndyrdyng ghoy!”, “Mynau sýiegimdi qaqyrata ma, qaytedi?!”, “I-i-y, keudemdi ezip jiberding ghoy!” dese, ol onyng massaj kabiynetinde jatqanday: “I-i-i, dәl sol ara!” dep riza bolghany dep úqqan jón. Búl — eki әielding birining basyna tie bermeytin baqyt! Ótirik te bolsa bir aunatyp alsan, tipti keremet! Ýstin qaghyp, túryp jatqandaghy týrin kórsen, tura qargha aunaghan týlkidey qúlpyryp shygha keledi ghoy, pәtshagharlar! Kózin kórsen, kózin!  Baqyt degening qarashyghyna syimay tógilip túrady. Búdan keyin auyl әielderi nege tumasyn! Maqtanysh qanday!? Qaynysynyng top arasynan ózine úmtylghany ol ýshin ýlken bedel. Álgi apaytósting basqa jengeleri kәdimgidey ókpelep jatady: “Mynanyng býgin  kózi týspeydi ghoy”, “Qasqanyng kózi qarayghan ba?”, “Qatyp-semgen jengennen ne qayyr, odan da qatyn alsayshy!” dep ózderining de bar ekenin eske salyp jatady. Apaytós basqalargha da yrjalaqtap bas iyzeydi. Múnysy “keleside este bolsyn” degeni.

Jalpy, әielderding qoldary júmysta bolghandarymen qaynylarynyng qaysysy kelgenin, kimge moyyn búrghanyn qalt jibermey andyp jýredi. Árqaysysynyng qaynylaryna qoyghan attary bar. Ol attar qaynysynyng jengesine qanshalyqty jaqyndyghy barlyghyn da kórsetedi. “Búqa qaynym”, “Oqymysty qaynym”, “Múrtty qaynym”, t.t. Qaynylary qayyrylmay ketip jatsa, “Múrtty qaynym-au, múrtyng salbyrap ketipti ghoy...”, “Búqa qaynym-au, búghaghyng ósken be?” dep ózderi qaratyp alady. Múndayda tekke kete beruge bolmaydy. Ótirik te bolsa: “Asyl jengem-au, senen attap ketetindey meni qúday úryp pa?” dep janyna barsan, seni bir qúshaqtayyn dep jatqanday-aq: “Qoyshy, senin-aq oiynyng tolady da túrady eken ...” deydi basqagha estirte. Múnysy “júrt kórdi, bәri jaqsy” degeni. Onyng osy oimen, bolmasa basqa oimen aityp túrghanyn tekseru qiyn emes, bar bolghany moynynan qúshaqtasang jetip jatyr. “Oybay-au, mynau qaytedi...” dep (taghy da júrtqa estirte) qolyndy iytergen bolyp, qoltyghyna qaray tyghyla týsse, oiyny kelip túrghany. Onda qarap qalugha bolmaydy. “Qoyshy, senimen tәjikelesetin uaqytym joq” dep qayqandap kete berse — kete bersin! Oghan júrttyng nazaryn audaryp, qaynysy barlyghyn bildirgenining ózi jetip jatqany. Jengening onday nazynyng ózi nege túrady? Jarau attay ayaghyn qadap-qadap basyp bara jatqanda (júrtqa kórsete) basyndy shayqasan, sening osy bir jaqsylyghyndy ol ólgende úmytpaydy! “Pay, pay! Bizding jengeylerdi-ay!” dep sonynan auzynnyng suy qúryghanday yntyq kónilmen basyndy shayqashy, sol kýni ol qara siyrdyng jelinin ýzip alarday tartqylap, tezirek tósek salghansha asyghady. Onyng qanday siqyrgha tap bolghanyn televizor aldynda ishi pysyp jatqan aghannyng bilmeui de mýmkin. Al dәl sol arada túrghan bolsa, “Ol sorlyda ne qaldy deysin, alshy sony basybayly!” dep ózin qorshaghandar aldynda “myrzalyghyn” tanytyp qalady.

Auyldyng kelininen sózi jýretin azuly bәibishege deyingi joldan ótken jengelerge toqtamaytyn eshkim joq. Aqsaqal-qarasaqal da, abysyn-ajyn da sýiretilgen bayynan góri “Osy kelin bolmasa!” dep sonyng aldyna jýginedi.

Qamyskýlder sonyng birin kórgen joq. Sodan keyin qay sharuany qolyna almasyn “qyryq ýsh kýndik kemdigi” kórinedi de túrady.

Birde televizor qarap jatqan, dәlizden Qamyskýlding «qynq» etken dausy shyqty. Amandyq-saulyq joq, bireuding qaruly qoldary ala ketken ghoy. Júmys pen as ýiding arasyn ghana biletin sorly talyp týsedi. Betine su býrkip, әzer esin jidyryp alghan. Arsalandap kelgen qaynylarynyng biri eken. Qoryqqannan bozaryp ol túr. «Men qaydan bileyin...» dey beredi. Shynynda da, Qamyskýlding qalagha ketkeli «jabayy» bolyp ketkenin ol qaydan bilsin? Qamyskýl ýshin qayny degen jabayynyng anayy qylyghy túrghanymen — «statiya». Taghy birde televizor qarap otyryp, auyldan qalashylap kelgen kempir-shaldyng keselerin auystyryp alghany. Auylda, qyzyl shoqta túrghan qúmannan shay iship ýirengen qonaqtardyng suyq shaydy qara suday kórip tartynyp otyrghanyn bayqaghan Qyrghyzbay ymdaghanymen «serialgha» esi ketken Qamyskýl bayqamady da, kempirge ýidegi jalghyz úldyn, shalgha kempirding kesesin, kempirding kesesin Qamysbaydyng ózine әkep tiredi. Búdan ótken masqara bolar ma? Kempir-shaldyng qúr bazarshylap kelmegenin, kelinning qolynan mandaylary jipsip shay ishude de barlau pighyly jatqanyn Qamyskýl bile me? Oghan auyldaghy kempir-shal «avtoriytet» emes! Qysylghan Qyrghyzbay: «Áyel al dep qoymap edinder...» dep әzildegen boldy.

Birde ekeuining auyldaghy toygha birge barghandary bar.

Masqaranyng kókesi so kezde boldy. Auyl Qyrghyzbaydyng «orys minez» qatyny jayly kýlkili әngimeni әli kýnge aityp jýrgen kórinedi. Qalay ghana kýlmesin, «Jengem kep qalypty ghoy» dep qúshaghyn asha úmtylghan bir qaynysynyng meselin qaytaryp... Ol ol ma, auyldyng bәri auzyna qarap otyrghan Kenestay qartqa sәlem etpepti! Júrttyng bәri toygha kelgende eng әueli Kenestay qarttyng batasyn alugha keletinin oilamaghany ghoy. Múny bir abysyny qúlaghyna sybyrlasa, «Ol bizding rudyng shaly emes» depti. Ru soqqyr, rudyng shaldaryn tanitynyn aitsanshy! Qamyskýlding búl sózi sol zamatta-aq auyzdan-auyzgha tarady. Sonda bir, Qyrghyzbay ashulanghan. Ashulanghany sonshalyq, әielining «sýiekke tanba bop týsken» artyq-kem qylyghyn juyp-shaymaqqa qaltasyndaghy bar aqshasyna araq alghan. Ondaghy oiy «Osy perilerding (Qamyskýlding qaynylary, ózining inileri) beti qaytsa, osydan qaytar» edi... oiy aqtalmady. Qyzyp alghandar Qyrghyzbaydyng tura kózine qarap túryp shyndyqty aityp saldy: «Qamyskýling qatyn deytin, qatyn ba?! Ajyrasu kerek!» Dәl sol arada Qamyskýlge ýkim tek búl ghana bolmady. Dәudirep, úiqyly-oyau otyrghan bireui: «Onday әieldi attyng shylbyryna baylap...» dedi. Sol jerde dayyn at, qasynda Qamyskýl bolghanda Qyrghyzbay onyng aqylyn alatyn da edi. Óitkeni taghy biri múny mýsirkep: «Jaqsy әiel jaman erkekti tórge sýireydi, jaman әiel jaqsy erkekti kórge sýireydi» dep maqaldady. Qyrghyzbay «týbi osy sózdi estiymin-au» dep kóniline kýdik alyp jýrgen — bolary boldy! Qyrghyzbay halyq osynshama әdil bolady dep búryn-sondy oilamaghan, kәdimgidey alqymyna óksik tyghyldy. Sodan Qamyskýl qalagha jalghyz qaytyp, Qyrghyzbay auyldaghy «jaqtastarynyn» janynda jatyp alyp, aptalap araq ishti. Bir apta boyy erkekterding Qamyskýl jayyndaghy pikirleri ózgermedi. Bir qyzyghy auyl әielderining Qamyskýl jónindegi pikirleri ekige jaryldy. Qamyskýlden búryn kelin bolyp týsken «tómen etektiler» «beting tilingirdin» «bas jibin bos jibergen» «bos belbeu» Qyrghyzbaydyng qylyghyn aiyptasa, basyna endi oramal salghan jastary Qamyskýlding portretin qoldaryna alyp, miting úiymdastyratynday kýide jýrdi. Qamyskýlmen birge  auylgha demokratiya kelgendey boldy. Múny júrt jaqsylyqqa jorymady. Bir aptadan song avtobusqa qimay shygharyp salyp túrghanda: «Sen tausylma, әielder jayly әr týrli pikir bola beredi...» dedi bir aghasy. Sonan song qolyndaghy staqandy tauysa ishti.

Osy sóz Qyrghyzbaydyng esinde qalypty. Jengelerine qaraydy da Qamyskýlmen salystyrady. Shetterinen qylyqty, Qamyskýl qaydan shyqqan? «Qayda barar deysin, týbi osynym jorgha shyghady» dep kónil toqtatatyn da kezi bar. Qyryq ýsh kýndik kemdik degen ne, tәiiri?..

Abai.kz

 

0 pikir