Beysenbi, 27 Qantar 2022
46 - sóz 7105 0 pikir 6 Shilde, 2014 saghat 11:23

Erlan Tóleutay. «Toy -tondyniki»

Búl kýnderi qay ónerpazgha habarlasam da Astanadamyn deydi. Onda ne istep jýrsing desem, "Astana kýni" konsertine qatysyp jatyrmyn deydi. Óz basym osy kýnge deyin "Astana kýninde" t.b. memlekettik merekelerde óner kórsetip kórmeppin. Áriyne, búl jerde itting itaqayy qatysa alatyn dýrmekke qatyspadym dep naz aitudan aulaqpyn Tek, "Toy –  tondyniki" dep bir jymiyp qoyasyn. Sosyn oigha batasyn. Kóz aldynda býkil ghúmyryng tizbektelip óte bastaghanda, sananda Múqaghalidyng "Sybagham qayda" deytin óleni janghyrady. Sonan son, Qasymnyng "Bermeseng bermey-aq, qoy baspanandy, sonda da tastamaymyn astanamdy" degen ólenin eske alasyn. Aytqanday, Qasymnyng zamanynda bir ghana astana - Almaty bolyp edi.Qazir, Qúdaygha shýkir eki astanamyz bar. Býgingi alashtyng aibynyna ainalghan Arqa tósindegi Astanamyz - iysi qazaqtyng kóz kuanyshy, mereyi. Al, Almatyny Tәuelsizdikting negizi qalanghan ruhany astanamyz dep ardaq tútamyz, qasterleymiz. Biraq, nesin jasyrayyn, osy eki qalama men әli ógey perzent syqyldymyn.
Múqaghalidyn:
Sarandanyp, taghylanyp baram ba,
Sen jaman ba, әlde ózim jaman ba.
Jolay almay, jibi týzu adamgha,
Sorym qaynap shynymen qalam ba,
Jalghyzsyrap myna duman zamanda, - degenindey
qazaqtyng kýni tughan myna duly-shuly zamanda ózindi "artyq adam" sezinu qiynnyng qiyny eken? Osyndayda oigha neshetýrli keledi: byltyr bir kisi qúdasynyng Astanada jiyrma, Almatyda otyz pәterining bar ekenin aityp maqtanyp otyrdy. Astana týgili Almatyda pәterim joq bayghús basym әlgige eshtene dey almadym. Ishimnen sol pәterlerde qanshama qazaqtyng kóz jasy bar dep oiladym. Eriksiz Almaty kóshelerinde tentirep jýrip, 57 pәter auystyrghan marqúm Júmatay aqynnyng ólenin esime aldym:

Bir kýlermin gharysh jaqqa keterde,
Kóp keshege qay betimmen kektenem,
Bizge baqtyng sirә, qoly jeter me,
Múqaghali, Tólegenge jetpegen.

Jaraydy, Júmataydyng dәuirin Sovet zamany dep kýstәnaladyq. Qasymnyn, Múqaghalidyn, Júmataydyng ómirden jylap qaytqanyn sovet zamanyna, qala berdi orysqa japtyq. Al, endi qazir qazaq zamany ghoy. Endi kimge jabamyz, kimnen kóremiz? Keshegi tauday talantynyng qyzyghyn kóre almay, dýniyeden baz keship ótken Ámirhan Balqybekting obaly kimge? Taghy qanshamyzdy osynday ólim kýtip túr. Qúnymyzdy kimnen súraymyz! Súray almaytyn siyaqtymyz ghoy! Barlyghy toyda jýr...

«Qajyma, er kónilim boldy, jeter...» (Sәken).

(Erlan Tóleutaydyng feysbuktegi paraqshasynan alyndy)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6134
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7967