Dýisenbi, 18 Qantar 2021
Qúiylsyn kóshing 4416 0 pikir 7 Shilde, 2014 saghat 10:52

ORALMAN EMES, ETNIKALYQ QAZAQ

Kóshi-qon dese biz ony tek oralmandargha qatysty dep týsinemiz. Búl mýlde qate úghym. Ol – halyqtyng kóshi qony. Zang solay atalghan. Al Qazaqstanda túryp jatqan 130-dan astam dep aityla beretin últ-úlystardyng jýris túrys qozghalysy, elimizge kýnine kirip-shyghyp jatqan milliondaghan adamdar, olarmen ere jýretin aghymdar «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanymen retteledi. Zanda halyqtyng kóshi-qon salasyna qatysty 28 týrli úghym bar. Osy mәseleler óz salasyndaghy memlekettik sayasatty iske asyru qúzyreti bar 8-9 ministrlikke berilgen. Biraq kóshi-qon isin basqaryp, ýilestirip, jýielep, esep alyp, nәtiyjesin qortyndylaytyn mindet әlgi ministrlikterding qaysysynda? Belgisiz. Oghan qosa halyqtyng kóshi-qonyna jergilikti atqarushy organdardan qay mekeme naqty jauap bere alatyny da týsiniksiz.

Mine, 3 jyl boldy, kóshi-qon mekemesining ózi arly-beri kóship, qonyp jýr.

Últ taghdyryna birden-bir jauapty mekemening ózi kóship qonyp jýrse, ózgening ózekti mәselesin sheship beruge kelgende óz mýddesin óz kәdesine jaratugha sheber keybir jandar, qandastarynyng qamy ýshin emes, qaltasyn qaghugha mashyqtanyp, memleketting mereyli mýddesin menshiktep aila amaldaryn asyryp qaludy kózdeude. Sóitip keri ketken kelensizdikter kóshi qon salasynyng kósegesin kógertuding jolynda emes, kerisinshe keregesin sógu jolyna qaray reforma jasalatynday pikir tuyndatyp, yqpal etude.

Men ózim kóship kelgeli 23 jyl boldy, kóshi-qon mәselesimen 13 jyldan beri ainalysyp kelemin. Búl salada, kezindegi qoldanystaghy zang talaptaryna say kimder qalay enbek etti, sonyng bәri kóz aldymyzda ótip jatty...

Osy kýni shet eldegi 5 milliongha juyq qandasymyzdyng 1 milliony óz Atajúrtyna oralyp, túraqty qonystandy. Qalghan 4 millionnyng Qazaq eli tәuelsizdik alghannan beri qonaqqa kelip ketkenderi jetip artylady. Songhy jyldary túraqty tirkelmese de, qonaqqa kelgen qazaqtar ótinish jazsa boldy, oralman kuәligin bere bergenimiz statistikalyq esepting shatasuyna jetkizdi. Aytayyn degenim, qandastarymyz Qazaqstannyng qay eldi mekenine qalay ornalasugha bolatynyn jaqsy biledi. Óz ara әngimelerin estiseniz әr saladaghy memlekettik týrde kórsetiletin qyzmetterding deldaldyq qúnyn, eki elding azamaty bolyp shet elde jýrgen qandastardyng kimi qayda túryp jatqanyn, basqa últ ókilderin «qazaq» jasap, kóshi-qongha kimder engizip jýrgenin, әrtýrli dengeydegi aghymdar qazaq dalasyn qalay jaylap jatqanyn, bәrin-bәrin jaqsy biledi. Jәne sol biletinderin ózderi shet elde jatyp-aq qúzyrly oryndargha jetkize de bildi. Al, bizder qazaqta bola beretin keybir anqaulyq jayyttargha jol berip alghandaymyz. Osynyng bәrin qortyndylay kelgende qazaq Ýkimeti der kezinde qaghidasy qatang Zandy bekittire aldy. Ókinishtisi, qaghidasy qatang bolsyn degen zanda qazaq últynyng mýddesi mýlt ketkenin kesh týsindik.

Qalay desekte osy kýnderi kóshi-qonnyng tamyryna qaytadan qan jýgirude. Kóship kelgen qazaqtyng azamattyq alu mәselesi bir jyl ishinde sheshiletin bolyp jatyr. Eng negizgi mәsele – «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng qaghidasyn qalyptastyratyn, kóshi-qon sayasatyn memleketting mereyli mýddesi retinde jýzege asyratyn qúzyrly mekemening taghdyry da talqygha týsude. Onyng aumaqtyq qúrylymdary qalay qyzmet atqaratyny da nazardan tys qalmay ara jigi ajyratylyp jatqany da quantarlyq jayt. Óitkeni әr bir isting óz ornynda ózegin tauyp sheshiluine ne jetsin. Osy isterdi Ýkimet basshysy K.Q.Mәsimov ózi baqylauda ústap әkimdermen, qoghammen, oralman qauym ókilderimen pikirlesip, isting anyq-qanyghyn zerdelep bastaghany jәne kónilge senim úyalatady.

Búny aityp jatqanyma negizgi sebep: «Almaty oblysynan 100 otbasy keri qaytqaly jatyr, qaytyp jatyr» degen oryndy orynsyz әngimelerden tuyndaydy. «Búrynghy túrghan elimizding azamattyq kuәligin sol elge berip, ol elding esebinen bir jolata shyghyp kettik, otbasymyzda ýsh adam Otanymyzgha túraqty túru maqsatymen kóship keldik» dep Kóshi-qon mekemesine bas súghyp ótinish bildirgen bir ghana otbasy bar. Ol otbasy – Qytay Halyq Respublikasynan beri qaray ótip, mausym aiynda Alakól audanynan qonys tepken otbasy.

Kóptegen kelensizdikterge jol bergen jayyttyng biri – kelgen qonaqtar túraqty túramyz dep ótinish jazyp, oralman kuәligin alyp alghannan keyin túraqty tirkelmey, el arasynda sauda sattyq jasap, basqa da nәpaqa tabu joldarynda at sabyltyp jýr. Endi zangha kelgen aghayyndar túraqty tirkelip yqtiyarhat alghannan keyin ghana oralman kuәligi berilip, ol ýshin tólem qabilettiligi talap etilmeytin qaghida engizetiletinine baylanysty 2014 jyldyng mamyr aiynyng 25-inen beri oralman mәrtebesin beru uaqytsha toqtaghan. Janaghy «keri qaytyp ketkeli jatyr» degen aiqaydyng arjaghynda oralman kuәligine qol jetkize almay qalghan aghayyngha deldaldyq qyzmet kórsetetinder túr.

Oralmandar ýshin kelgen audan, qalasynan alysqa barmay-aq, Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtaryna qújattaryn tapsyryp, memlekettik qyzmetting janasha týrine qol jetkizu mýmkindigine ie bolatyn ózgeris zangha engeli jatyr. Osy jana zanda oralman degen atau joyylyp, «Etnikalyq qazaq» bolyp ózgertilse, jәne osy úghym olardyng jedel azamattyq aluyna oray tughyzsa, núr ýstine núr bolar edi. Búl da sheshimin kýtken, әli de talqylanatyn mәsele. Etnikalyq qazaq retinde jeke arnayy baghdarlamagha engiziletin últ ókilderinen mindetti týrde bilimi, búrynghy istegen qyzmetterin kuәlandyratyn enbek kitapshalary súralsa, әlgi qújattar olardyng ózderi ýshin de paydaly bolar edi.

IYsi qazaq balasy óz elining qay eldi mekenine memlekettik qajettilikke baylanysty bar dese, baruy onyng azamattyq boryshy bolmaq. Sol sebepten de endi keletin etnikalyq qazaqtar Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge baratyny kýmәnsiz. Al, óz erkimizben, óz qarajatymyzgha sýienip eldi meken tandaymyz degenderine kim shekteu qoyar deysiz?..

Biraq olargha da bir retki jәrdemaqy berilgeni ontayly bolar edi. Qazaqta jana kóship kelgen kórshisine erulik beretin salt bar emes pe? Jalpy kóshi-qon salasyndaghy kóp jylghy tәjiriybeme sýiene otyryp aitarym: Kóshi-qon zany boyynsha beriletin ishki kóshi-qon, etnikalyq kóshi-qon, biznes kóshi-qon mәselelerine baylanysty qarjylay kómekter tek Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghan song ghana berilse. Al beriletin qarajat jergilikti budjetten emes, Respublikalyq budjetten qaralyp bekitilse, jón bolar edi. Ýkimet bekitken ónirge baryp baspana alatyndar ýshin, әriyne, aiyrmasy bolghany el ertenine qajetti bolar.

Tamyry tarihy zamannan taralatyn, tengerimi terennen oy salatyn tәuelsiz Qazaq elindegi úly kóshting jalghasyn taba beruine azamat retinde atsalysayyq, aghayyn.

 

Qúrmetbek Sansyzbayúly

Almaty oblysy

Abai.kz

 

0 pikir