Senbi, 20 Tamyz 2022
46 - sóz 5711 0 pikir 7 Shilde, 2014 saghat 10:55

Dosay Kenjetay. QONSY – QÚDAYDAN

Erteden kele jatqan «Kórshi aqysy – Tәnir qaqysy» degen sóz bar. Búl sózding shyghu tórkini diny anyzdarda bylay bayandalady. Múhambet payghambar miyghrajda bir beybaqtyng ekinshi bir kisige jabysyp, sonynan qalmay jýrgenin kóredi. Ol qayda barsa da, qasynan bir eli ajyramay: «Haqymdy ber», – dep taqymdap qoymay jýredi. Payghambar janyna baryp: – Ei, búl adamda ne aqyn? Ne istedi saghan? – dep súraydy. – Búl kiside mening alynbaghan aqym bar, – deydi. – Qanday aqy? – Búl mening kórshim edi. Alla oghan baylyq berdi. Aulasynan ýnemi auqatty adamdar arylmaytyn. Al men óte kedey, paqyr boldym. Kýnde onyng esigine syghalap telmirip túratynmyn. Ol maghan kózining qiyghyn da salmaytyn. Bala-shagham ash jatty. Bir tatym nangha zar boldym. Alla dәuletti bir basyna ýiip bergende ishine kedey-kepshikting de nesibesin bergen edi. Búl baylyghyn qajetsiz jerge shashty. Qiyamette ekeumiz qatar kelip, Alla bergen sol haqymdy súrap jýrmin, – deydi. Payghambar búrynghy baygha qarasa, mýsәpir kýige týsken eken. Kórshisine qaraugha beti shydamay, qarayyp ketipti. Payghambardyng aldynda jer shúqidy. Payghambar: – «Kórshi aqysy – Tәnir aqysy». Kórshisine qaraylaspaghan, halin súramaghan adam mening ýmbetimnen emes, – deydi de, jýre beredi . Rasuldyng búl sózi dýiim ýmbetke taralyp, keyingige ýlgi-ónege bolypty. «Kórshining aqysy» degen úghym osy kezden bastap dәstýrge engen eken. Diny nanym boyynsha Qúday taghala aldyna kelgen momynnan: – Kórshinmen tatu boldyng ba? – dep súraydy eken. Kórshisine qiyanat jasaghan adam tozaqtyng otyna týsedi, al kórshisimen tatu-tәtti ómir keshkenderding jany júmaqta bolady. El auzynda jaqsy kórshi turaly maghynaly hikaya bar. Ertede Úlyqpan hakimning bir shaharda eki ýii bolypty. Biri han sarayynday ýlken bolsa, biri qúrqyltaydyng úyasynday shaghyn, júpyny eken. Bir kýni Úlyqpan ýiin satyp, ózge qalagha kóshpek bolady. Keng sarayly ýiin arzangha, al lashyghyn qymbatqa baghalaydy. Alushy týsinbey, onyng mәnisin súraydy. Úlyqpan hakim: – Myna ýiim lashyq bolghanmen, kórshim – jaqsy adam. Onday kórshini Alla ózi nәsip etpese, shammen izdep tappaysyn. Sondyqtan ýiding qúnyn emes, abzal kórshimning bәsin qymbatqa baghaladym. Ekinshi ýiim – sәn-saltanatty boz ýi. Biraq, kórshim – nasharlau kisi. Onymen qonsy bolghan kisining quanyshy az bolady. Ol ýidi arzangha satqan sebebim – sol, – depti. «Qonys saylamas búryn kórshindi sayla», «Ýy alma, kórshi al» degen mәtelder Úlyqpan hәkimnen qalghan eken. Kórshi jayly qazaq arasynda da «úlym jaqsy bolsyn desen, úly jaqsymen, qyzym jaqsy bolsyn desen, qyzy jaqsymen kórshi bol» degen syndy maqaldar bar.

(Dosay Kenjetaydyng feysbuktegi paraqshasynan alyndy)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2926
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2159
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1816
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2917