Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Qogham 8451 0 pikir 10 Shilde, 2014 saghat 23:15

Qaydasyng sen, Abaydyng songhy úrpaghy?!

       Abaydyng bәibishesi Dildәdan tughan Aqylbaydan Álimqúl, onan Baghfúr, onan Aydar taraydy. Aydar Baghfúrúly 1995 jyly atasy Abaydyng 150 jyldyq әlemdik toyyna qatysty, kýni býginge deyin túryp jatqan Atyrau qalasynan keldi. Júrtshylyqtyng kóbi qiyrda jýrgen Aqylbaev Aydardy alghash ret kórip, biri birine: «Tfә-tfә, shópshegi Abaydyng auzynan týskendey eken-au» desip qatty tanyrqasqany esimizde. Qazirgi tanda alpysty alqymdaghan Aydar qúr alaqan, kәduilgi júpyny zeynetkerding biri.

Sovettik dәuirde Qúnanbay, Abay úrpaqtary atylghany, aidalghany bar, ekinshi dýniyejýzilik soghysta opat bolghandary bar, qoyshy, әiteuir, qynaday qyryldy. Qaulap ósip-kóbeyip, mәueli bәiterekke ainalghan sol әuletten býgingi kýni janaghy Aydardyng Daniyar esimdi balasy - jalghyz túyaq qalsa, jazmyshqa ne etersin. Erkekkindiktiden songhy úrpaq! Osy jәit oigha qaldyrady. Sózding turasy, «danyshpan Abay babamyzdyng túqymy jer betinde qala ma, joq pa?» degen súraqtyng jauaby tap osy jigitke tirelip túr.  

        Daniyardyng jasy qyryqtyng ishinde eken. Leningrad qalasynda múhitty zertteu institutynda oqyp, ihtiolog mamandyghyn alghan. Sol qalada orys qyzyna ýilengen, ýsh qyz balasy bar. Aumaly-tókpeli jyldary Almaty qalasyna qonys audarghanda, Abaydyng Maghauiyasynan taraytyn Ishaghy men Ghazel apalaryn panalaghan. Osydan ýsh jylday búryn Ghazel Jaghyparqyzy dýnie salarynda, ózining pәterin «ýisiz-kýisiz, aryp-arshyghan sorlym-ay, sen alshy» dep Daniyargha miras etipti. Semeyde túratyn Abaydyng jiyeni, respublikalyq «Abay» qorynyng preziydenti, dos-agham Baltabek Ersәlimovting auzynan estigen jәitterim osylar. 

        Qay qalagha barsaq ta, Abay atyndaghy kóshe ya bolmasa mýsin eskertkish aldymyzdan shyghady qazir. Al tiri jýrgen birer úrpaghyn esh elep-eskermey, olargha «ólsen, órem qap» dep qaraytúghynymyz nesi eken? Azdy-kópti jýrek jyluyn sezdirtu, qamqorlyqqa bóleu ne, qiyn ba. Menimshe Dәkene ekinshi әiel alu kerek. «Kiyeli shanyraqtyng iyesi, som altynnyng synyghy myna sen! IYsi qazaq senen úrpaq kýtude, shyraghym, atang qazaqtyng aq joly ghoy» desip tili, tәrbiyesi oryssha Daniyardy qolpashtasaq nesi sóket? Abay geni ýzilse, sol jaman.  Múhtar Áuezov qozghaghan, Qazaq SSR Halyq komissarlar Kenesining tóraghasy Núrtas Ondasynov bekitken «Abay úrpaqtaryna derbes zeynetaqy taghayyndau turaly» Ýkimetting №547 Qaulysy (1945 j., 15 tamyz) arhiyvimde saqtauly túr. Qaulygha sәikes Abaydyng alty úrpaghy óle-ólgenshe zeynetaqy alyp otyrdy. Múhang Ishaghy, Ghazel marqúmdargha da jol ashty (oqugha týsu, pәter alu t.b.). Qazaq degen halyq Abaygha belsheden qaryzdar deydi eken, jaryqtyq (әtteng dýniye-ay, bolyp-tolyp otyrghan myna zamanda  Daniyar sorlygha kim aqyl-kenesin aityp, kómek qolyn sozar eken..).

         Toq eteri, Múhang salghan dәstýr jalghassa iygi. Astananyn, Semeyding aqsaqaldary janaghy «Daniyar qazaqtyng qyzymen shanyraq kóterse» degenge ýn qosyp, naqty qadamdar jasalsa, qalyng qazaq «әp, bәrekeldi» deri sózsiz.

 

Asan Omarov, abaytanushy ghalym.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2432
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2751
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3224
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1830