Senbi, 30 Qyrkýiek 2023
Qogham 7918 0 pikir 12 Shilde, 2014 saghat 14:17

Qamysty Ukrainadan qashqandardy qarsy alugha dayyn

   Qostanay oblysy tәuelsiz Qazaqstannyng bir bóligi ekendigine men óte ýlken kýmәnmen qaraytyn boldym. Sirә, kóp úzamay Resey azamattyghyn aludy da oilastyratyn shygharmyn. Nege deysizder me? Óitkeni múnda túratyndardyng basym bóligi qanday mәselege bolmasyn kórshimizding kózimen qaraydy, solardyng soyylyn soghady. Al biylik basyndaghylardyng ústanghan sayaaty «Sen tiymesen, men tiymen, badyraq kóz» degen sózding maghynasyna sayady.

Jә, faktimizdi algha tartalyq. Osydan bir ay búryn osy saytqa janymyz shyrqyrap túryp «Búl ne qylghan janashyrlyq?» degen maqala jazghanbyz. Onda búl ónirde «Donbass balalaryn qorghayyq!» degen úran kóterilip, bastamashyl toptardyng Ukrainadaghy qolyna qaru alyp, egemen elge qater tóndirip bastaghan separatisterge kómek kórsetudi oilap, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey jýrgender jayly dabyl qaqqanbyz. Tipti qaruly basbúzarlargha qanday kómek kórsetu kerek,jasaqtardy Ukrainagha qalay jiberu qajettigin aitqan sayttardyng tizimin de әigilegenbiz. Ne boldy deysiz ghoy? Eshtene de bolghan joq. Jergilikti biylik qúlaghy kereng adamday, melshiyip otyra berdi. Mәjilistegi deputat Mәulen Áshimbaev  «múndaylardy toqtatu kerek» dep birdene aitqan bolyp edi. Onyng da dausy keyingi kezderi estilmey ketti. Shamasy, joghary jaqtan bóten habar tiygen bolar halyq qalaulysyna. Sonymen «jabuly qazan jabuly kýiinde» qalghan synayy bar edi.
     Alayda biz qatty qatelesippiz. Búl bastama ayaqsyz qalmapty. Jaqynda ol janasha týrlenip shygha keldi. Endi múndaghy «separatisterding janashyrlary» taghy bir qulyq oilap shygharypty. Qazirgi úranynyng aty «Ukrainagha kómek kórseteyik!» bolyp qúbylypty. Alayda Ukraina degeni qúr aldausyratu. Týpki maqsaty sol Donesk, Slavyansk jәne Luganskidegi «japa shekken jandargha» (olardyng kimder ekendigin ishiniz sezip otyrghan bolar) qol úshyn berip, bar meyirin tógu. Múnysyn olar jergilikti baspsózde ashyq  jazyp ta jatyr.Ukrainadan bosqyn bolyp ketse, tik túryp qarsy alatyndyqtaryn aitady. «Kónil sisa, bәri siyady» degendey  «bosqyndargha» bir bólmesin bosatyp beretindigin aityp, kóz jasyn kóldetkende, tipti bayghústardy ayap ketedi ekensin. Telefon nómirlerin, túrghan meken-jaylarynyng adresin berip jatqandar da jeterlik. Olardyng arasynda bir qarakóz qaryndasymyz da bar. Qysqasy, jergilikti baspasóz quana habarlaghanday, әlgi qaryndasymyz naghyz internasionalistka bolyp shyqty. 
      Jalpy, búl bastamashyl toptardyng belsendeligine tang qalmasqa shara joq. Olar qyza-qyza kele «biz Qostanayda qayyrymdylyq kómek kórsetetin ortalyq ashayyq dep edik, qanday qolqabys beresinder?» dep qalalyq biylikting jaghasynan aldy. Ondaghy sheneunikter bolsa «Oybay, ol turaly bizge eshkim úsynys jasaghan joq» dep әzirige әreng qútyldy.Búlar sirә, bizding kólenkesinen qorqatyn biylikting psiohologiyasyn tereng mengerip alghandar bolsa kerek.
  Ol ol ma,  jaqynda  oblysymyzdyng negizinen qazaqtar basym túratyn Qamysty audanynyng Drujba degen eldi mekeninide «Ukrainadan qashqan 20 bosqynnyng otbasyn qarsy alugha dayynbyz» degen «jalyndy» úran kóterildi. Bastamany osy selonyng әkimi Rinat Baybulov quana habarlap jýr.
      Mine, bizdegi jaghday – osy. Endi keleside «biz Reseyge qosylayyq!» degen býkilhalyqtyq bastama kóterilse, óz basym oghan onsha tanqala qoymaspyn. Jogharydaghy «Resey azamattyghyn alatyn shygharmyn» degenim osynday qauipten tuyndaghan sharasyzdyq. Oibay-au, mening de bala-shagham bar emes pe? Kómekti qaydan kýtemin? Biylikten be?...

 Múratbek Dәurenúly

Qostanay oblysy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Til janashyry – Nәzir Tóreqúlov

Baghlan Tashimov 2392
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem. Úly qolbasshylar...

Beysenghazy Úlyqbek 2136
Aqmyltyq

Biylik mynq etpedi

Ghabbas Qabyshúly 2512