Seysenbi, 19 Qazan 2021
Ádebiyet 6912 0 pikir 15 Shilde, 2014 saghat 14:39

KÁKEN QAMZIYN. BAZARHANNYNG «QARATORGhAYY»(Ángime)

     

Erterekte Lev Tolstoydyng kýndelikterin oqy otyryp, tómendegi joldardy týrtip alghan edim: «Vchera idu po peredvoennomu chernozemnomu paru. Poka glaz okiynet – nichego, krome chernoy zemli, ny odnoy zelenoy travki, y vot na kray pylinoy, seroy dorogy kust tatarina (repiya). Try otrostka; odin sloman y belyi, zagryaznennyy stebeli nadlomlen y zagryaznen; tretiy otrostok torchit vbok, toje chernyy ot pyli, no vse eshe jiv y v serediyne krasneetsya. Napomnil Hadjy Murata. Otstaivaet jizni do poslednego, y odin sredy vsego polya kak nibudi, da otstoyal ee». Ataqty «Qajymúrat» povesining dýniyege keluine ne týrtki bolghandyghyn qalamger osylaysha algha tartady. Bolmasaq ta úqsap baghamyz da. Myna shaghyn әngimening jazyluyna Qytaydaghy qazaq әnshisi, marqúm Hamit Ysqaqúly aghamyzdyng keremet tenor dausy sebepshi bolyp edi.

                                                                                                                        Kәken Qamziyn

                                          BAZARHANNYNG «QARATORGhAYY»

                                                                   (Ángime)

     Arghy betpen alys-beris, qarym-qatynas qayta jandana týsken shaq qoy. «Shyghys Týrkistannan ba, Pekinnen be, әiteuir, bir kýmis kómey, jeztanday, keremet әnshi jigit kelipti. Aqannyng «Qaratorghayyn» әueletip qoya bergende, sar dalada jibek jaldy jorghamen taypaltyp kele jatqanday kýy keshesin. Qyrnap-jonyp, sylap-sipap qalypqa týsirgen mәpeli dauys emes, jaratylystyng bere salghan darhan syiy», - dep tanday qaqqan mening meloman dosym.

     Ángimeni әngime, oidy oy qozghaydy. Ánsýier jigitting osy sózinen keyin kóp jyl kónil týkpirinde túr-túrlasang oyanbastay,  tars býrkenip jatqan balalyq shaghym bas kótergendey boldy. Búdan jiyrma bes-otyz jyl búrynghy qúm arasyndaghy jalghyz tam, esik aldyndaghy qyryq qúlash shegendi qúdyq, úzyndyghy at shaptyrym týime qoy qora kóz aldyma kelip túra qaldy. Árirektegi qyzdar ýkisindey kýltesin kókke tiregen nar qamys, sayaz bolsa da sabyrly, kishkene bolsa da babymen aghar Shilikti ózeni. Jaghalaudy omyraulay ósken jiyde toghayy. Sanalydan – jeti jan, sanasyzdan – bir otar qoy, eki at, Aqbarmaq, Aqqoyan degen úyalas  it qana. Osy bóribasarlardy ertip, týni boyy kóz ilmey mening kýzetshi sheshem jýredi qoy qorany ainalyp. Anda-sanda aisyz qaranghy týndi ol kisining «aytaq-aytaghy», eki itting keudelegen «әup-әupi» serpip-serpip tastaydy. Keyde qos syrttan shabalana shaptyghyp, әldebir qaran-qúrannyng sonyna týsip, eki-ýsh shaghyl asyp baryp qaytatyn. Ondayda Bazarhan qoyshy da, mening sheshem de abalaqty asyryp sap keldi dep otyratyn. Abalaghy ne, iyt-qúsy ne – esesi bir, Bazarhannyng әieli Yntyq pen ýpir-shýpir bala-shaghagha ne kerek, mal-jan aman bolsa bolghany. Ferma mengerushisi, veterinar men zootehnik arqadan qaghyp, Bazarhannyng maqtauyn asyrsa – jetip jatyr. Odan artyqty o zamanda malshy qauymy kóksemegen de bolar. Bazarhangha salsa, belsendilerding bir auyz jyly sózi úlybiyding yrysynan birde-bir kem emes. Onday maqtau-marapat estigen kýni Bazekeng bir toqtysyn alyp úratyn, sóitip, bas ústaghan jigitting de, qúlaq pen qabyrgha júlmalaghan bala-shaghanyng da qúdayy jarylqap qalatyn. Ámbe Bazarhannyng shyrayy kirip, óni jylyp, barlyq balanyng kónilin tauyp, týie bolyp baqyrugha, jylqy bolyp kisineuge beyil. Bәrimizdi qaz-qatar túrghyzyp qoyyp, alaqanymyzdy jayghyzady da toqtynyng әppaq tandayyn shart etkizedi. Shap berip ústay alghanymyz – keleshekte sheshendikting yaky aqyndyqtyng danghyl jolyna týsemiz, onyng ýstine tory atqa minip, qoydyng bir shetin qayyru mәrtebesine ie bolamyz.

     Bazekeng ynyldap jýrip shegen qúdyqtan su tartady, aghash naualardy erneuletip bolghansha, men qoydy susyngha manaylatpay qayyra túram. Sulyq sharuany tәmәmdaghannan keyin ol osy kýngi «Sulguniy» irimshigining kólemindey dóngelek qaratiken túzdy naua ainalasyna tastaydy. Saulyq shirkinderding ashylamasa qony kemiydi, jýni jetilmeydi. Áyteuir, sol jyly kolhoz, basqany qaydam, túzdy ýidi di tastady.

     Oty qaytpaghan júrtqa Bazarhan kýzding kýni taskeneshe qadalyp, jatyp alady. Qystyng ebisiz, boransyz kýnderi alystaghy tobylghy, toranghy, shiqiyaq mol ósken oipandardy saghalap qaytady. Onyng aituynsha, jazdyng kýni shalghyshylar onday jerding ólenin orudan qorghalaydy, óitkeni shalghy shaynasyp, mәshiyne qiraydy. Al, kókek kelip, mamyr etek jayghan mezette otaryn torghay shyryldamay órgizip, el ornyna otyrghanda baryp bir-aq jusatatyn. Sondayda ýsh qyz, bir úl  Aqqoyan men Aqbarmaqty ilestirip alyp, qozykósh jerden aldynan shyghamyz. Jýre almay qalghan, aqsap qalghan biren-saran qozy-laqty arqalap, kóterip alamyz. Key uaqyt qozy shyghar dep úmtylghanymyz úzyn siraq súr qoyan bop ata jóneledi. Qos qúlaghyn jymityp ap, o jaq, bú jaqqa orghylap zymyraghanda, eki kózing sharannan shyghyp, siqyrly jelayaqqa qarap qatyp qalasyn. Eki tóbetting adyranday úmtylghanynan ne payda, shanyna da ilestirmeydi. Ol túrmaq kip-kishkene kengruday sekendegen qosayaq tyshqannan airylyp qalyp jýrgeni. Bazarhannyng úzaq týnderi aityp tauysa almaytyn ertegilerinlegi әri noqay, әri aqymaq dәuler men diilardan bir ausayshy. Búlardyng ong jambasyna keler jalghyz jabayy – bóri-qary bolsa kerek.

     Bәrimiz jabylyp jýrip qoydy shaly qoragha qamap ýige kirsek, tór aldyndaghy tórt búrysh jataghan stol basynda bar qaghazyn jayyp salyp ferma mengerushisi Jýsip birdenlerdi sýikektetip jazyp jatyr. Ánsheyindegi sәlem-sauqattan keyin fermabastyq isting mәn-jayyna kóshti. Biz de qúlaq týrip otyrmyz. Basqa aldanysh joqtyqtan bolar, sol kezde ýlkenderding sózine әuespiz.

-          Bazeke, - degen bastyq, - myna  kórshi  sapqozdyn   oprabymen ústasyp kep otyrmyn.

IYә, bóspebay Esimbek she? Mamyr meyramyna týie baluan dayyndap jatyrmyn, qarsy qoyar naryng bar ma dep kýpildeydi. Bizden týieshi Núrsatty shygharamyn. Ol esep ishimde. Týneu kýni atan týieni jalghyz ózi úiyqtan suyryp alghanyn kózing kórdi. Esimbegindi men osy joly onbastay taghy sýrindirem. Tereze tenestirgisi keledi myna menimen. Qysta, ózing bilesin, kashovkemen Moltovtan Kaganovyshke deyin jarysamyn dep ýsip ólip qala jazdady. Ózi ókireshtep bolmaghan son, maqúl dey salgham. Endi qarymta qaytarghysy keledi. Týie baluan túrmaq Áziret Álining ózi kelse de Núrsat týieshi saytanyn qaghyp alar. Ony qoyshy, oghan qam jep otyrghan men joq. Tek oiyn-sauyqtan opynyp qalmasaq. Úzynqúlaqtan estiymin – sol toygha audan basshylary qatyspaq. Auatkomnyng tóraghasy, respublika deputaty Álishpanov kelmek kórinedi. Sondyqtan baptana ber.

-          Apyray,  ә,   -   degen   Bazarhan   endi    ghana  tilge   kelip, -   el    aghalarynyng  audan

ortalyghynan úzap qyrgha shyqqanyn kórer kez de tuady eken-au. Myna qora-qopsy da jýdeu. Byltyr kelgen qúrylysshylar qol úshyn mýlde tiygizbepti. Otyrghan tamymyzdyng týri bolsa mynau, arysy mayysyp, uyghy shytytap túr.

-          Tý-u-u, Bazarhan-ay! Bas  dese, qúlaq  deysin.  Auatkom   pyrsyldatyly  sonda senin

ýiine týsedi dep túrmysyn. Qaray gór múny. Merekeni, oiyn-sauyqty kóredi de jónine qayqayady. Onyng odan basqa sharuasy qúryp qalyp pa? Ýiindi, qora-qopsyndy jóndep alsan, seni bireu qolynnan qaqty ma? Aghash irgende, balta men pyshqyndy al da shetinen kesip al. Kim qoy der eken? Pәli, osy shetterinnen jatypisher jalqau bop barasyndar. Sen basqa tirlikti bylay qoyyp, dombyrandy qolgha ústaugha erinetin boldyn. Álde toy-tomalaq, shildehanadan basqa jerde sayray almaysyng ba? Dayyndalyp jýr. Birde bolmasa, birde Álishpanov әn tyndaymyn dese, ne betimizdi aitamyz. Týh, osy birdi aityp otyryp, birge ketem. Aytpaqshy, birer kýnen keyin osy mangha mehanizatorlar keledi. Iship-jemge bir-eki bas beresin. Qaghazy, mine. Jer jyrtyp, jýgeri ekpekpiz. Tyngha týren salamyz. Malgha jem dep sony ait, әne. Qúrshyp joldas múhittyng ar jaghyna baryp, óz kózimen kórip qaytqannan beri jýgeri jaryqtyqqa jappay ong kózben qaraytyn boldyq.

     Birazdan keyin shaygha da, paygha da әbden qanghan mengerushini Bazarhan atyna qoltyqtap mingizdi. Manadan beri bitpey qalghan әngimeni Jýsip mengerushi at ýstinde ýzengige shirene jalghastyrdy. Bala kózine bәri qyzyq, biz de elendep túrmyz.

-          Bazarhan, obshym, sen  adal  jigitsin.  Kónilinde  mysqal  aramdyq  joq. Biraq qysta

Aqbarmaq alghan qasqyrdy maghan baylamadyn. Sodan kónilde eptegen dyq qaldy. Týzding taghysy maghan jalky emes, degenmen, Jýke, baylanynyz desen, biz de ony úmytpas edik. Ana Kәdir sasyqkýzen ústasa da tependep kep túrghany. Kórsetkishi senen joghary emes, al bastyqtargha ótimdi, syily. Sony úq! - dep Jýsip atyn borbaylap shaba jóneldi.

-          Anauyng tym dalaqtap ketti, attan  týsip qalyp, ertengi kýni pәle bolyp jýrmesin! -

Yntyq pytyr-pytyr ete qalyp edi, ony Bazarhan qúlaghyna da ilmedi.

-          Jýsiptey sýnghylalar jaman mәstekten jyghylyp ne kórinipti, - degen de qoyghan.

     Sodan eki kýn ótip, ýshinshi kýni ortalyqtan mehanizatorlar kelip qonsy qonghan. Olarmen ilese qúrylysshylar da jetipti. Kele bizding qora-qopsymyzdy, tamymyzdy jyldamdata jóndeuge kirisip ketti. Au, búlaryng qalay degenge – núsqau solay degennen әri aspaghan. Keyin baqsaq, Mamyr meyramyn osy Shilikti jazyghynda ótkizbekshi bop sheshipti. Audan basshylarynyng bireui oida-joqta: anau kimning qytauy dese, bizding shópketysharlar – pәlenshe týgenshabev degen ozat shopanymyzdyng qystaghy dep sart etkizbek.

     Bayqaymyn, kýnde keshkisin kýitabaqtyng ýni shyghysymen Bazarhan mehanizatorlar auylyna qaraghyshtap qoyady. Maldy da әdettegiden erterek aidap kep jýr. Kók sandyq týbindegi orauly dombyrasyn alyp, týs mezgilinde birauyq tynqyldatatyndy shyghardy. Bizge, balalargha búnyng ózi qyzyq. Bazekene, onan song onyng qolyndaghy syrly qasyqtay dombyragha qayta-qayta qaraymyz. Eng bolmasa bir sipap kórsek degen dәme zor. Tory atqa qaraghanda búl qazmoyynnyng narqy kerim bolsa kerek, sheshen de, aqyn da bolady dep jýrgen mening ózime saghaghy túrmaq tiyegin ústatpaydy.

     Bazarhan qoyshy ayaq astynan múnday kýy keshkeli Jýsip mengerushi eki-ýsh qabat soghyp ketti. Ekeuara onasha shýnkildeskeni bolmasa, alabóten sózderi joq syqyldy. Tek kelgen sayyn Jýkeng shay-paygha anqasy kepkendey bas qoyady, әbden meyiri qanghan son, qaraqasqa aighyryna qayqaya minip qúighytyp ala jóneledi.

     Mamyr meyramynyng aldynda Kәdir qoyshy Almatydan oralypty. Ol uaqytta marapatty berisi Almatydan, әrisi Mәskeuden ghana alatyn. Kәdir shopan Almatynyng bar syi-siyapatyn arqalap kelipti. Astanagha  qazirgidey ekining biri bara bermeytin zaman, sondyqtan Kәdir qajygha baryp kelgendey el-júrt onyng Bylqyldaq qystaghyna aghylghan.

     Bazarhan әieline qonyr shibarqyttan tigilgen galiyfesi men kiytelin, hrom etigin, kartuzyn alghyzdy. Onysyn qaghyp-silkip kóp әurelengennen keyin ghana ýstine ildi. Qolyna elik sapty toghyz órim qamshysyn ústady. Aynagha qarap otyryp saqalyp alyp, múrtyn basty. Shashy da ósinkirepti, ony alghyzsam ba eken, alghyzbasam ba eken degendey – eki oily bop biraz otyrdy.

-          Áy,  Qalimannyn  úly,  bermen  kel.  Mynau  bastyn  әneu  kýngidey shanyn  shyghar.

Týgin qaldyrma. Adam qúsap barayyq barar jerge, - dedi maghan búiyra sóilep.

     Onyng qayratty, qalyng shashyn jaltyldaghan skalipelimen alatynmyn, óitkeni anau-mynau ústara, bәki onday ormangha on salsang da bir baspaydy. Byltyr jazda vettehnikke bir kebesin bere otyryp, әren-pәreng aiyrbastap alghan.

     Shashyn alghyzyp bolysymen qystan beri ayaq artpaghan jaly toqpaqtay, júp-júmyr bop jútynghan qara bestini erttedi. Tory atqa da ertoqym salyp aiyldaryn tartynqyrap qoydy.

-          Al,  Ynteke,  Qaleke, qoydy  ekeuine  tapsyrdym.  Jayau-jalpylap  bosa da úzatpay

qayyra túrarsyndar. Biz Kәdirding auylyna kettik. Myna jalghyzayaq jolmen jýrip otyrsandar, sonau kóringen jalghyz týp jiydening týbinde jylap aqqan túma, auyl ornynday kók shalghyn bar. Qoydy týste soghan iyirinder, ystyqta sol mangha ýiezdey túrsyn. Myna ózimnen keyingi Esenjol bóriktini qasyma ertem, әitpese sәnim kelispes, - dep maghan iyek qaqty. Tóbem kókke jetkendey boldy. Keyinirek bastan talay-talay berekeli-merekeli kýnderdi ótkizdik, san qabat dәulet qúsy tóbege qondy, biraq dәl sol kýngidey ashyq-jarqyn shattanbappyn da, quanbappyn da. Ábden esim shyghyp ketipti, sheshem qolyma tobylghy sapty – әkemning kózi – tórt qyrly qamshyny ústatqanda baryp atqa әzer qondym.

     Ashyq kýnde biyik shaghylgha shyqsan, qolsozymda túrar Bylqyldaghyng edәuir bar eken. Aq tanerteng shyqqan biz sәske týste ghana Kәdekenning auylyna at basyn tiredik. Sonadaydan kórgen adam Kәdir qoyshynyng ýiin ýgit punkti dep qaluy kәdik. Qyzyl borlatqa týsken úrannyng ózi alty qanat  qazaq ýidi eki orap alypty. Esik aldyndaghy úzyn qúryqqa baylanghan qyzyl bayraqtyng aidarynan jel esip túr. Qúddy qol bastaghan batyrdyng nemese sardarbekting stavkasynday. Bizding attarymyzgha ataghash ta búiyrmay, qalmaqsha baylastyra saldyq.

     Ýiding ishi yghy-jyghy, qaq tórde múrtyn sylap Jýsip mengerushimiz otyr. Onyng ong tizesin basa sonou Almatyny kórip kelgen ýy iyesi Kәdir aqsaqal jayghasypty. «Atanyng balasy – aldygha, basqanyng balasy – baryna» degendey, qalghandary jasyna, bedelderine qaray tizilipti.

     Biz:

-          Assalaumaghalýikým! - dep qosarlana dauystadyq.

-          Uaghaleykým, -  degen, -  uassalam, -  degen  jauap  irkes-tirkes  jýdeuleu, bәseng  ghana

shyqty.

     Bazarhan ekeumizge oryn esik jaqtan tiydi, maldas qúrar odan basqa jer de joq. Elding bәrining kózi tórdegi ekeude. Basqa kisiler bas kiyimderin qanat úshyna, baqangha ilip, taqiyamen ghana otyrsa, Jýsip pen Kәdir bastaryndaghy dóp-dóngelek shlyapalaryn әzir sheshe qoymady. Biz kirgen bette әlgilerin kóterip, jelpuishshe jelpinip-jelpinip aldy. Suday jana qalpaqtardyng astary men atlas oramy kózding qúrty, keybireuding ishine shoq bop týsip jatyr.

-          Al.  Kәdeke,  alystan  keldiniz. Nagradanyz qútty bolsyn! Búl tek Sizding ghana emes,

býkil audanymyzdyn, kolhozymyzdyng bedel-berketi. Osynsha júrt soghan sýiinip kep otyr. Kórgen-bilgeninizdi aita otyrynyz. O jaqta iygi-jaqsylardyng talayymen, nebir marqasqalarmen mәjilis qúrghan shygharsyz, - dep Jýsip sóz tizginin Kәdirding ózine tastady.

-          E-e,   boldyq   qoy   talay   jerde,  kórdik  qoy  talay  iygi-jaqsyny,  -  Kәdir  qoyshy

әngimesin ynyrana bastady. – Myna Jýkender sap ketken qara jol ghoy. Sonymen jýrdim de otyrdym. Púl-qarajatty etikting qonshyna tyqqam. Qalada alayaqtar qaptap jýredi deushi edi, so ótirik-au deymin. Din amanmyn. Bizding audannan ýsh kisi ek, oblys ortalyghynda әr audannan ýsh kisiden qosyldy – bas-ayaghy otyz adamdaymyz. Ýshtóbeden poyyzgha otyryp  bes-alty saghatta jetip bardyq. Myna bizding toghay, nu dep jýrgenimiz qu seldir eken. Kókting kókesi, miua baq Almatyda ma dep qaldym. Jerdegi júmaq sonda ma dersin. Kýzde alma men órik ózi iyilip auzyna týsedi deydi... Qabat-qabat ýiler. Bizge orden tapsyrghan ýiding biyiktigi tura bes qabat. Terezesinen tómen qarasang – basyng ainalady, syrttan qarasang – shilәping jerge týsedi. Sony da kórdi bizding bas. Sonan, myna Jýkeng bir qaqpaqty qalta saghatyn tapsyryp jiberip edi, bir kýn sony izdep әurege týstim. Qara basyp, qarqúrym halyqtyng ishinde óz tobymnan kóz jazyp qalyp... At shaptyrym mәgәzinning ishinde olay-búlay sharq úrayyn. Anaghan da baram, mynaghan da baram – qazaqsha jón silter jan bolsashy. Bir uaqytta syptay kiyingen bir balanyng qoltyghymnan alyp, dedektete jónelgenin bilem. Qúryghan jerim osy eken, baghana saghat alyp túrghanda, qonshymnan aqsha suyrghanymdy andyp túrghan boldy ghoy degen oy jarq ete týsti. «Oy, agha, meni tanymay qaldynyz ba? Jýsipting balasy Túrarbekpin ghoy», -degende baryp esimdi jighanym. Sasqanymnan: «Amandyq qayda, qyztalaq! Adamnyng zәre-imanyn úshyrdyn», - dep jatyrmyn tek túrmay. «Oy, agha. bir emes, ýsh ret sәlem berdim, estimediniz be, әlde esiniz shyghyp ketken be? Kózinizdi alaqtatyp, erninizdi jybyrlatqannan basqa dәnene demediniz», - deydi myna Jýkenning sonda oqyp jýrgen azamaty.

     El qyran-topan. Ásirese Jýsip razy. Óz balasynyng bas qalada ekenin, raykomnyng ba, rayyspalkomnyn  ba oquynda jýrgenin osy júrt tegis biledi.

-          Jә. Býgin baq-dәulet ózi izdep basqa qonghan kýn.  Kәdekenning aidyny asyp kep otyr.

Áuindi ayaysyng ba, bas qamshyny, - dep Jýsip Bazarhangha qolqa saldy.

-          Jýke, týnimen maldy iyt-qús toryp, bar dauysym  aitaqqa ketti. Kәdeke,  siz de sóge-

jamandamanyz. Qarlyqqan dauys qarqyldauyqqa ghana jarasady. – Bazarhan elik sapty qamshysynyng túyaghymen jer shúqydy, aqyryn ghana mening tizemdi basyp-basyp qoydy.

-          Oi,  sen  shәrde  adasqanyndy aitpay, alyp kelgenindi kórsetsenshi. Saghat bir bolyp

qalypty. Bazarhandy bәlsindirip qaytemiz, onanda Almatydan әn-kýy esty otyrayyq. - Jýsip qaqpaqty kýmis saghatyn qaltasynan suyryp, syrt etkizip ashyp, syrt etkizip jauyp tós qaltasyna qayta saldy.

-          Rasynda   da  bop qapty  ghoy  ózi, - endi  shynjyrly  saghat  shygharudyng  kezegi  Kәdir

aqsaqalgha tiydi. – Birge bes miynót qalypty. Jýke, siz rúqsat etseniz, quyrdaqpen qosa ýlken jerding shәrbatynan da auyz tie otyralyq.

-          Qúisan,    mәlenkop   staqanymen   qúi.  Áytpese   auyz   bylghamayyq, -  dedi  Jýsip

mengerushi shalqayynqyrap qoyyp.

-          Qúp,   Jýke.   Minekiyiniz.  Aytpaqshy,   úmytyp   barady   ekem.  Kórmede   bolghanda

әrqaysymyzgha pәdәrki berdi. Bireuge kilem, bireuge myltyq, bireuge patipon. Maghan radioqabyldaghysh tiydi. Jýkenning aityp túrghany sol ghoy. Kele sala Jýkender qúryp berdi. Bir symtemirin anau qúryq basyndaghy jalaugha baylap qoydyq. Myna ýsh zilqara kirpish sonyng jemi. Qazir qosyp kórelik, sosyn mynasyn búrap Almatyny ústayyq. Minekiy.

     Baghanadan irgede, torghyn jamylghynyng astynda túrghan aghash qobdigha til bitip, sarnap qoya berdi. Tan-tamashamyn, biraq salmaghym ortaymasyn dep ýlkender syqyldy sabyrly otyrmyn. Almatydaghylar Kәdekenning orden alghanyn kórip-bilip, soghan arnayy әn-kýy baghyshtap jatqan syqyldy.

                                                  Asqaqtata salghanym jaylau әni.

                                                  Baqqan malym jaylaudyng bolghan sәni,

                                                  Marjan-ay...

     Qúlpyrghan ólen, sәn әn eken. Búl qyzyl qúmnyng arasyna men es bilgeli múnday әuen jolamaghan edi.

     Kesh batqansha Bazarhan ekeumiz, basqa da qoyshy-baqtashylar Kәdirding quanyshyna ortaq bolyp, toy toylap, jyr jyrladyq. Mening qúlaghymnan managhy radioqabyldaghyshtan tamyljyghan әn, kýmbirlegen kýy keter emes.

     Sam jamyraghan, qúm qoynynyng qyzuy qaytyp, dýnie úly tósekke bas qoyghan. Tek oqta-tekte joldy úzyn siraq or qoyan kesip ótedi, betimizge gýjildegen zauza qonyzy kelip soghylady. Jalpaq dala tósin aimalay samal esedi. Aspangha san myng júldyz qaptay kóteriledi. Qos attyly bizben birge ay jelip kele jatady. Kenet, tóbe-qúiqandy shymyrlatarlyq әuez shyrqau kókke shym-shymday kóterilip, әuelep berdi deysin.

                                                  Keledi qaratorghay qanat qaghyp,

                                                  Astyna qanatynyng marjan taghyp...

     Gha-la-mat! O, Qúdyret! Bazarhan, kәdimgi qasymda kele jatqan Bazarhannyng kómeyinen mynaday qisapsyz qazyna tógiledi, aghyl-tegil móldir búlaqtay ýn ashylady dep kim oilaghan. Onyng syrly, maydaqonyr dauysy anau túnjyr kóktegi kýmistey júldyzdardy qonyraulatyp, appaq aidy terbegendey. Babalarymyzdyng úlan-ghayyr saqarasy sekildi keng tynysty, terbetilgen ashyq dauys.

     Qazir oilaymyn, tabighattyng qabaghy jazylyp, kónili týsken kezde kól-kósir etip, ýiip-tógip bere salghan dýniyesi. Bazarhan qoyshy kezinde qoly jetip oqyp-toqyp ketse, qazirgi әlem myqtylarynyng yghynda emes, aldynghy leginde jýrer me edi, kim bilsin. Darigha-au, apyr-au, desenshi, menireu maqúlyqtay susyldaghan qyzyl kóshkin qanshama asyl Bazarhandy jalmap-jútyp qoydy? Endi qansha tekti men dýldildilding mandayynan kýn ótip, tabanynan múz qaryr eken? Qay jaqta jýr ekensinder jýrekterin telim men teperish syzdatqan, kishkene ghana úly gharipter?..

     Nesin aitayyn, osy jasqa kelgenshe júldyzy jarqyraghan neler vokalisterdi, tamasha belikantony tyndadym, talay konsertterdi kórdim. Biraq Bazarhannyng dauysyna jeter saf, taza, boyauy myng qúbylghan әjimsiz ýndi mening qúlaghym estigen joq әli.

     Jýregim meni qol jetpes alysqa, qalyng qúm arasynda qalghan balalyq kýnderime jeteley beredi. Qúlaghymnan Bazarhan qanat qaqtyrghan «Qaratorghay» keter emes. Ánekiy:

                                                      Aghashtyng bútaghyna qonyp alyp,

                                                      Sayraydy tang aldynda qaratorghay...

Almaty, 1988.

 

0 pikir