Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Ádebiyet 8879 0 pikir 21 Shilde, 2014 saghat 11:07

SAYaT QAMShYGER. ERBOLATTYNG "MINISTRI"

«-Onda bylay, mejeli jer әli úzaq. Búl jerden jýz elu tengege taksy ústap túrsaq sәl ynghaysyzdau bolady. Eki jýz tengege ghoy úyalmay otyrasyn. Biraq sumang etip jetip barghanda, tamaq dayyn túrmasa, týnimen ishegimiz shúrqyraydy ghoy. Tanerteng birdene ishsek bir sәri, qyp-qyzyl ashpyz. Nәr tatpaghanymyzgha bir tәulikten asyp barady. Sol ýshin sózsiz elu tenge ýnemdeuimiz kerek. Oghan buy búrqyraghan eki samsa tiyedi, jýrek jalghap alamyz. Ol ýshin keminde jarty saghat jayau jýruge tura keledi. Sosyn jýz elu tengege taksy tabam, quana aparmasa, arghy qolyndy beri әkel...»

 Búl – jas jazushy Erbolat Ábikenúlynyn  «Ministr» dep atalatyn jinaghyndaghy «Elu tenge» әngimesindegi keyipkerding inisine aitqany. Qaltalaryndaghy songhy eki jýz tengeni qalay júmsaytyndyqtary jayly jospary.

  Aghaly-inili eki keyipker anany-mynany sóz etip, jol qysqartyp, biraz jýrip, oilaghandarynday jýz elu tengege taksy ústaydy. Kólikting aldynda otyrghan jýrgizushi men onyng janyndaghy «iship alghan» serigi búlarmen birden sóilesip, «ishi-bauyryna enip» ketedi. Mejeli jerge kelgende eki jýz tengeni ústatqan bas keyipkerding jay-kýiin avtor: «Sary qúlaqty qolyna ústattym, bireu tonap ketetindey-aq inimnen ala qoyghan em. Beyne jýregimdi suyryp bergendey, qúlazy qaldym. Dәn shaynaugha qimaghan sary qúlaghymyz, kózimizden búlbúl úshty,»-dep bayandaydy. Jýrgizushi ol eki jýz tengeni salyp alyp, elu tengesin qaytarmastan, miz baqpay otyrady. Baghanadan beri «qamqorshy» bop, «auyzben oraq oryp» kele jatqan seriginde de ýn joq. Osy jerde Erbolat Ábikenúly adamdardyng tez qúbylghysh minezderin ashady. Jol boyy «jaydary», «qamqor» bolyp otyrghan jandardyng betperdesi alynyp, búlardy balasynyp, basynyp, elu tengesin qaytarmay, zәbir kórsetedi. Oghan jany tózbegen keyipker әdildik ýshin kýresip, elu tengesin qaytarularyn talap etedi. Oqigha tóbeleske úlasatynyn bayqaghan inisi aghasynyng ashuyn әreng basyp, jalynyp, jalbarynyp qoyghyzady da, kólikten týsip ketedi. Pәterlerine kelgen song ekeui de ashtan-ash jatyp qalady. Namystan jarylarday bolyp jatqan keyipkerler bolghan jaytqa qynjylyp, tandy úiyqtamastan atyrady.

Ángimede jazushy býgingi qoghamnyn, zamannyng shyndyghyn kórsetedi. Aldau, arbau, tez qúbylghysh minezder, kýshtining әlsizge kórsetken zәbiri, aitqan sózde túrmau siyaqty jat qylyqtardyng qaptap bara jatqanyn syn tezine alady.

Búl oqighadan oy týigen inisi de әngimede: «Múnda әke-sheshemiz kóship kelmeydi. Olardy itterge talata almaymyn,»-dep sheshim shygharady. Ádiletsizdik kórgen, elu tenge ýnemdeu ýshin bir jarym saghat boyy jayau jýrgen, aqyrynda sol elu tengesin qaytaryp ala almaghan keyipkerlerge oqyrmannyng jany ashidy. Solarmen birge jýrekteri janshylyp, kónil-kýileri týsedi, namystary qyz-qyz qaynaydy.

      Avtor әngimesin: «Sodan beri elu tenge kórsem janym týrshigedi. Tipti sol bir temirdi qasyma salghym da kelmeydi. Tap bola qalsam, balalargha taratugha asygham da túram,»-dep ayaqtaydy. Shygharma jenil әri qyzyqty oqylady. Qoghamdaghy jat qylyqtar sóz bolatyn búl әngime kim-kimge de oy salady.

      Áleumettik qiyndyqtardy ózegine arqau etken «Pәter izdep jýr edik...» dep atalatyn әngime de Erbolattyng sәtti jazylghan shygharmalarynyng biri. «Almatyny alty ainalyp, jetim búryshty jeti ainalghanda ókshem opyrylyp týsti. Endi maymaq jýriske bastym, ayaghym auyrdy dep kelinshegim otyra ketti. Pәter izdep jýr edik...»,-dep bastalatyn әngime jelisinde yumormen astasqan ashy shyndyq bar. Pәter izdegen jas otbasynyng әleumettik qiyndyqtaryn ashqan avtor býgingi kýnning eng manyzdy mәselelerining birine toqtalady. Ol – baspana mәselesi.

     Almatynyng búrysh-búryshyn kezip, tabandarynan tausylyp, ózderine qolayly pәter izdegen jas otbasy aqyry baraholka manyndaghy eski ýiden biraq shyghady. «Tausylyp bolmaytyn búrylmasy kóp dәlizding týbine baryp, bir-aq tireldik. Eng songhy bólme, eng songhy ýmitim. Kózim sәl ýiirleskendey boldy. Qoyan ekesh qoyan da inin dәl búlay qaza almas-au, sirә?! Qyrtys esikti shalqalay ashty, ýsh attap tórge jettim, qúlashymdy jayyp edim, sausaqtarymnyng úshy qabyrghagha tiydi. Sol jaq búryshqa úzynynan eki tósek qoyylypty. Tósek emes, ýsti-ýstine qiilastyryp, kirpishi, shórkesi aralas birdemelerding ýstine jatqyzyp qoya salghan taqtay eken... Ýsh metr ýige tórt metr tósek, әne, solay syiyp túr»,-dep suretteledi. Ýlken zaldy birneshe kishkene bólmelerge bólip tastapty. Sol kip-kishkene bólmelerding eng týpkisine osy jas otbasy túratyn bolady. Sebebi, ózi de, әieli de pәter izdeuden әbden sharshaghan...

      Jas otbasy búl jerde pәter jaldap túratyn aq saqaldy qariyany da kóredi. Oily oqyrman baspana izdeushilerding ishinde týrli jaghdaydaghy, әrtýrli jastaghy adamdardyng bar ekenin bayqaydy.

      Ólip-talyp jetken, jalgha alghan pәterlerinde bir erekshe ómir bastalady. Búlar terezesi joq bólmede, qaranghyda kýn keshedi. Araq iship, temeki tartqan qúrylysshy jigitter – kórshilerining dabyr-dúbyry, qarsy bólmedegi aqsaqaldyng kýrk-kýrk jóteli, kelesi bólmedegi sәbiyding jylaghany, esik aldyndaghy qasqyrday itting kesirinen dalagha shygha almauy, bәri-bәri óte nanymdy jazylghan. Qazirgi kóptegen jastardyng ómirin jazushy osylaysha  dәl kórsetken. Avtordyn: «Ýsh kýnnen keyin adam kórge de ýirenedi» degen ras eken, biz de qaranghy pәterge ýiirlese bastadyq. Tanerteng tastay qaranghy pәterde shalbarymnyng qayda túrghanyn, jeydemdi qayda ilgenimdi, ayaq kiyimning qay jerde jatqanyn oilanbay-aq tabatyn boldym. Tipti shalqalap jatqan beti qinalmay qol sozsam boldy, quyqtay pәterding qay jerinde bolsa da izdegen dýniyemdi bas salam. Búl kýnderi el auyldan tuysym keletin boldy dep quansa, men tuysym keletin boldy dep qorqatyn boldym. Áuel deseniz, dәl mynanday kezde әkem men sheshemning keluin de qalamaytyn edim...»,- degen joldaryn oqyghanda bir jaghynan keyipkerdi ayaysyn, al endi bir jaghynan onyng beyshara kýiine ezu tartasyn. Kýlerindi, ne jylaryndy bilmey әri-sәri kýy keshesin. Jazushynyng ómirdi dәl bergen sheberligine, detalidar men sujetterding baylanysyna, keyipkerlerding jan dýniyelerining ashyluyna, olardyng harakterlerin berudegi izdenisterine sýisinesin. Erbolat búl әngimede qala adamdarynyng psihologiyasyn útymdy týrde bergen.

      Birde ózderi әreng syiyp otyrghan jerge qonaq bolyp dosy keledi. Ony әiteuir shygharyp salghan song birneshe kýnnen keyin qaynaghasy keledi. Oqigha osy kezde shiyelenise týsedi. Túryp jatqan baspananyng retsizdiginen, tarlyghynan, pәter iyesining aduyn minezinen ynghaysyzdanghan keyipkerding jay-kýiin jazushy: «Qayyrshygha jel qarsy» dep endi dastarhangha tamshy tama bastady, tamghan sayyn jýregime bireu iyne pisip-pisip alghanday kýy keshtim. «Qayyn aghamnyng ydysyna tamshy tamyza kórme» dep Alladan ishtey tiley bergenim sol-aq eken, kesening dәl qasyna tamshysy týskirding tamyp-aq ketkeni. «Tamyza kórme» dep ishtey bәiek bop men otyrmyn. Qayyn aghamnyng shynydaghy shayyna әne bir tamshy erneuin sýrip te ótti. Áne tamyp ta ketti. Mandayymnan súp-suyq ter búrq ete qaldy. «Ter ystyq bolushy edi, osynday da suyq ter bolady eken-au! Dep tanghalamyn. «Basqa shynygha qúyayyq» dep qayyn aghamnyng shynysyna qolymdy soza berip edim, ol: «keregi joq», dep shәidi sylq etkizip ishe saldy. Ashulanghany ma, joq bizdi úyaltpau ýshin solay istedi me, ol jaghyn bilmedim. Endi qayyn aghama qaraytyn mende bet joq»,-dep jazady. Taghy da shyndyq, taghy da astarly yumor. Ángimeni oqyghan adam yzalanyp kýledi.

     Aqyry qorlyqqa shyday almay, pәter iyesimen kelispey qalyp, jas otbasy búl pәtermen de qosh aitysady. Bólmeni bosatudy talap etken әiel ol bólmege iyti Laykany jatqyzatynyn aitqanda bas keyipker ashugha bulyghady, namystanady. Sonda olardyng Layka qúrly bolmaghandary ma?! Janbyrdyng sirkirep jauyp túrghanyna qaramay, әielin ertip, qoldaryna bar jýkterin, zattaryn ústap shyghyp ketedi. Janbyrgha su bolyp kele jatyp, ayaldamadaghy jarnama qaghazyna kózi týsip, pәterin jalgha berushige qonyrau shalady. Osy jerde jazushy dialog arqyly pәter iyesining adamgershilikke say emes oi-týsinigin, sharasyzdyq kýiin keshken, yzagha bulyqqan jas jigitting minezin beruge talpynghan. Búl izdenisi jaqsy nәtiyje bergen. Pәterining bir bólmesin jalgha berudi kózdegen jannyng qoyghan talaptary aldynghysynan da soraqy bolghandyqtan, eki jaqtyng әngimeleri jaraspay, jas otbasy janbyr sirkiregen qaranghy týnde beti aughan jaqqa kete barady. Ángime «Pәter izdep jýrmiz»,-dep ayaqtalady.

     Búl әngimede óz elinde, óz jerinde jýrip, baspana qiyndyghyn tartqan myndaghan , tipti milliondaghan jastardyng jay-kýii, ókinishi men armany bar. Barlyq jas otbasynyng beynesi jiylyp, osy keyipkerler obrazyna jinaqtalghan. Qiyndyqtardyng birinen keyin birin jenip, algha úmtylghan, óz mәselelerin sheshude tabandylyq kórsetken jastar kóz aldyna keledi. Olar osy qoghamda, bizding zamanda kóp. Onday jandar әrqaysymyzdyng manayymyzda. Bireuleri baspana qiyndyghyn sheship, ýy boludyng jolynda jýrse, endi bireuleri әli pәter izdep jýr...

      Erbolat Ábikenúlynyng «Ministr» atty әngimeler jinaghyna jiyrmagha tarta әngime enipti. Jogharyda toqtalghan әngimelerimen qosa «Aqyn», «Jeltoqsan yzghary», «IYt», «Ministr», «Sýmelekter» siyaqty shygharmalary birden oqyrmandy baurap alyp, oqighalarymen, keyipkeler әlemimen, sujetterimen qyzyqtyryp әketse, keybir әngimelerinde kemshin tústar da joq emes. «Kirleu» әngimesin osy qatargha jatqyzugha bolady.

      Ádebiyet degenimizding negizi әdep ekenin eskersek, búl әngime әdep túrghysyna, ar, úyat kategoriyasyna qarsy. Ángimege bir jigitting bolmashy әuestikpen jenil jýristi boyjetkenmen kónil jarastyrghany arqau bolghan. «Eng songhy shylym» atty әngimesi de «Kirleu» әngimesimen jeliles, ózektes.  Jas qalamgerding búl әngimelerde keyipkerler psihologiyasyna ýnilgisi kelgenin angharugha bolady. Degenmen, jazushynyng qoghamdy jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan jiyrendiru jolynda enbek etui manyzdy bolghandyqtan, әdepten, ardan attamay, jenil jýristi adamdardyng ómirine, olardyng kýnәli isterine arnayy toqtalmay-aq, manyzdy  taqyryptardy jazuy oryndy bolar edi degim keledi.

      Jas qalamgerding ezuine kýlki ýiiretin әngimesining atyn «Dambal» dep qoyghanyn qinala qúptasam da, sarkazmgha toly taghy bir әngimesining taqyrybyn «Qúiryghynyzdy auyrtsa qaytem» dep qoyyn únatpadym.

     Erbolat Ábikenúlynyng әngimeler jinaghyndaghy «Júmyrtqa», «Kýieu bala» siyaqty әngimeleri jas jazushynyng sheberligin aiqynday týsedi. Búl әngimeler oqyrmandy әldebir nәzik sezimderge, jana әserlerge jetelep, azamattyq qasiyetterdi, adamgershilik pen meyirimdi dәripteydi. Bir әngimesin oqyp, ózinizdi-óziniz qayrap, namysynyzdy oyatsanyz, endi bir әngimesinde keyipkerimen qosa ashugha erip, yzagha bulyghasyz, kelesi bir әngimesin oqyp kózinizden jas aqqansha rahattanyp bir kýlesiz. Óitseniz, demek búl shygharmalardyng sizge әser etkeni. Kórkem shygharmagha qoyylatyn negizgi talaptardyng biri de osy. 

  Sayat Qamshyger, aqyn, «Serper» syilyghynyng iyegeri

Abai.kz

0 pikir