Seysenbi, 22 Mausym 2021
Bizding sheneunik 6198 0 pikir 24 Shilde, 2014 saghat 11:41

ÓNER ADAMDARY ÓGEY BALALAR MA?

 

Keyde qaraptan-qarap otyryp, qapalanady ekensin. Ózge ónirlerde oblystyng atyn shygharyp, abyroyyn aspandatyp  jýrgen abzal jandardy alaqangha salyp, ayalap jýredi. Alys jýrgen aqyn-jazushylaryn elge shaqyryp, jasy kelip qalghandaryna ýi-jay berip, sylandaghan súlu kólikti syigha tartyp, astyna at mingizip, iyghyna shapan jauyp, túrmystan tauqymet tartqandaryna qarjylay kómek kórsetip jatqandaryn estip-bilgende asa bir rizashylyq sezimi boyymyzdy biylep alatyndyghy shyndyq.

      Al bizde...Bizde bәri kerisinshe. Óner adamdaryna degen qamqorlyq jayly sóz qozghaudyng ózi úyat. Bóten jerlerge barghanda osy saual aldymyzdan shygha ma dep ýnemi quystanyp otyramyz. «Ou, senderde ataqty aitysker aqyn, Qazaqstannyng halyq aqyny Ásiya Berkenova bar emes pe edi? Sonyng jayy qalay?» dese, nemese «Naghashybay aqyndarynyz (Múqatovty aitady) kórinbey ketti ghoy» dese, bolmasa «ana dauylpaz aqyn Aqylbek Shayahmetov qayda júr?» dep qalsa ne betimizdi aitamyz dep ýnemi ýrey ýstinde jýremiz. Óitkeni jauabyna kelgende auzymyzdy qúr shóppen sýrtkennen basqa, amalymyz qalmaydy.

    Búl bizdegi biylikting boyyna bitken, sodan әli kýnge deyin aryla almay jýrgen syralghy syrqaty ma dep qalamyn. Óner adamdaryn ógeysitu—oblysymyzdyng basshylarynyng bir-birine asyl amanattay etip tapsyryp ketetin «mәngilik basqaru múrasy» sekildi. Basqasyn bilmeymin, songhy qyryq jyl ishinde oblysymyzgha eren enbegi sindi ghoy deytin ne aqynyna, ne jazushysyna, ne әrtisine, ne jurnaliysine bylayghy júrt riza bolatynday qúrmet kórsetilipti, bolmasa el «e,bәse» deytindey bir búiymtayyn nemese múqtajyn ótep jiberipti» degendi estigen de, kórgen de emespiz. Ózimizden shyqqan әkim bolsyn, ne ózge jaqtan әkelip, jayly oryntaqqa qonjiytqany bolsyn, osy dәstýrden auytqyghany shamaly. Osyndayda myna kórshimiz—Qyzyljargha azghantay uaqyt әkim bolghan Tayyr Mansúrovtyng óz jerinde sorlap jýrgen qazaq jurnalisterine jasap ketken jaqsylyghyn estigende nemese Múhtar Qúl-Mýhammedting Qyzylordanyng tizginin ýstaghanda sondaghy aqyn-jazushylardyng enbegin jinap 100 kitap shygharyp ketkendigine qúlaghdar bolghanda, әitpese Imanghaly Tasmaghanbetovtyng Almaty men Astana shaharlarynda jazushylar qauymynyng alghysyna bólengendigin ózgeler jyr qylyp aitqanda, «Oypyray, bizge de osynday ónerge degen yqylasy erekshe әkim búiyrar ma eken?» degen qyzghanyshtyng qyzyl iyti qayta-qayta qynsylaytyndyghy bar.

    Jә, әngimen әrirekten bastalyq. Biz mektepte oqyp jýrgen 60-shy jyldary ataqty klassik jazushylarymyz—Ghabit Mýsirepov pen Sәbit Múqanov «Qostanay oblysynyng Presnegorikov audanynda tughan» dep biletinbiz. Keyin ayaq astynan osy qasiyetti de kiyeli ónir Soltýstik Qazaqstan oblysyna qarap ketendigin estigende airan-asyr bolghandyghymyz ras. «Baqsaq-baqa eken» degendey búghan osy qos asylymyzdy oblysymyzdy 20 jyldan astam biylep-tóstegen, ózin osy ónirde jarty qúdaydan kem sezinbeytin, keudesin nan pisken, ózgelerdi, әsirese, qazaqty adam qatarynda sanamaytyn Mihayl Borodin degen myqtynyng astamshylyq әreketi sebep bolsa kerek. Ózinen basqa jandy kózine ilmeytin osynau quys keude, astamshyl hatshysymaq qazaqtyng jazushylaryn qaydan syilasyn. Elge keldin-au, halyq búlardy asygha kýtip otyr-au degen oy sanasyna krisin be, shirkinnin. Ou, Borodin kim, Sәbit pen Ghabit arysymyz kim? Múnday órkókirektikke tózsin be, ózderining kindik qany tamghan qasiyetti ólkeni kórshi oblysymyzdyng aumaghyna auystyryp jiberipti.

 

               Beyimbet Mayliyn

  Ghabeng men Sәbeng sekildi alyptardyng shaujayyna jabysqanmen, eshtene istey almaghan biylik ótkennen ghibratty sabaq almaydy eken. Júptary jazylmaghan ýsh arys—Iliyayas, Sәken men Beyimbetting tarihtan oiyp alghan oryndary da birdey ekendigi barshagha ayan. Iliyas pen Sәkenning múralarynyng nasihattaluy eshkimnen de kende emes. Alayda Bi-aghannyng biz ýshin oryny bólek, mәrtebesi airyqsha ekendigi taghy da dausyz. Ol kisining atyndaghy múrajaydyng Almaty men Taldyqorghan sekildi qalalarda ashylghandyghy, sondaghy oqyrman qauymnyng ystyq yqylasyna bólenip jýrgendigi biz ýshin zor quanysh ekendigin de jasyra almaymyz. Sóite túra ózimizding Bi-aghannyng tughan topyraghynda, oblys ortalyghynda ýlken bir múrajayynyng bolmauy jýregimizdi jaraly etip jýrgendigin de aitpay kete almaymyz. Búl mәseleni kezinde, Bi-aghannyng múrasyn zertep jýrgen almatylyq Toqtar Beyisqúlov aghamyz ben aqtóbelik Serikqaly Baymenshin talay kóterdi. Bir ókinishtisi, ol «bayaghy jartas, bir jartas» kýiinde qaldy. Oqyrman tilegin, ghalymdardyng zaryn estiytin qúlaq bolmady. Sol tústa oblys tizginin ústaghandar múny sirә úsaq-týiek dep sanasa kerek. Ontýstikten keldi ghoy dep ýmit artqan Shókeevting onda sharuasy bolmady, tegi bólek Kulagin kerek etpedi, endi óz ónirimizding týlegi Sәduaqsov ta asqan salqynqandylyq pen sabyrlylyq tanytyp otyr.

    Oblysymyzdyng taghy bir ataqty týlegi, asa talanty mýsinshi Kәkimjan Nauryzbaev aghamyz elining ystyq yqylasy men jýrek jyluyna bólene almay dýniyeden ótti. Kezinde elimizding ensesin kótergen, halqymyzdyng birtuar úldary—Abay, Jambyl, Qúrmanghazy, Shoqangha tamasha eskertkish ornatqan, qazaqtan shyqqan túnghysh kәsiby mýsinshisining tughan ólkesinde ne kóshesi, ne múrajayy joq. «Átten,- deysing osyndayda, -sol talantty der kezinde elep-eskerip, qalamyzdyng sәnin keltiretin eskertkishterge tapsyrys bergende, myna ózmizdi mazaq etkendey qalanyng naq ortasynda shәltiyip túrghan neshe týrli Napolion, Chapliyn, Janna d.Arktterden qútylar ma edik, kim bilsin».

     Biletinderding aituyna qaraghanda búl aghamyzdyng jasy kelip qartayghan shaghynda osyndaghy biylik basyndaghylargha "Elge kelsem dep edim", «jaman aitpay jaqsy joq» kýnderding kýninde olay-bylay bolyp ketsem, sýiegim tughan jerde qalsyn» dep Qostanaydan bir bólme ghana súrapty desedi. Bi-aghandy bótensigen sheneunikter Kәkendi qaytsyn, «әzirge sizge beretin ýiimiz joq» dep bir-aq kesipti.

   Biylik syilamasa da halyq alaqanyna salyp ayalaytyn, ýnemi maqtan etip aityp jýretin úlynyn—Qazaq SSR-ining halyq suretshisi, enbegi singen mәdeniyet qayratkeri, SSSR Memlekettik syilyghynyng laureaty Kәkimjan Nauryzbaev kelesi jyly 90 jasqa tolady eken.

     Taghy bir talant, kezinde «qazaq valisining koroli» atanghan Shәmshi Qaldayaqovtyng ózi ónerine tabynghan Ábilahat Espaev pen danqty kompozitor Baqytjan Bayqadamovtyng da osy óz ólkemizding tumasy ekendigin bireu bilse, bireu bilmes. Alayda búl ekeui de kindik qany tamghan jerinde layyqty baghasyn ala almay keledi. Ózgesin bylay qoyghanda, múndaghy mәdeniyetting tizginin ústaghandar osy ekeuining eng bolmasa әn keshterin ótkizuge de qúlqy joq. Dúrysy niyet joq shyghar.

     Jaraydy, «kózden ketse, kónilden úmyt» degendey o dýniyelik bolyp ketkenderding ruhyna nemqúraydy qaraytyndargha birdeneni aityp týsindiru qiyn shyghar. Alayda kózi tiri talantarymyzdy da dúrys baghalay almay jýr emespiz be? Kezinde tәp-tәuir dausymen elge tanylyp qalghan Ayjan Núrmúhamedova degen әdemi qaryndasymyz bar edi. Qazir de, qúdaygha shýkir, túghyrdan tayyp otyrghan joq. Án dýniyesinde ózindik orny bar. Al sol qaryndasymyz tughan jerge at izin salmaydy dese de bolady. Nege? Óitkeni  «tughan jerining atyn shygharyp jýr ghoy» dep ol kelgende emin-jarqyn qarsy alyp, tórge otyrghyzyp jýrgen adam joq. «Árkim syilaghannyng qúly», teris qabaq tanytqan jerge kim jolasyn. Renishin birde osynda kelgende aityp ta qaldy. «Meni múnda emes, anau joldasymnyng tughan ólkesi—Qyzylordada Mәdina Eraliyevadan kem syilamaydy», -dep sahnada aghynan jarylghany bar.

   P.S.Jaqynda  «Abai.kz» saytynda  Bijan Qalmaghambetov degen azamattyn  «Qazaqtyng búrynghy ótken sal-se­ri­leri men jyrshy-jyraularynyng zan­dy jalghasy, últymyzdyng túnghysh bard aqyny Tabyldy Dosymovtyng shygharmashylyghyna arnalghan festivali Aqtau, Atyrau qala­synda ótti. Aqtóbede ekinshi ret qolgha al­dyq. Aldaghy uaqytta Astana men Almaty kýtip túr. Ayauly darynnyng qanyndy qyzdyratyn patriottyq ólenderi men jibek jeldey nәzik lirikalyq әnderi Qazaqstan túrmaq, Qytay, Týrkiya, Mongholiyadaghy qandasta­rymyzgha keninen mәshhýr ekenine ózim kuә boldym. Osy keshti ótkizuge qoldau kór­setken Aqtóbe oblysynyng әkimi Arhiymed Begejanúlyna myng alghys!»  degen sózderin oqyp, Atyraudyng qyrshyn ketken aqynyna degen qúrmet sezimining kuәsi bolyp, Arhiymed inimizding búl isine rizashylyq sezimidi jasyra almadym. Aqyny әkimin emes, әkimi aqynyn izdegen elding ne armany bar, shirkin.

 

Múartbek Dәurenúly

Qostanay

Abai.kz

 

0 pikir